ugandiklubi kirjutas:Arvestades kurbi kogemusi talvesöjast ja ka hispaanija kodusöjast ,hakkasid venelased oma vanematele tankidele paigaldama lisa soomust (mis muidugi halvendasid nende käiguomadusi ja pöhjustasid küiguosa rikkeid ),nii et ka vanemate tankide tabamine läks pak-36 raskemaks
Järgmine kord too ka arvud, palju mingit tehnilist lahendust kasutati, et teised foorumiliikmed saaksid hinnata selle lahenduse mõju sõjategevusele. Seekord näen ise natuke vaeva. Kõigepealt tankide koguarv 1.juuni 1941.a.:
http://militera.lib.ru/research/meltyukhov/12.html , tabel 57. Nõukogude Liidus oli tol ajal kasutusel klassifikatsioon, kus tankid jagati viide kategooriasse:
1. uued, kasutamata
2. kasutusel, siia alla arvati ka jooksvat remonti vajavad (näit: aku, roomikulülide või tugirataste vahetamine)
3. keskmist remonti vajavad
4. kapitaalremonti vajavad
5. kasutamiseks kõlbmatud
meltjuhov on seal tabelis toonud tankide koguarvu ja sulgudes 1. ja 2. kategooria alla käivad masinad.
Nüüd lisasoomusega masinad. Allikateks kasutasin Frontovaja Illustratsija raamatuid tankidest T-28, T-26 (1.raamat) ja KV (1.raamat), lisaks "kollaste polkovnikute" BT raamat. Nendes on järgmised numbrid:
1. T-28 lisasoomuse said sadakond masinat (kolmandik kasutuskõlblikest)
2. paarsada T-26 (kaduvväike osa kasutuskõlblikest)
3. teadmata, ent väike arv BT (samuti kaduvväike)
4. teadmata arv KV, kõik lisasoomusega masinad tulid Leningradist ja tegutsesid väegrupi Nord alal.
väidan, et lisasoomusega tankide arv oli praktiliselt olematu ja selle võib jätta arvestamata.
näiteks esimesd panter tankid ,millega ei saanud üle paari kilomeetri sõita kuna mootor kuumenes üle ja sellised näiteid vöib palju tuua
tore oleks, kui oleks viide juures, kust see näide võetud on, me ei taha ju niisama lahmida siin ?
