Sildasid ja teesõlmi (ja ka lennuvälju, kindlustatud baase jne) ründamisel kasutatakse enamasti maapealset plahvatust (groundburst).soesilm kirjutas:... või veidi reaalsemate asjade juurde. Milline näeb välja taktikalise tuumalöögi tulemus näiteks Mäo risti, Rakvere linna, Valgejõe sillale E20-l?
See toodab tohutu radioaktiivse tolmu pilve, mis liigub kümneid ja sadu kilomeetreid allatuult, ilmselt mingi selline küünlaleegi kujuline ala 30-50 km allatuult ja 10 km laiusesse saastub nii kõvasti, et sinna sattunud kaitsmata seltskond sureb kiirguse tõttu mõne tunniga ja kiirgushaiguse vältimiseks ei piisa ka betoonhoonete maapealses osas varjumisest. Lõhkepea võib olla 30-50 kilotonni. Kaugenedes saastejälg nõrgeneb, kuid ilmselt ulatub Venemaale välja läänesuunalise tuulega.
Hiroshimas ei tekkinud massiivset saastejälge seepärast, et tegemist oli õhuplahvatusega (airburst), mille käigus tulekera maapinda ei puutu või puutub vähe ning selle tagajärjel tõstetakse atmosfääri suhteliselt vähe(m) radioaktiivset tolmu. Õhuplahvatust kasutatakse pehmete sihtmärkide vastu (nt tööstuskeskused, linnad).
Eesti oludes, kui läheb asi tuumarelvani, saab esimese asjana ilmselt pihta Ämari lennuväli, mida üritatakse "kraaterdada" 20-50 kt tuumalaenguga, milelga muudetakse rada taastamistvälistavaks ning mille saaste (groundburst) muudab koha täiesti kasutuskõlbmatuks. Saastapilv levib allatuult, võib arvata, et Vasalemma, Keila (eeldusel läänetuul) jne lähedased asustuskeskused kannavad suuri radiatsiooniohvreid (vt eelnevad lõigud).