Viktoriin

[kangelaspioneer]

Valgeid roosiõisi? Või oleks see liiga lihtne?

[aurik]

Järgnev ilmselt pole Corvuse poolt eeldatud vastus, aga üks võimalus oli mitte teravad silmad vaid kõrvad. Henry Tudori armees oli inglasi vähe (ma ei arvesta neid, kes lahingu käigus poolt valisid-vahetasid) , enamuses võõramaalased. Richardi jõud olid põhiliselt inglisekeelsed. Nii et kõnet kuuldes oli eristamine suure tõenäosusega võimalik

[Mari]

Draakoniga lippu?

[Mari]

Pikkvibusid?

[Sho]

Ega sa juhuslikult metssea-kuldi märki silmas ei pea?

[Sho]

Kolime siis Inglismaalt Prantsusmaale..

Ühe tiitleid põlgava parunisuguvõsa moto kõlas järgmiselt..

Roi ne suis,
Ne prince ne duc ne comte aussi;
Je suis le sire de ...... .

Ei ole ma kuningas,
ei prints, ei hertsog ega krahv;
ma olen ...... isand.


Mis suguvõsa see oli, kes selle maailma vägevatesse nii lugupidamatult suhtus?

[Castellum]

Coucy

Aga sellest kujuneb juba mitte teadmiste, vaid kiireima Google'i kasutamise kontroll...

[Sho]

Vastus õige..
Aga sina kindlusarhitektuuri tundjana teadsid seda loodetavasti ka ilma Googleta?

[Kapten Trumm]

Vaatan, et vaikus.

Paneme sellise küsimuse - see üsna tuntud paaditootja, kelle paat ületas kõige esimesena WWI eel 50- sõlmelise kiiruse piiri, osutus WWII ajal massilistest sõjatellimusest kõrvale jäetuks. Selle põhjusena on spekuleeritud (kuid ametlikult pole kinnitatud) tema saksa päritolu (tollal oli USAs üldine võõraviha ja usaldamatus sakslaste, jaapanlaste jne suhtes), teha õnnestus tema firmal ükstes teisejärgulisi pisemaid tellimusi nagu päästekaatrid ja sihtmärkide pukseerijad. Ühtegi nö lahingukaatrit tema firma ei teinud. Firmat isnpekteerinud laevastiku esindajad väljendasid kiitvaid arvamusi ja firma sai ka miski "War production excellence" märgi.

Kellest ja mis firmast on jutt?

[Kilo Tango]

...Vaatan, et vaikus...

Vaikus tõesti. Inimene peab pärast keskööd ja enne kella üheksat hommikul küsimuse üles panema, muidu on see Trummi arvates "vaikus". Sa kaupluses trügid kassajärjekorras kah samamoodi teistest ette? Veidi viisakust võiks inimesel ometigi olla. Kas sa ei leia?

Teisisõnu - corvuse kord on küsida ja moded võiksid Trummi küsimuse eemaldada. Nii profülaktika mõttes.

[Castellum]

Kuna Sho tunnistas minu vastust õigena, küsiksin järgmisena ikkagi ise...jah paraku, minagi ainult inimene ja deviisi leidmisel pidin ikka Google'i abi kasutama...ehkki Coucy linnust teadsin küll, aga sellega ka minu teadmised antud kohast suuresti piirduvadki...

Oma küsimusest. Tallinna Kalaranna fordis (Hiljem tuntud kui Patarei vangla) on kaks põhihoonet - mere-äärne goržihoone ja maapoolne kiiljas flešš. Viimast kutsutakse üldiselt lünetiks. Antud juhul on see viga, sest lünett on teise kujuga ehitis. Projektides jms dokumentatsioonis on küll tõesti kasutusel termin 'lünett'. Preisi fordi tüüpskeemis ongi sellisel positsioonil lünett - ehk kavatseti ka Tallinas teha algul lünett ja (kuna valminu erineb oluliselt preisi tüüpskeemist) tegelikult ehitati flešš? - selline on praegu minu hüpotees...

Pika sissejuhatuse juurest nüüd küsimuse juurde. Ühes Eesti linnas on vastupidine olukord - kindlusvööndisse ehitatu on kuju järgi lünett, kuid seda kutsutakse ...flešiks. Mis linn?

[Castellum]

Narva äkki? Kuningaflešš võiks pigem lünett olla?

No ei ole midagi teha, õige vastus tuli ära...Tõesti on Narva põhjaossa Rootsi ajal lisatud "Uuslinnal" on peavärav - Kuningavärav - miskaudu pääses 4. raveliinile (Kuningaraveliinile) ja sealt siis teise silla kaudu läbi glassiivalli laia maailma. Kuningaflešš (kuju järgi tõesti lünett) pidi siis omakorda raveliini kaitserinnet vähendama. Aga siin paraku ehituslugu ja nimeintriigi põhjuseid ei tea...keegi oskab midagi lisada või millelegi viidata, oleksin väga tänulik.



corvus, küsi.

[TTA]

Lihtne küsimus.
24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti iseseisvus, kelle käes nimeliselt oli hetkeni kui sakslased kohale jõudsid, loogiliselt võttes, kõrgeim sõjaväeline võim pealinnas?

Kaitseliit, või täpsemini organisatsioon mis oli ta eellaseks tol hetkel?

[TTA]

Ernst Põdder?

[puukoi]

Pakuks et admiral P.Leskov,Peeter Suure Merekindluse komandant.