Arvamusliidrid uuest kavast

[Lemet]

Ei saa aru, kuidas täiskasvanud inimesed tõsimeeli arutlevad/virisevad teemal, "Soome on suutnud hankida seda ja toda sellistes kogustes, miks meil pole"....

Õige, selline arutlemine on saatanast...sest ilmselgelt on meil tehtud kõik nii, et paremini pole üleüldse võimalik ja kes teisiti arvavad, on kahjurid ning rahvavaenlased. Aga järsku on asi lihtsalt selles, et arutlemise tulemusena tekib vägisi kahtlus, et nii mõnigi saapakaupmees on aastaid maksumaksja kulul liugu lasknud. Mõnes mõttes vaidleks isand Trummile vastu- riik on ajuti siiski väga s...t peremees, eraettevõtluses oleks organisatsiooni sedasorti tulemuslikuse eest vastutajad ammuilma kinga saanud. Või ettevõte pankrotis. Sest süsteem on orienteeritud mitte mugavat äraelemist võimaldamaks, vaid tulemlikuse saavutamise peale.


No kui Mali ei meeldi ...sealtsamast

Koos Mali missiooniga osalevad Eesti kaitseväelased kuuel välismissioonil: NATO rahutagamismissioonil ISAF Afganistanis, NATO rahutagamismissioonil KFOR Kosovos, Euroopa Liidu piraatlusvastasel missioonil ATALANTA Adeni lahes, Euroopa Liidu sõjalisel väljaõppemissioonil EUTM Malis, ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO Kosovos ja NATO reageerimisjõudude koosseisus.

Ja julgeb lugupeetav mürki võtta, et kui tuleb vajadus Malis olevat kontingenti suurendada kompaniini, siis öeldakse EV valitsuse poolt, et vaadake, meie ikka ei osale. Vaevalt, osaletakse ikka.

Muideks, Soome majandusest rääkides kiputakse millegipärast ära unustama Soome hiiglaslikke reparatsioone, rahva massilist pagemist välismaale 50-ndatel, 70-ndate ja 90-ndate majanduskriise, viimasest, 2008 aasta omast rääkimata. Nii et soomlaste kaitsejõudude arendamine pole teps mitte mingi pilvitu taeva all Eedeni loomine olnud.

[Kapten Trumm]

Eestis on üsna sümptomaatiline, et taolises võrdluses poetakse kohe universaalse rahapuuduse taha.
Tegelikult on Eesti lihtsalt soomlastest ebatõhusam rahakulutaja. Soome maksumaksjale maksab üks sõjamees nii poole vähem.
Mis on imekspandav, arvestades kuluka tehnika arvukust (nt suured sõjalaevad, lennukid) ja ülikalleid hankeid, mida seal iga-aastaselt tehakse.
Aga nii ta on.

Vahe näib olevat hoopistükkis paremas reservi kasutamises, suuremates väljaõppekeskustes ning igasugu pabereid määriva seltskonna suhtelises nappuses võrreldes reaalse sõjajõuga. Seejuures on ju kaadri palgad Soomes kõvasti kõrgemad, relvad keerukamad (suurema jooksva kuluga) ja instruktorite arv allüksuse peale suurem. Ja isegi kui eemaldada meie eelarvest ehituskulud (mida justkui Soomes pole), siis olukord eriti ei muutu. Kui äri teha, siis kolm korda väiksema tehasega konkurentide omadest konkurentsis ei püsigi.
Samamoodi ei püsi konkurentsis, kui kontoripersonal ühe tootmistöölise kohta näiteks poole suurem on.

[Kapten Trumm]

Kõik need missiooniparanoia all kannatavad tegelased ootavad Afgaani kompanii väljatoomist vist hirmuga. Lüüakse neil lausa jalad alt ära. Katsu siis veel seletada, kuidas "kõik ikka missidele panustatakse"...

Mis juhtub, kui missikompaniid enam pole ja missile mineku perspektiiv kaob?
Vahepeal ilmselt majandus tõuseb kah. Scoutspataljon kui võitlusvõimeline üksus iselikvideerub, kuna reakoosseisu palga peale, mida Eestis olles makstakse, ükski töövõimeline mees ei lähe. Tsiviilis saab kordi rohkem ja mis seal salata, Scoutsi mindi enamasti ikka kobeda missiooni palga pärast. Ehk siis seepärast, et aeg ajalt sai 6 kuud korralikult, selle nimel võis 6 kuud väikse palgaga üle elada. Nüüd see võimalus kaob.

Mida siis teha?
-üks variant on lasta sel protsessil juhtuda, väeosa arvukus vaevalt kompaniist suurem olema hakkab, kuna pole sõdureid. Sel juhul on muidugi küsimus, kellele need super-puper soomukid ostetakse, kui meha pole?
-teine variant on päris korralikult tõsta reakoosseisu palgataset (mis muidugi tähendab palgatõusu kogu KV-s, sest pole võimalik maksta seersandile sama palka mis teises väeosas leitnandile). Kas siis missioonikulud ikka nii kõvasti langevad? Tegelikult - kui tõsta reakoosseisu palgatase sinnamaani, et need 2-3 kompaniid enamvähem koos püsiksid, kulub selle ja kaasneva üldise tõusu peale ilmselt kogu uue relvastuse raha ja jääb puudugi.
-leitakse järgmine missioon, kuhu minna. Küll neid tekib. Ka siis kulud ei vähene.

[piirivalvur]

Tommy võiks aru saada sellest et kriitika on täitsa asja eest. Fakt et Eesti võitleja "tükihind" ületab 2 korda Soome oma on ikka tõeliselt õõvastav. Riigikontrolli ja muude pädevate organite kirved peaks valusalt välkuma juba vastupidise suhte juures - meie tehnika ju väga lihtne ja palgatase 1/4 Soome omast. Ärimaailmas lihtsalt ei arvata juba 30 % halvemast hinna/kvaliteedi suhtest enam midagi.

[Kapten Trumm]

Saatuse irooniana see suhe muutus kõvasti Eesti kasuks......Soome vanade D-30de tulekuga, sest enne oli ainus suurtükitulega toetatav üksus brigaad (sellest ühest 155 mm pataljonist mujale ei jaguks nagunii). Tänu nendele vanadele vene haubitsatele on võimalik kaudtulega tagada ühte ja hädapäraselt veel kahte brigaadi (ringkonda). Enne seda businessi polnud erililine liialdus väita, et võitlusvõimeline osa oli KV-st reaalselt üks brigaad ehk mõni tuhat meest, jagades kaitse-eelarve selle "väljundiga", saab tulemuseks arvusid, mis ületavad Soomet mitte 2, vaid mitmeid kordi. Muidugi pole asi nii primitiivne (vaja on ka muid asju), kuid eks vastase suurtükitule mahasurumine on idanaabri vastu üldse esimene konventsionaalse lahingutegevuse eeldus, kui seda pole, siis saab vaid hästi toimiv LTT suurt haavatute ja hukkunute massi ära vedada. Vähemalt soomlastel näib selline arusaam olevat.

Loogika põhineb arvamusel, et ei saa lugeda võitlusvõimeliseks vastase vastu, kes kasutab massiivset kaudtuld väekoondist või üksusi, kellel puudub suurtükitule toetus. Suurtükituli on aga kergejalaväe ainus tõeliselt pika käega relv.

[tommy]

Tommy võiks aru saada sellest et kriitika on täitsa asja eest. Fakt et Eesti võitleja "tükihind" ületab 2 korda Soome oma on ikka tõeliselt õõvastav.

Tee endale kõigepealt selgeks sõnade fakt ja kriitika tähendus.
Nii primitiivselt ikka ka ei tasu...

Aga see selleks...
Soovitan lugeda tänast Ekspressi riigikaitse lisa.
Siinse teema kohta võib leida mitmeid vastuseid/seletusi.

[tuna]

Kas keegi oskab seletada Riigikaitse.EE leheküljel 6 ära toodud skeemi kaitseväe uue struktuuri ettepaneku kohta?

2. jalaväebrigaadi koosseisu on pandud Kuperjanovi ja Viru pataljonid, mis tegelikult asuvad ju erinevatel suundadel, üks Viru- ja teine Võrumaal. Samal ajal Vahipataljon, mis minu mälu järgi lubati Jõhvi kolida, on pandud 1. jalaväebrigaadi. Nii et Jõhvis asuvad kõrvuti kahe erineva brigaadi pataljonid. Või on Vahipataljoni kolimine juba teistmoodi otsustatud?

[kaur3]

tuna, loe Tiganiku seletus brigaadindusest kõrvalt läbi.

Millegi pärast online link vigurdab.

http://riigikaitse.lehed.ee/2013/02/21/ ... ebrigaadi/

[Lemet]

Servapidi teemasse- Riho Terras ja Indrek Treufeldt saates "Kahekõne". Kel vaatamata jäi, soovitan soojalt see pooltunnike kulutada ja ää vaadata.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=136279

[tuna]

Selge, nimetet skeem oli lihtsalt vigane.

[Roamless]

Täna ilmus Ekspressi vahel ilmus uusi plaane tutvustav Riigikaitse lisa. Kui mereväel ja lennuväel oli seal roll lihtsalt sooja sõnadevahtu välja puistada (õigustamaks nullseisu), siis maaväel oli esitatud valikut tuleviku soomustehnika variantidest. Uus Patria loeti seal tubliks IFV-ks. Kui valikuks läheb, siis loodetavasti jäädakse ikkagi roomikute juurde, nagu näiteks kasvõi kallivõitu CV 90. Uuena mulle, pakuti välja ka Ascodi. Iseliikuvatest suurtükkidest tundus Panzerhaubitze 2000 ülikallis ja Caesar veidi mõttetu. Riigikaitse tagaküljel oli ka uus kasarmu tüüpprojekt. Soovitan pilgu peale visata, kel Ekspress kätte juhtub.

[manjabes]

EE Riigikaitselisast neid struktuuriskeeme vaadates tekkis mul selline ketserlik küsimus, et milleks "õhuväele" staap? Seal on ju tohutult palju erinevaid allüksusi mida juhtida ja millega majandada. Üleüldse, milleks meile selline väeliik nagu "õhuvägi"? Väge kui sellist seal ju ei ole ning väeliigi ülem ise naeruvääristab sealsamas järgmisel leheküljel suure häälega neid, kes seda ihkavad (selle paradoksi ulatust on pea võimatu hoomata - ametnik, kes räägib oma kureeritavast valdkonnast, et "vaadake, kõik on nii kallis ja me ise nii vaesed ja väetid, et minu valdkonna tugevdamise peale POLE MÕTET PANUSTADA").

Tegelikult üleüldse, milleks meile selline asi nagu õhuvägi? Ainuke reaalne funktsioon sellel on ju radarite opereerimine. See võiks olla omaette üksusena KVJ või isegi pigem peastaabi otsealluvuses nagu nii mõnedki teised ning asi mutt. Tekib muidugi ületamatu probleem, et kuhu toppida need töökad mehed ja naised kes "opereerivad" ei tea kellele (sest reaalse väega lennuväe jaoks oleme me nii vaesed-väetid) Ämari lennuvälja, kuid minu tagasihoidliku ulatusega aru leiab, et kaks lendu aastas võib ka tsiviillennujaamast liinilendude kõrvalt ära teenindada. Isegi kui mingi ime läbi peaks Baltic Air Policing millalgi Eestist baseeruma hakkama siis ka see võib vabalt nimetatud tsiviillennuväljal baseeruda.

[Kapten Trumm]

See on nagu laiem küsimus, miks on pisiriigi diviisi suurusele pisiarmeele vaja karja kindraleid ja veel rohkem staape.
Selle asemel, et pabereid määrida ja raha sellele põletada võiks oma lahinguvõimet hoopis parandada.

Tegelikult üleüldse, milleks meile selline asi nagu õhuvägi? Ainuke reaalne funktsioon sellel on ju radarite opereerimine. See võiks olla omaette üksusena KVJ või isegi pigem peastaabi otsealluvuses nagu nii mõnedki teised ning asi mutt. Tekib muidugi ületamatu probleem, et kuhu toppida need töökad mehed ja naised kes "opereerivad" ei tea kellele (sest reaalse väega lennuväe jaoks oleme me nii vaesed-väetid) Ämari lennuvälja, kuid minu tagasihoidliku ulatusega aru leiab, et kaks lendu aastas võib ka tsiviillennujaamast liinilendude kõrvalt ära teenindada. Isegi kui mingi ime läbi peaks Baltic Air Policing millalgi Eestist baseeruma hakkama siis ka see võib vabalt nimetatud tsiviillennuväljal baseeruda.

Kui vaadata meie häbiväärset ja ebatõhusat minevikku (õigimini mis siin tehti), siis oli süsteem selline, et iga hävituslennuväe polgu baasi juurde oli kinnistatud üks üksik lennuvälja teeninduspataljon, mis oli allutatud lennuväepolgu komandörile. See pataljon siis tagas lennuvälja opereerimist alates perimeetri valvest ja stardiraja sahkamisest. Pataljoni komandör oli enamasti majori auastmes tegelane. Mingi staabimajandus oli ka seal pataljonis, aga muidugi oli ka operatsioonide ulatus sootuks teisest klassist kui Ämaris eales olema hakkab. Kui olid suuremad õppused, siis tuli need 36 lennukit pidevalt käigus hoida (tegevus käis ööpäev läbi) ja eriti selga sirutada ei saanud.

[tommy]

Uus Patria loeti seal tubliks IFV-ks.

Uus Patria ongi tubli IFV. Koos korraliku tornirelvastusega muidugi.
Kuid vaid üks võimalikest variantidest.

[Hjalmar Nelk]

ui mereväel ja lennuväel oli seal roll lihtsalt sooja sõnadevahtu välja puistada (õigustamaks nullseisu)

Mina lugesin hoopis teist Riigikaitset vist. Kus kohast Sina selle "sooja sõnadevahu" ja paigalseisu ära nägid? Minu arust on tegu hoopis selge edasiminekuga plaanides nende reaalseks viimisega ja tõepoolest sõjalise võime loomisega, mitte aga meie foorumis viljeletava fantaasiaga stiilis rootsi hävitajad Eestile või miiniveeskajad.

Tegelikult üleüldse, milleks meile selline asi nagu õhuvägi? Ainuke reaalne funktsioon sellel on ju radarite opereerimine.

Soovitan austusväärsel tähelepanelikult lugeda väeliigi ülema jutu ikkagi läbi. Peale radarite opereerimise on meil ka lennuväli (ja selle opereerimine), kuid veelgi tähtsam on õhuruumi kontrolli tagamine. Selleks on meil vaja sihitajaid ja nende paremaks koolitamiseks ka lennuvahendeid. Loe ikka jutt läbi.

peastaabi otsealluvuses

Vastavalt läänemaailmas levinud põhimõtetele allub igale staabiülemale vaid tema oma staap. Mitte kunagi üksused.

Kuid Trumm oma tuntud headuses. Absoluutselt iga otsus on põhimõtteliselt väär ja nõuab kohest vastulööki

See on nagu laiem küsimus, miks on pisiriigi diviisi suurusele pisiarmeele vaja karja kindraleid ja veel rohkem staape.
Selle asemel, et pabereid määrida ja raha sellele põletada võiks oma lahinguvõimet hoopis parandada.

Esiteks tasuks tähele panna, et meie kari kindraleid koosneb hetkel kuuest inimesest. Palju? Võib-olla tõepoolest. Palju on õige? Ega alla nulli vist suurt seda arvu lasta ei saa. Muuseas, isegi Luksemburgil on viimastel aegadel kaks kindralit.
Veel rohkem staape - kindlasti rohkem, kui kindraleid. Kas peaks vähem olema? Veelkord tasub Trummil tähele panna, et kaitseväe juhtkonna väitel käesoleva arengukavaga vähendatakse staapide arvu, mitte ei suurendata. Liiga vähe vähendatakse?

Mida Sa siis tahad? Ühte diviisi struktuuri? Nii nagu heal NSVL ajal oli? Diviisiülem, autojuht, asetäitja poliitalal jne? Tead, see lakkamatu iga tegevuse ala- ja naeruvääristamine ei loo Sinust üleüldse head pilti. Sa oled väga sarnane selle mitte hiljuti ilmunud Yana Toomi sõnavõtuga. Võib muidugi ka öelda, et ka temal oli tuline õigus - on ju meid tõepoolest enam-vähem sama palju kui Moskva ühes linnajaos inimesi. Määrame linnaosa vanema ja asi ants?

Igasugused võrdlused NSVL aja (või ka mõne muu teise suurema riigi) lennuvälja ja seda teenindava pataljoniga näitavad lihtsalt Sinu rumalust ja küündimatust. Kas selle aegne lennuvälja ülem pidi ka muretsema oma lennuvälja arendamise eest ja radarite muretsemise eest?