Huvitavad mõtted

[oleeg]

Selles teemas võiks jagada neid mõtteid, mis väärivad tähelepanu, järgimist või elluviimist. Mul on heameel avada teema väärika Eestlase mõttekäiguga:

See ei ole nüüd küll väga tõsine jutt, aga nõukogude ajal oli Tartu linna töörahva saadikute nõukogul välja antud määrus, mis keelas kerjamise ja ennustamise Tartu linnas ja rajoonis. Ma arvan, et see oli hea mõte.
http://arvamus.postimees.ee/1171032/pee ... rtu-linnas
terv
o

[Satakas]

kas esitatud mõtteid kommenteerida ikka tohib?

kerjamist õigusriigis ära keelata ei saa. igasugune rahaküsimine on tehniliselt kerjamine. keelata tuleks siis ka kõiksugused annetustest elatuvad heategevusorganisatsioonid. põhimõtteliselt saaks keelata linnapildi risustamist oma kaltsudega ja atmosfääri rikkumist oma haisuga. seda vahel ka praktiseeritakse, et mõni eriti haisev tont ära pukseeritakse.

nojah, lisaks: üks asi on kerjamise keelamine aga teine asi on see, et sel juhul tuleks tagada kerjustele mingi muu sissetulek. kerjused ja nende hulk on ühiskonna peegel ja minu arvates on see täielik silmakirjalikkus kui ühiskond, mis kerjuseid sünnitab, neid lihtsalt ära peita püüab. kõlab samamoodi kui sittuda põrandale ja siis see sitt lihtsalt vaiba alla pühkida. sama analoogia kehtib ka igat sorti santide ja kurjategijatega. ühiskond on nad sünnitanud ja/või tekitanud ning ühiskond peab neid ka ülal pidama, ehkki lihtsam oleks kuskil nurga taga auku lükata (nagu kerjamist keelata).

me võime küll kaagutada, et keegi ei ole sundinud kedagi kerjama/kurja tegema ning igaüks võib elada korralikult ja tööd teha aga vat ei ole nii lihtne. teame liigagi hästi, et esiteks on inimeste psüühikad erinevad. paljud elavad psühhiaatrilise diagnoosi ja tervemõistuslikkuse hägusel piiril. paljudel pole lihtsalt võimalik omandada tööturul konkureerimiseks piisavat haridust. paljud on sünnipäraselt antisotsiaalsed ning pole hoolimata haridusest lihtsalt psüühiliselt võimelised ülejäänud ühiskonnaga konkuretsis püsima. tean isiklikult mitut kõrgelt haritud inimest, kes on põhimõtteliselt asotsiaalid - ja mitte seepärast, et nad oleks ühel päeval otsustanud viina viskama hakata või lihtsalt laisad (laisk inimene ei lõpeta ülikooli cum laude). muidu võiks nad olla head spetsialistid, aga võimalikud tööandjad, kes juhtumisi on OSA ÜHISKONNAST, tõrjuvad neid sest nende olek on "teistsugune", nende jutt ja käitumine ei meeldi neile, nad pole piisavalt sotsiaalsed, ei sobitu kolleegidega jnejnejne. see on kurb fakt, aga suuremas osas tööturust ei loe mitte inimese haridus või oskused vaid see, kuidas ta bossile ja kolleegidele isiklikult meeldib. muidugi on töid, kus meeldiv isiksus on vältimatu aga enamus töid ei nõua sellist omadust. nii tõrjutaksegi hea spetsialist tööturult välja. ja kes tõrjub? ühiskond ehk täpsemini ühiskondlikud väärtushinnangud. kui ühiskonnal on seisukoht, et veidrikke pole hoolimata nende oskustest tööle võtta vaja sest äkki nad ei meeldi teistele töötajatele (aga teistele töötajatele ei meeldi nad samuti vaid seepärast, et ühiskondlikud väärtushinnagud väärtustavad küll heast suhtlejast seltskonnalõvi, kes võibolla ei oskagi suurt midagi aga kindlasti mitte omaette nokitseda eelistavat spetsialisti, kelle sotsiaalsed oskused on mistahes põhjustel puudulikud ja ta ei oska õiges olukorras õget asja öelda), siis minu seisukoht on selge: hoolitsegu seesama ühiskond siis nende eest, kelle nad kitsarinnalisuse tõttu endi hulgast pagendanud on. sest antud juhul on see sajaprotsendiliselt selle ühiskonna süü, et nad taolises olukorras siplevad.


ok, hüppasin veidi teemast ette aga kuna oli teada, et jutt raudselt sinna kanti kisub, siis võtsin selle vabaduse ja ütlesin kohe välja, mis öelda oli. loodan, et oli abiks.

[Jalutu]

ok, hüppasin veidi teemast ette aga kuna oli teada, et jutt raudselt sinna kanti kisub, siis võtsin selle vabaduse ja ütlesin kohe välja, mis öelda oli. loodan, et oli abiks.

Teemast ette hüpata pole võimalik, sest see on teemas sees.
Vabadust ei ole vaja võtta, vabadus kas on või seda pole.

Millegipärast tundub mulle, et Tulviste sõnum oli mõnevõrra sügavam kui lihtsalt keelamine. Pigem oli see viide kohalikele võimuesindajatele, et ühiskonnas selline probleem eksisteerib.

[Noor]

Olles elanud Eestist üle 10 aasta eemal, võin üsna kindlalt väita, et heaoluühiskonnas on oht, et tekib suhteliselt suur seltskond tegelasi kes näevad kerjamises sissetulekuallikat lisana riigi abirahadele, viitsimata tööd otsida/teha. Vanureid siin naljalt kerjamas ei näe - sotsiaalsed garantiid on piisavalt head. Inimestele, kellel on isegi raskematel kujudel füüsilised puuded, vms on tööd tagatud vastavate programmide raames. Eriti tähelepanelikult jälgitakse laste ja just nende olukorda, kes ise enese toimetulekuga hakkama ei saaks. Selles valdkonnas on kohati ka näha laristamist.
Kerjamine on tavakodanikele tüütu ning väsitav, kindlasti ka soosib mingilmääral kuritegevust; a´la "oma koha" poliitika, kerjuste "maksustamine" kuritegelike gruppide poolt, vargused, jne. Need on mõned näited, mida ma siin tean ning mis on ka kõlapinda uudistes leidnud.
Samas vabas ühiskonnas kerjamine on midagi sellist, mida keelata ei saa. Nagu eespool öeldud, sellisel juhul kõiksugused heategevuslikud organisatsioonid tuleks sammuti keelata.
Minu meelest mis oleks parim, oleks kerjamise regulatsioonid, seadused ning piirangud. Kerjamist keelavad tsoonid, kerjamise keelamine või küsimine teatavatel juhtudel (näitena üks tüütumaid on välikohvikus olles, topsidega mööduvad kodanikud, kes vahest ei pea isegi paljuks üle tuuletõkke koogutamist). Kohe kindlasti peaks olema statsionaarne kerjamine olema keelatud sularaha automaatide juures. Sammuti saaks vastavate seadustega ka võib olla rohkem silma peal hoida üle euroopa aktiivselt tegutsevatel mustlastel. Vähemalt siin toimub neil detailideni organiseeritud kerjamine. Kusjuures, positiivse nähtusena on nad ka "välja pannud" korraliku bändi, kes tänavamuusikutena raha teenivad ning peab mainima, et muusika on neil päris kuulatav (kohati ka slaavilike sugemetega estraadi).
Kokkuvõttes veel fakt, et abiorganisatsioonide "rahakogujad" tänavatel on vahest vaat, et pealetükkivamad, kes ei pea paljuks oma kehaga lausa lastevankriga möödumisel teed tõkestada.

[allatah]

Kerjamisest rääkides...
Ühed on need tegelinskid, kes kerjavad, et osta omale toitu/suitsu/juua.
Teised on need, kes petavad inimestelt kaastundele lootes raha välja ja pärast saadavad selle raha veel oma bossile. Vihjan siis nendele "lombakatele", kes Tallinna vanalinnas turiste päris agressiivselt tülitavad ning paranevad maagilisel kombel, kui suurem grupp on mööda läinud. Kogutud raha läheb ju hiljem nende ülemustele. Kui mitte kellegi teise teema, siis vähemalt peaks sellega tegelema maksuamet.
üldsegi võiks kõigile sissetulevatele turistidele sadamas, lennujaamas või misiganes kohas öelda selgelt, et need lombakad ei ole mitte lombakad, vaid lihtsalt petturid.
Töötasin vanalinnas ja suhtlesin inimestega, kes olid päev otsa kah õues, ning jõudsime koos järeldustele, et ausa tööga teenid heal juhul 10 tunnise tööpäevaga samapalju, kui tema teenib kahe-kolme tunniga.

[Satakas]

Olles elanud Eestist üle 10 aasta eemal, võin üsna kindlalt väita, et heaoluühiskonnas on oht, et tekib suhteliselt suur seltskond tegelasi kes näevad kerjamises sissetulekuallikat lisana riigi abirahadele, viitsimata tööd otsida/teha.ide "rahakogujad" tänavatel on vahest vaat, et pealetükkivamad, kes ei pea paljuks oma kehaga lausa lastevankriga möödumisel teed tõkestada.

nõus. aga ka see on selliseid isikuid sünnitanud ühiskonna taak, mida lihtsalt tuleb kanda. ideaalne õhiskond peaks suutma selliste isikute mistahes põhjusel tekkimise miinimumini. ideaalsuseni pürgiva ühiskonna peamiseks tunnuseks on aga see, et teel ideaalsuseni püütakse "ühiskonnaheidikuid" võimalikult vähe "ahistada".

Vanureid siin naljalt kerjamas ei näe - sotsiaalsed garantiid on piisavalt head.

jutt või sitt! su väide pädeb vaid niipalju, et tänased vanurid on peamiselt nõukaaegsed inimesed, kel veel eelmisest riigikorrast mingigi rasvakiht vähemalt isikliku eluaseme näol olemas.

eesti on lääne-euroopas ses suhtes imedemaa, mida mujal maailmas ära uskuda ei suudeta sest eestis umbes 70% inimestest on oma kodu pärisomanikud. mujal läänes sellist asja ei eksisteeri ja ei saagi eksisteerima. renditurg on tappev ja iga vähegi maksuvõimetu inimene visatakse HALASTAMATULT tänavale.

Inimestele, kellel on isegi raskematel kujudel füüsilised puuded, vms on tööd tagatud vastavate programmide raames.

oi! on kah või? las ma arvan...need tööd on tagatud vastavate programmide raames, mis on lõpuks ikkagi kõigest "vastavad programmid"? tead sa nimetada mõnda programmi, mis tagaks töö ja minimaalse sissetuleku näiteks kuskil puhja lähiümbruses elavale autistlikule matemaatikageeniusele?

võimalik, et selliseid programme teoorias esineb ja võimalik ka, et MÕNELE on neist abi, kuid seni kuni need programmid ei ulatu kõigi abivajajateni, on need programmid sama head kui olematud.

Eriti tähelepanelikult jälgitakse laste ja just nende olukorda, kes ise enese toimetulekuga hakkama ei saaks.

laste? mm...olen peaaegu nõus. lapsed saavad lausa LIGI 20 öirut toetust kuus! vähe aga asi seegi, onju? aga see koht, kus sa räägid "nendest, kes ise eneseag toime ei tule", jää mulle küll veidi arusaamatuks. nojah, sotstoetused tagavad mingi umbes 50 öiru ringis sissetuleku per kärss pärast eluasemekulutuste maksmist. kuna suur osa selle raha saajatest elab maal, kus vähemalt teoorias kasvab kartul suht-koht iseenesest, siis võiks seda teatud reservatsiooniga aktsepteerida. küll aga keeldun ma aktsepteerimast su väidet, et "ERITI TÄHELEPANELIKULT jälgitakse". tegelt siinkohal ma muidugi jälle eksin. muidugi jälgitakse nende olukorda ERITI tähelepanelikult ja kui nende kontole peaks laekuma mistahes põhjusel mõni kopikas, siis arvutatakse see tuimalt igakuisest toetusest maha. tähelepaneliku jälgimise osas pole seega muidugi midagi ette heita

Selles valdkonnas on kohati ka näha laristamist.

OPPAA!

Kerjamine on tavakodanikele tüütu ning väsitav

millisele "tavakodanikule"? kerjavale tavakodanikule või kerjatavale tavakodanikule? minule kui kerjatavale tavakodanikue pole kerjav tavakodanik kunagi tüütu ega väsitav olnud. võibolla just seepärast, et silmaringi avaruse tõttu olen alati näinud ka ennast mistahes põhjusel ühena võimalikest kerjajatest. kui ma elaks ja tunneks vaid enesesse, siis oleks nad tõesti tüütud ja ehk vastiukudki aga ma ei ela vaid enesesse. ma oskan samastuda ka teistega. kuulu järgi nimetatakse seda mujal maailmas empaatiavõimeks. tea, kuidas eestis lood on...ilmselt on selle nimetus eestis nõrkus või debiilsus vmt...

kindlasti ka soosib mingilmääral kuritegevust

tegureid, mis "kindlasti" kuritegevust soosivad, võib kokku lugeda umbes miljoni käe sõrmedel. nende hulgas on üheks mõjusamaks teguriks sotsiaalne ebavõrdsus või vähemalt sotsiaalse ebavõrdsuse tunnetus. ühiskondades, kus jõukuse ja vaesuse vahe on väike, on ka kuritegevus oluliselt madalam kui ühiskondades, kus see vahe on mäekõrgune.

a´la "oma koha" poliitika, kerjuste "maksustamine" kuritegelike gruppide poolt, vargused, jne. Need on mõned näited, mida ma siin tean ning mis on ka kõlapinda uudistes leidnud.

lõviosa kuritegevusest pannakse toime n.ö. spontaansete kurjategijate poolt, kes püüavad oma elujärge parandada. vaid murdosa kuritegevusest kuulub organiseeritud kuritegevuse ehk ahnuse valda.

Minu meelest mis oleks parim, oleks kerjamise regulatsioonid, seadused ning piirangud. Kerjamist keelavad tsoonid, kerjamise keelamine või küsimine teatavatel juhtudel (näitena üks tüütumaid on välikohvikus olles, topsidega mööduvad kodanikud, kes vahest ei pea isegi paljuks üle tuuletõkke koogutamist).

väga tore ja olen nõus. ei tahaks ka ise kaubamaja uksel kaltsaka otsa komistada.

aga

sel juhul keelakem proportsionaalselt ka muid, niiöelda aktsepteeritud kerjamisviise. sundigem heategevuslike annetuste lunijaid oma tegevust kindlatesse piiridesse suruma. ka reklaam on kerjamine. pangem siis ka sellele piiranguid peale. mik mitte? reklaam müüb materiaalset heaolu raha eest samas kui kerjus pakub oluliselt vöiksema raha eest moraalset heaolu. mõlemad on täpselt ühe valdkonna esindajad. ühel on lihtsalt rohkem raha taga kui teisel. ehk...kui kerjus suudaks endale selja taha vilkuvad kirjad üles riputada, kas ta oleks siis lugupeetud ärimees või ikkagi kerjus?

Kohe kindlasti peaks olema statsionaarne kerjamine olema keelatud sularaha automaatide juures.

ma mõistan su muret aga kas ei peaks sel juhul olema keelatud ka "äritegevuslik" kerjamine analoogsetes kohtades? me lihtsalt PEAME nõustuma, et kerjamine on tegelikult täpselt samasugune äri, nagu iga teinegi bisnes. mõlemad elavad subjektide mõjutamisest. miks siis ühel võiks olla eelis teise ees? lihtsalt seepärast, et teisel on seljas peenem ülikond? KAMOON!

Sammuti saaks vastavate seadustega ka võib olla rohkem silma peal hoida üle euroopa aktiivselt tegutsevatel mustlastel.

ok...peen taktika. mustlasi on aga mitut sorti. jah, osad on sitapead aga osad on väga auväärsed ühiskonnaliikmed. kumbadest sa räägid? ilmselt neist sitapeadest? ok. aga ka eestlasi on mitut sorti. mõned on päris OK samas kui ülejäänuid ei taha ka vaenlasele sõbraks soovitada.

lühidalt: ära räägi mustlastest vaid räägi sellest, mida mõned või minu poolest kasvõi enamus mustlasi TEEVAD. sedasi omandad sa oluliselt rohkem kredibiilsust kui lihtsalt mustlastest rääkides.

Vähemalt siin toimub neil detailideni organiseeritud kerjamine.

tjaa, tuleb tõtta tunnistada. aga kuidas on näiteks EMT'ga? kas see pole lõppude lõpuks detailideni organiseeritud kerjamine? seejuures veel nisuke millele lausa tarbijkaitse on sunnitud kätt vahele pistma!

ma saan muidugi aru, mida sa mõtled, aga püüa ka sina aru saada, et ÄRI on vanem kui meie ja omab PALJU erinevaid vorme. suuremgi osa selle vormidest on eurooplasele tänaseni tundlaud aga need on siiski vaid ÄRI. lihtsalt sutsu teise loogikaga kui see, millega meie harjunud oleme.

samamoodi nagu valge mees läks ja ostis manhattani peotäie klaashelmeste eest (ja seda tuuakse tänaseni esile kui fakti, et indiaanlatel puudub õigus manhattanut tagasi nõuda), tulevad samamoodi ida poolt mustlased, kes müüvad meile omi "klaashelmeid" ning kui mõni meist on küllaldaselt loll neid ostma, siis...miles kurat on küsimus??? tehkem mida iganes aga ärgem süüdustagem teisi omaeneste pattudes!!!

Kokkuvõttes veel fakt, et abiorganisatsioonide "rahakogujad" tänavatel on vahest vaat, et pealetükkivamad, kes ei pea paljuks oma kehaga lausa lastevankriga möödumisel teed tõkestada.

ja ongi.ja mitte ainult tänavatel

[Noor]

Satakas, ma rääkisin ühiskonnast, kus ma elan, mitte eestist.

[wudu]

millisele "tavakodanikule"? kerjavale tavakodanikule või kerjatavale tavakodanikule? minule kui kerjatavale tavakodanikue pole kerjav tavakodanik kunagi tüütu ega väsitav olnud. võibolla just seepärast, et silmaringi avaruse tõttu olen alati näinud ka ennast mistahes põhjusel ühena võimalikest kerjajatest. kui ma elaks ja tunneks vaid enesesse, siis oleks nad tõesti tüütud ja ehk vastiukudki aga ma ei ela vaid enesesse. ma oskan samastuda ka teistega. kuulu järgi nimetatakse seda mujal maailmas empaatiavõimeks. tea, kuidas eestis lood on...ilmselt on selle nimetus eestis nõrkus või debiilsus vmt...

Kerjav Rumeenia mustlane Alepa ees riivab küll minu silma. Siiani ma ei saa aru mis kuidas nad Rumeeniast Helsingisse saavad. Kah kerjates? Või tuuakse nad siia (Helsingisse) selleks, et mingitele isakestele raha teenida?

[herman30]

Näin kerjääminen järjestetään: ”Matka Suomeen 250€”

Kerjääminen on järjestäytynyttä toimintaa, kertoo kerjäläistyöryhmän puheenjohtaja Jarmo Räihä.

– Toiminta järjestetään lähtömaassa. Romaneja kuljetetaan minibusseilla Suomeen, liikkuvan väestön päiväkeskus Hirundossa työskenelevä Marjatta Vesalainen kertoo.

Kuljetus järjestetään Vesalaisen mukaan yleensä niin, että matkustajat maksavat matkansa vasta Suomessa. Rahat ovat kotimaassa vähissä.

– Hinnat ovat nousseet huomattavasti. Ennen matkan minibussilla sai 200 eurolla, mutta nyt hinta on noussut 250 euroon. Kotimaassa ihmisille mainostetaan tyylin ”Lähde matkaan, maksa kun saat rahaa”, Vesalainen kertoo.

Tähän 250 euroon ei sisälly matka takaisin. Räihän mielestä romaneille pitäisi järjestää turvallinen paluumatka kotimaahansa.

Suomeen tulevat romanit maksavat matkansa Vesalan mukaan yleensä kerjäämällä tai keräämällä pulloja.

– He eivät mielellään kerro kuinka paljon onnistuvat kerjäämällä saamaan rahaa, mutta jotkut ovat sanoneet, että noin 20 euroa päivässä, Vesalainen kertoo.

Jarmo Räihän mukaan romanit ovat jakaneet Helsingin kerjäyspaikat keskenään.
”Romanisukujen päämiehet ovat jakaneet kerjäyspaikat.”

– Romanisukujen päämiehet ovat jakaneet kerjäyspaikat. Osa kerjätyistä rahoista menee matkan järjestäjälle, Räihä kertoo.

Romanien järjestäytyneisyydestä kertoo Räihän mielestä myös viime kesäisen Kalasataman romanileirin toiminta.

– Kalasataman leiri oli kahden suvun hallinnassa. Suvut määräsivät, kuka leirissä sai asua. Jokainen leirissä asuva maksoi korvausta romanisuvuille, Räihä kertoo.

Vesalaisen mukaan romaneilla on yleensä niin huono elintaso kotimaasaan, että heillä ei ole muuta vaihtoehtoa kuin lähteä Suomeen rahan toivossa.

Räihä uskoo, että romaneilla, jotka yleisimmin tulevat Suomeen Romaniasta ja Bulgariasta, on paremmat olot kotimaassaan kuin esimerkiksi Kalasataman leirillä.

[OnuEnn]

oleeg andis oma tsitaadi all küll viite algsele tekstile, aga täiesti ilmselt pole ükski siinkommenteerinu (peale minu) seda lugenud, antud kontekstis oli siiski rõhk ennustamisel ja jutt oli tänapäevast. kerjamine oli lihtsalt ajaloo mõttes mainitud.

nagu ütles üks teine klassik, "nad on igaüks oma pisuhänna välja mõelnud ja arvustavad seda".