Soome kaitsevõime

[kaur3]

Elering: võrk peab üksikutele rünnakutele vastu

12.03.2013 12:55
Arp Müller, Lauri Varik

Sõjalise agressiooni või terrorirünnaku korral on alati võimalik elektrivõrk rivist välja viia, kuid süsteem on üksikute rünnakute vastu siiski kaitstud, kinnitas Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Kalle Kilk.

Teatavasti tõstatati eile Soome rahvusringhäälingu telesaates teema, et raketirünnaku korral oleks sealne elektrivõrk halvatud 15 minutiga.

Tehnikadoktor Olli Sarvoranta koguni väitis, et Soomes piisab kuni kaheksast inimesest, et elektrivõrku lõhkuda nii mitmest kohast, et selle parandamine võtaks kaua aega.

Kalle Kilk ütles intervjuus Vikerraadiole, et Eesti elektrivõrk on sarnane lähiriikidele ning arvestatud on ühe suure sündmuse printsiipi. See tähendab, et üks suur sündmus võrgus ei tohi tekitada väga suurt kaost.

"Võib küll tekkida lokaalne tagajärg, et tõepoolest üks küla või linn jääb elektrita, aga mitte terve riik. Eestis on samamoodi tehtud, et üks või isegi kaks olulist sündmust ei tohiks suurt kaost tekitada," lausus Kilk.

Konkreetsete objektide kaitse kohta ütles ta, et need on rajatud ja turvatud nii, et päris juhuslik inimene tänavalt niisama sisse ei astuks, aga raketikilpide rajamiseni ei jõutaks ilmselt kunagi.

Inimfaktori võimalus võrgu tööd halvata on Kilgi sõnul suhteliselt suur, sest võrgud asuvad väga suurel maa-alal laiali, seega füüsiliselt iga objekti valvata ei saa.

"Omaette küsimus on sõjaline agressioon. Kui on ikka tahtmine võrk tööst välja viia, siis on see alati võimalik," võttis Kilk teema kokku.

http://uudised.err.ee/index.php?06274579

[kangelaspioneer]

Venelased ei ole huvitatud ei Eesti ega Soome elektrivõrgu totaalsest rivist välja viimisest. Kuna võrgud on ühendatud, siis nad stabiliseerivad üksteist, ühe või teise võrgu väljalangemine võib viia voolusageduse olulise kõikumiseni, mis võib aga mõjutada näiteks Sosnovõi Bori elektrijaama tööd. Viimane on lisaks voolu tootmisele ka väga suur tarbija ja stabiilne vool on jaama töö tagamiseks elulise tähtsusega. Millegipärast olen üsna veendunud, et venelastel pole mitte mingit huvi seda jaama avariireziimile viia, eelmine sarnane katse on ilmselt veel meeles.

[Kapten Trumm]

Sõjalise agressiooni või terrorirünnaku korral on alati võimalik elektrivõrk rivist välja viia, kuid süsteem on üksikute rünnakute vastu siiski kaitstud, kinnitas Eleringi juhatuse liige ja varahaldusjuht Kalle Kilk. Teatavasti tõstatati eile Soome rahvusringhäälingu telesaates teema, et raketirünnaku korral oleks sealne elektrivõrk halvatud 15 minutiga.

Tegelikult ju igati positiivne, et tõstetakse ühiskonnal pastakat taolistel teemadel.
Meil räägib rahvusringhäälingu lipulaev Pealtnägija riigikaitsest ikka KV objektide vastu protsesssivate maaomanike ja voolukõikumiste võtmes.
Tegelikkuses on Eesti elektrivõrk samamoodi kokku lastav kui Soome oma, iseasi, kas vastane seda teha tahab ja sellele aega kulutama hakkab.
Samas tuleb valmis olla kõigeks - ka selleks, et elekter kaob.

[Leo]

Vaatasin seda saadet hoolega ja see oli igati tasakaalustatud lugu sellest, kuidas elektrivoolust soltuv infra kokku kukub, kui juhtub mitu suurt tehnilist riket korraga voi korraldatakse koordineeritud rynnak. Kui valgus kustuks kohe ja elamud jahtuksid talvel 12-48 tunniga, siis haiglates on generaatoritele kytust moneks ööpäevaks, siis oleks ka need pimedad.

Mingit suurt hysteeriat teema ymber yles ei pekstud, vaid arutati rahulikult. Konstanteeriti, et Soomes on peamiselt maa peal 14000 km korgepingeliine ja yle 100 elekrijagamiskeskuse. 1 jagamiskeskuse lagunemine suudetakse ymber suunata ja seade asendada, kahega läheb raskeks, sest varuseadmeid napib ja kolmanda kokkukukkumine tähendab pimendust. Pohimotteliselt saaks 3 elektrimontööri oskuste ja kotitäie lohkeainega inimest palju paha tekitada. Need keskused on laiali yle maa ja peamiselt traataia taga, maksimaalselt tehnilise valvega. Toimetajad käisid luusimas paari ymber ja sellele ei reageeritud. Linnades on liinid ja keskused peamiselt maa alla kaevatud ja joudumööda tehase seda ka mujal, näiteks suuremad tormid ja lumekoormad on näidanud ära kohad, kus on vaja vorku parandada. See aitab kaitsta elektrivorku paremini nii inimese kui looduse eest. Soome vanemohvitser, kes nende teemade pärast muretses, tegi väga hästi, sest tema töö on muretseda asjade yle, mis toimuvad harva, kuid on väga hullude tagajärgedega. Näiteks saaks kriisiajal elektrikeskuseid valvata, kuid Venemaa raketirynnaku torjumiseks soomlastel vahendeid pole. Samas on teada, et kui Venemaa ryndab, siis laseks ta Soome elektrivorku hävitades ka enda infra pihta ja pimendaks Peterburi ja sealt edasi suure osa Venemaad.

Mida siis inimesed teha saaksid? Korvalisemate kohtade elanikel on niigi generaator kuuris ja kytust ka moneks päevaks, sest tormide ja lumesajuga kipub elekter jupsima. Lisaks on kaevudest voimalik vett kätte saada lisaks pumbale ka pangega ja maja kytta ahjupuudega. Linnas ja eriti korterelamutes on muidugi lugu nutusem, kuid loodetavasti sellist pauku ei tule, et suur osa Soomest voi Eestist korraga pimedaks jääb. Kui selline asi juhtuks täna, siis oleks jama ja tsiviilkatastroof suur.

[Kapten Trumm]

See on tegelikult laiem probleem - tsviil-infra haavatavus sõja korral.
Võrreldes WWII perioodiga on sel teema pea iga riik vastupanuvõimes kõvasti kaotanud - eelkõige sõltuvus elektrienergiast ja läbi selle juba ka linnaliste asulate sõltuvus tsentraalsest soojusenergiast. Lisaks kõva urbaniseerumine viimastel kümnenditel. II maailmasõja ajal ei juhtunud suurt midagi ka ilma elektrita - ka linnades domineerisid siis ahiküttega hooned ja küll põletamiseks midagi leiab.

Tegelikult pole ka nn põllukülad suur kvalitatiivne areng võrreldes paneelmajadega, sest enamasti on nad sõltuvad ikkagi elektrienergiast (ka tänapäeva taastuvkütuse küttesüsteemid ei funka ilma elektrita) ja/või sisseveetavast kütusest. Vahe on ainult selles, et inimesi per km2 on vähem ja sedavõrra on suurem lootus, et häda korral "maa rahva ära kannab" (mis linnalises korrusmajade asumis võimatu on).

Kui ellujäämisteooriaid vaadata, siis kõige tähtsam ressurss on puhas joogivesi. Vat see on küll asi, kus peab diisel-elekter olema igasugustel asjaoludel tagatud, sest vastasel juhul tekivad kohe nakkushaigused, millega siis niigi nõrgestatud meditsiin enam toime ei tule.

Siiski - nii oma tähelepanekutest (vilunud silm märkab igas Skandinaavia suurlinnas asju, mida Tallinnas näha pole) kui kuuldust tundub siiski, et selle tsiviilvalmisoleku teemal on Soome meist ikka terve valgusaasta eespool - meil tehakse alles esimesi väikesi samme sel teemal.

Nende generaatorite puhul jääb tavaliselt kitsaskohaks kütusevajaduse alahindamine.
Tüüpilise tööstusliku diiselgeneraatori puhul, mis on dimensioneeritud näiteks asula puurkaevu elektritoite tagamiseks hädaolukorras on kütusepaagi suurus alla 100 liitri.
Selline generaator tarvitab aga diiselkütust 7-10 liitrit tunnis, st täis paagi (tavaliselt hoitakse täis) ammendab see umbes 12 tunniga ja edasi tuleb hakata kütust juurde hankima, mis ei pruugi olla võimalik. Katsetele hoida sealsamas nt 1 m3 mahutit diisliga ilmuvad nagu nõuaväel välja keskkonnaametnikud - no-no, reostusoht, EL liidu nõuded jne.

Koduse generaatori praktilise kasutatavuse jaoks tuleb luua rutiin hoida ca 100 liitrit kütust kodus ning seda aeg-ajalt uuendada.
Kui kriis puhkeb, siis on bensiinijaamad kas suletud ja püssimeeste valve all või ostupaanikaga ostetakse need kiiresti kuivaks (tõenäoliselt lisa enam ei veetagi, sest naftabaasid võetakse armee kontrolli alla kohe alguses). Et kuskil kanku põhjas on törts ja geneka paagis ka natuke, on kuke pea - vajalikud on sootuks tõsisemad kogused, kui jutt on ikka nädalatepikkusest kriisist.

[hillart]

[Kapten Trumm]

Sellisel juhul on ju (kui küüniliselt see kah kõlaks) ratsionaalne valik suure s*** ja väga suure s*** vahel.
Teadmata päritoluga vee tarvitamine on esmane eeldus kõikvõimalike soolenakkuste levikuks (millest paljud on mitteravimisel ja nõrgenenud tervise tingimustes letaalsed).
Sestap on lausa prioriteet nr 1 tsiviilvalmiduse tagamiseks anda puurkaevust kasvõi püssimeeste valvsa pilgu all igale perele ämbritäis puhast ja kontrollitud joogivett.
See, kui mitu pakki makaroni me talongi alusel elanikule jagame on vähemalt kriisi esimese nädala jooksul teisejärguline küsimus.

Raputan natuke soola haavale - Oslo joogivee töötlusjaam, vat kus lollakad, ei ehitanudki küprokist ja profiilplekist.
http://www.deich.folkebibl.no/arkiv/bro ... yre177.pdf

[Leo]

Oslo veepuhastus on kaevatud nii sygavale kalju sisse, sest viikingitele on tähtis, et sinna oleks juurdepääs nii kurjadel inimestel kui ka pommidel väga keeruline. Kompleksi toimimiseks vajalikke auke ja uksi on ka voimalik valvata, ilmselt on neil ka Rahvuskaardis yksus olemas, kes selle jaama ymber kaevub, kui olukord ebakindlaks läheb.

Voime ju arutada, et nemad on polvini naftas ja Eesti mitte, kuid pigem on kysimus suhtumises. Kas ehitame infra nii, et see peaks vastu ka jamade korral (maksab palju, kuid aitab maandada riske) voi leiame koige odavama lahenduse ja loodame, et jama ei tulegi voi jama korral keegi teine tuleb päästma. Seni on eestlastel vedanud, ehk valikud on ennast oigustanud ja teised on lollid, kui oma tähtsama infra maa alla kaljusse kaevavad....

[kaur3]

kangelaspioneer kirjutas:

Venelased ei ole huvitatud ei Eesti ega Soome elektrivõrgu totaalsest rivist välja viimisest. Kuna võrgud on ühendatud, siis nad stabiliseerivad üksteist, ühe või teise võrgu väljalangemine võib viia voolusageduse olulise kõikumiseni, mis võib aga mõjutada näiteks Sosnovõi Bori elektrijaama tööd. Viimane on lisaks voolu tootmisele ka väga suur tarbija ja stabiilne vool on jaama töö tagamiseks elulise tähtsusega. Millegipärast olen üsna veendunud, et venelastel pole mitte mingit huvi seda jaama avariireziimile viia, eelmine sarnane katse on ilmselt veel meeles.

Tunnistan kohe alguses, et olen energia teemal täielik võhik. Samas aitab guugle natuke teemas sumbata ja teema on huvitav (eriti nüüdse vabaturu tingimustes). Soomet ja Eestit ei tasu vist eriti võrrelda, sest suur pilt ehk siduses teiste võrkudega on erinev.

Kui Venemaa otsustaks oma elektrisüsteemi Eesti elektrisüsteemist lahti ühendada. Eestil tekiks sel juhul probleem elektrisageduse
hoidmisega. Samas pole Venemaal ilma asjakohaste eeltöödeta , sh investeeringuteta võimalik oma elektrisüsteemi Eesti omast eraldada.

Lk 23
http://www.environmental-auditing.org/ ... uction.pdf

Ja mida tähendab küll see

OÜ Põhivõrk viis edukalt läbi Eesti elektrisüsteemi eralduskatsed, mille käigus eraldati Eesti elektrisüsteem sünkroonselt ehk samasageduslikult töötavast SRÜ ja Balti riikide elektrisüsteemi ühendustest. Katsetuste ajal töötas Eesti elektrisüsteem iseseisvalt.

http://www.epl.ee/news/majandus/pohivor ... d=51164614

Teadjamad, valgustage palun!

[pagan]

Eesti suurimad liinid on 330 kilovolti. Soomes on ka 400 kilovoldiseid, suurem riik ka. Venemaal leidub lisaks suurele hulgale eelnevatele ka 1100 kilovoldiseid.
Suuremate elektriliinide parandamise jaoks kasutatakse, pinge all parandamiseks, helikoptereid sest nende pimedaks laskmine tekitab hiigelkahjusid - kogu elu jääb seisma - tööstus, rauasulatusahjud/plastmassiahjud hanguvad, vesi jäätub torustikes, kõik kütusepumbad seisavad, äri seisab, raha seisab, toorme transport seisab jne jne jne.
Ja kogu seda infrat on peaaegu võimatu kaitsta, eriti seal kus on hiiglaslikud territooriumid ja pikad vahemaad. Kõike ei ole võimalik dubleerida. Ja selle kõige valvamine on kulukas, kohati võimatu.
Mõnes mõttes on meil siin tehnikaühiskonna arenedes ilma tuumarelvadeta MAD olukord - Mutual Assured Destruction - osapoolte kindlustatud häving.
Venemaal oleks see valus kuna tüüpiliselt naftadiktatuurile on nad kasutanud tooraine müügi ressursse selleks, et palgatud jõumeetoditega suruda alla oma demokraatiat.
30-50% VF eelarvest on toorainemüügi raha.
Kui tooraine müük katkeks ja raha sissevool katkeks, siis lõppeks uinutav propaganda muusika ja läheks niiöelda toolide rabamiseks.
Ma ennustaks isegi impeeriumi edaspidist lagunemist. Sarnaselt 1990-datele kui naftahinna kukkumine aitas kaasa NSVL-i lagunemisele.

[Lemet]

Kui Medvedev veel president oli, kinnitas ta ainuüksi süsivesikute ekspordiosa suuruse olevat koguni 70%...ja tehnika ning masinaehituse oma 5%

http://www.baltinfo.ru/2012/04/26/Medve ... ody-274823

[Kapten Trumm]

Venemaa toorainele on tahtjaid küll ja veel - näiteks Hiina ja India, kes praegu istuvad ebastabiilse Lähis-Ida toru otsas.

[Roamless]

India ja Hiina ei maksa tooraine eest sellist hinda, nagu Venemaa sooviks ja mida Euroliidust on hea välja lüpsta.

[pagan]

Toorainele on ikka tahtjaid. Euroliit tahab ja Venemaa tahab kõigile müüa ka. Asi ei ole antud kontekstis tahtmises. Vaid võimaluses seda hankida, kaevandada ja tarnida.
Ja meie võimes seda hea eksistentsiaalse tahtmise korral takistada - heidutus. Meil on vaja stabiilset, rahumeelset ja õnnelikku Venemaad. Seni kuni ressursse kasutatakse oma inimeste elujärje parandamiseks on OK.
(Maailma mastaabis on venelane meile lähedane tegelane, pooled põhjapoolsetest venelastest on venestunud soomeugrilased. Mis seal salata kultuursem vene nali ajab mind naerma ja vene naised on ilusad vaadata (ei pea silmas neid vuntsidega lõunapoolsemaid mammisid).)
Aga kui nad kasutavad neid ressursse meie hävitamiseks, siis tuleb seda takistada. Sõjamasinat (abstraktses mõttes) saab seisata ka kütust kinni keerates.
Kui see suur majandus on rakendatud agressiooni teenistusse, on ta sõjaline sihtmärk. Kui Tšetšeenias/Gruusias käis sõda ja inimesed surid, siis Moskvas käis tavapärane restoranide ja supermarketite elu edasi. Ja enamusel rahval on kama mida nende valitsejad maksurahaga teevad.
Teine tera oleks aga siis kui argielu saab pärsitud niivõrd kapitaalselt, et propaganda rahvast enam uinutada ei suuda.
Ja veel. Minu arusaamise järgi oleks meie eesmärk saavutada võime, mis lubaks jätkuvalt tekitada neile suuremat (eelistatult majanduslikku) kahju kui nemad meie anastamisest tulu saavad. See muudaks meie allutamise "ebarentaabliks" ettevõtmiseks. Nad peavad arvestama, et maailma majanduste võidujooksus ei saa nad lubada endale mõttetut koormat - vaenulikku siseriiklikku elementi (ka okupatsioonialade viiendat kolonni). Sest sel elemendil pole probleemide tekitamiseks lõhkeainet vajagi, piisab rullist jämedast tamiilist ja jupist traadist.

Ses suhtes on igasugu Ernad väga tänuväärsed ettevõtmised.

Pealegi kas on ikka kindel, et Hiina ja India on huvitatud tooli hoidmisest Putini tagumiku all?

[Kapten Trumm]

No tegelikult on ju läbi Ukraina minevad NSVL aegsed nafta- ja gaasitorud aeg ajalt ka suletud olnud, kuid supermarketid Moskvas sellest kinni ei läinud.
Seepärast neid "streame" venelased ehitavadki, et jätta endale võimalus keerata Ukraina või Valgevene kinni ja teha Saksamaaga businessi edasi.
Veealuste torujuhtmete ekspluatatsioon pole teab mis lihtne ega odav, aga ju see energiakandjaga santazeerimise võime kaalub Kremli bojaaride arust kulud üles.
Maa peale on torujuhtmeid ehitada odavam ja lihtsam kui ehitada veealuseid või vedada tankeritega.