Nonii, nüüd on siis asi nii hulluks läinud, et olen juba paberimudeldamisse ka oma nina ja liimised näpud ajanud! Eks osa süüd ole Hertsog-San'i soovitusel, kuna otsisin juhuks kui mingi lasteringi
http://www.routehouse39.ee/ajalooklubi.php?link=galerii käima saaks lükata, siis oleks see hea algus. Pisut piinlik, et isegi selle peale ei tulnud, raskel nõukaajal olid minu mänguasjavõimalused suht nullilähedased, asjad olid kas raskest rauast või punased ning puust. Samas mingi naljakas kiiks oli koolis, et 10 aastasel oli juba suht häbi tunnistada, et ta kodus mänguasjadega mängib, palju tähtsam oli kuuluda kuhugi kampa ja kedagi väetimat kiusata ja klobida. Kuna ise kippusin just klobitava rolli jääma, siis reaalmaailmast pääsemiseks tegin kodus oma maailma, mis koosnes enamus osast paberist. ajaleheväljalõigetest harva sai mõne masina pildi, seda üritada vajalikus vaates järgi joonistada ja mõned neist masstootmisesse anda. Mingi aeg mõned aastad tagasi avastasin netiavarustes sellise lehe nagu
http://www.juniorgeneral.org/ ning leidsin, et enamus neid asju oleks nagu minu leiutatud. Mõned tegin isegi pisut keerulisemad, lennukitele tegin eraldi tiiva alla raketid ja rattad, propellerid ja mootorid, helikopteritele rootorid nagu päris, mõnedele oli võimalik rakette ja pomme lihtsalt eraldi külge ja küljest võtta. Vähemalt ühe Tomahawk veoauto laskeseadeldise, kus 2D auto oli eraldi, ning 3D treiler ja seadeldis ise liikus üles-alla. 2D Scud raketiseadeldise sai teha kus rakett oli võimalik liigutada kuidas vaja ja eemaldatav. jne-jne. Neid mõtteid mõlgutdes lõin ettevalmistatud printerisooja paberisse käärid sisse, pidades ühe silmaga kella silmas, et saada teada kaua sellise asja valmistamine üldse aega võtab. Noojah, tundus et mu näpud olid vahepeal priskemaks läinud, see kuramuse 1\100 T-34 on ju suht pisike, kuid juba suht hea detailsusega, lõppresultaadis näeb ju asi päris tanki moodi ikka välja. Kirusin, higistasin ja mässasin hulk aega enne kui detailid välja sain lõigata. Ning ka mitte eriti korralikult, kuna sai kiirustada, mis maksis kätte kui voltimiseks ja liimimiseks läks. Eks ka mõned vanad töövõtted tulid visalt kuid kindlalt meelde tagasi, sai ju kunagi lasteajakirja Tähekese viimasel lehel olevaid pabermänguasju samamoodi teha. Kuid nö algajal või taasalustanul oli ikka tükk pusimist. Järjest pausideta tegemisele oli lõpuks aega kulunud 2:15h ja mina tüdinud ja liimine, niet värvimiseni ei jõudnudki. Kuid nüüd juba kerge kogemuse saanult , sai modfitseeritud netist saadud jooniseid poole suuremaks, mõned jooniseparandused siit-sealt, ning ehk saab see kuu veel üht
kolmmekümnenelja teha. Ja tunne on et ega see värk siin viimaseks jää...
