Korea sõda 2

[Kilo Tango]

Tegelikult pidasin ma silmas seda, et paljudes elulugudes võib lugeda väljendeid "läks sõja algul vabatahtlikult rindele". Eriti on seda olnud lugeda toonase noorsoo osas. Muidugi oleks sedasorti statistika(avalduste arv 41 aasta suvel) huvitav lugemine. Tea, kas keegi on sellel teemal uurimisi teinud ja kas üleüldse sedasorti andmed kättesaadavad on?

Selle põhjus võis olla tõsiasi, et veel 30-date lõpus esines suurlinnades kommunistlikku "uue elu" vaimustust, kus kõik individualistlik kõrvale jäetakse ning kollektivism on see, mis elu edasi viib. Pealegi toimus suurem elanikkonna vägistamine maal. Ja nii suures kultuuriruumis kui vene oma on alati erinevaid indiviide.
Lisaks võib olla põhjus selles, et hilisemal ajal oli see lihtsalt selline kena komme enda kui veterani väärtust tõsta "vabatahtliku" terminit kasutades. Ja kuna see korrale sobis ei hakanud keegi ka õigust jalule seadma. Lisaks võis esineda selliseid olukordi, kus need, kes pidid nagunii mobiliseeritama läksid vabatahtlikena, kuna see staatus annab tavaliselt mingeid privileege. Ka võidi vabatahtlikuna minna selle pärast, et loodeti kiiret Venemaa kaotust ja hea on sellisel puhul olla võitja poolel (loe - vabatahtlik plaaniga esimesel võimalusel deserteeruda)

[nuhk.Albert]

Ärgem unustagem, et sõjaväkke minek tähendas noorele mehele mingitki kõhutäit, riiet selga ja sai ka "maailma" näha. Inimesed tol ajal oma kodukolhoosist suurt kaugemale ju ei saanud ja toidunappus oli tavapärane.
Minna sõjaväkke, et vaenlase poole üle karata? Ukrainas võis seda ette tulla, venemaal aga sellist mõttekäiku ette ei kujuta.

[Actual]

Üritades teemast järjepeal olla, saan aru nii, et oleksoloogiliselt 41.-sel läksid noored Venemaal vabatahtlikult Stalini eest sõtta, Koreaga...

[Kapten Trumm]

Selle põhjus võis olla tõsiasi, et veel 30-date lõpus esines suurlinnades kommunistlikku "uue elu" vaimustust, kus kõik individualistlik kõrvale jäetakse ning kollektivism on see, mis elu edasi viib. Pealegi toimus suurem elanikkonna vägistamine maal. Ja nii suures kultuuriruumis kui vene oma on alati erinevaid indiviide.
Lisaks võib olla põhjus selles, et hilisemal ajal oli see lihtsalt selline kena komme enda kui veterani väärtust tõsta "vabatahtliku" terminit kasutades. Ja kuna see korrale sobis ei hakanud keegi ka õigust jalule seadma. Lisaks võis esineda selliseid olukordi, kus need, kes pidid nagunii mobiliseeritama läksid vabatahtlikena, kuna see staatus annab tavaliselt mingeid privileege. Ka võidi vabatahtlikuna minna selle pärast, et loodeti kiiret Venemaa kaotust ja hea on sellisel puhul olla võitja poolel (loe - vabatahtlik plaaniga esimesel võimalusel deserteeruda)

Armees olnud seltskonnale ju sisendati iga päev, et Punaarmee on maailma parim ja viib sõjategevuse üle vaenlase territooriumile. Lennukid on kiired ja soomus tankidel paks.
Tegelikkus osutus paljudele jahmatavaks ja õhulossid võtmatusest purunesid loetud nädalatega. Moraal koosneb sama Solonini jutu järgi kolmest osast 1. usk ürituse õigsusesse 2. usk oma relvadesse ja väljaõppesse 3. usk oma komandöride võimesse organiseerida lahingut nii, et ka homme elus oled.

Sestap on lüüa saanud armees alati jooksikuid kõvasti, olgu võitluse mõte kuitahes selge.
1944 plagasid Wehrmachis ja SS-sis võidelnud mehed samuti metsa, kuigi idee poolest kaitsti oma maad kommunistide eest.
Lihtsalt Saksa relvajõud polnud enam need, kellega oleks tahetud end siduda.

Teemasse tagasi tulles - kui PK armeel läheb sõjas LK-ga hästi ja kui nende sõdurid ei näe eriti palju kõrgemat heaolu lõunas, siis mingit laialijooksu ka ei teki.
Laialijooks algab siis, kui saadakse aru asjade tagamaast ning siis enam politrukkide nagaanid ei peata kedagi.

[vk1]

Bahrein on vistist elujärje poolest mitte nii väga näljariik. Aga elanike keskmine pikkus jääb Põhja -Korea omale näiteks poole sentimeetriga alla...

võrrelda tuleks ikka põhja-ja lõuna-korea keskmisi pikkusi....

kusjuures inglaste kohta pidi kehtima see reegel, et kasv näitab ära nende päritolu - põlvkondade pikkune poolnälgimine olevat vaeseima ühiskonnakihi ikka pea 20cm lühemaks teinud. stereotüüp pikast lordist on ju kuskilt pärit

kas ka korealasi on võimalik nõnda näit. kahesaja aasta pärast eristada?

[pakzmagu]

kas ka korealasi on võimalik nõnda näit. kahesaja aasta pärast eristada?

Küllap vist.

Professor Daniel Schwekendiek from Sungkyunkwan University in Seoul has studied the heights of North Korean refugees measured when they crossed the border into South Korea.

He says North Korean men are, on average, between 3 - 8cm (1.2 - 3.1in) shorter than their South Korean counterparts.
A difference is also obvious between North and South Korean children.

"The height gap is approximately 4cm (1.6in) among pre-school boys and 3cm (1.2in) among pre-school girls, and again the South Koreans would be taller."

Schwekendiek points out that the height difference cannot be attributed to genetics, because the two populations are the same.

"We're dealing with the Korean people," he says, "and Korea is interesting because it basically hasn't experienced any immigration for many centuries."

http://www.bbc.co.uk/news/magazine-17774210

[Lemet]

Lõuna-Korea meeste keskmine pikkus on 1.73, Põhja-Korea meestel 1.66.

[Sho]

Võrreldes Napoleoni ajastu keskmiste Euroopa meestega (1.55-1.65) ikka vägagi pikad need korealased.

[andrus]

Kui Suurbritanniale või USA-le oleks osaks saanud sellised katsumused nagu NSVL-le II maailmasõjas, oleks nad ammuilma kapituleerunud.

Ma ei leidnud maakaardi pealt sellist riiki nagu NSVL üles. Keegi aitab äkki otsida?

ps.
USA ja UK leidsin.

[andrus]

Kui asi läks 1:1 lahinguväljal, siis sai Lõuna-Korea haledalt lüüa.
Miskipärast ei pagenud PK sõdurid mööda dzungleid laiali, pagesid ikka LK omad.
Mis neist vabadustest kasu oli, tuli sõjakam põhjanaaber ja kehtestas ikka oma korra.

Veel natuke maakaardi vaatamist - piir Lõuna- ja Põhja-Korea vahelt läheb umbes poolsaare keskelt.
Sellest järeldame, et Põhja-Korea oli vähemalt sama demokraatlik riik nagu Lõuna-Korea, kuna ta ei suutnud oma inimesi sundida Lõuna-Koreat likvideerima.

[oleeg]

Põhja-Korea ei suudaks USA linnu rakettidega rünnata ning keemiarelva kasutamine eeldaks, et riigi juhtkond on täiesti ebapraktiline, kuna sellele järgneks täiemõõduline sõda, mis lõppeks režiimi kokkuvarisemisega...

http://www.postimees.ee/1188086/kaas-ta ... -ei-elaks/

Kas selliste mõtete tootmine ja nende eest palga maksmine on praktiline? Kahtlen.

terv
o

[ivanorav]

Arvan, et kui NSVL olnuks 1941 parlamentaarne demokraatia, oleks Wehrmacht sügiseks Uuralite taga olnud.

Oleks NSVL olnud parlamentaarne demokraatia siis ehk oleks paremini õnnestunud koostöö brittide/pranstlastega ja hoidutud MRPst ja muust taolisest mis Hitleri sõjamasinale hoogu sisse lükkas. 1941 kihutas Wehrmacht ida poole suuresti ju selle sama kütuse ja muude toormaterjalide najal mida Stalin eelnevalt oli usinalt tarninud.

Häda algab sellest, kui NSVL olnud parlamentaarne demokraatia, siis vaevalt neil oleks olnud nälja ja orjatöö hinnaga sellise suurusega armee (ja selline sõjatööstus).
Britid alustasid sõda suurusjärgus mõnesaja hävituslennukiga - NSVL-s polnud isegi üheainsa lääneosa sõjaväeringkonna hävituslennukite arv nii väike.
See oli ikka tohutu elavjõu ja tehnika mass, millega sakslased kokku põrkasid - ja mis neile lõpuks saatuslikuks sai. See, mida tsaarikorraga harjunud vene inimene demokraatiaga peale hakanuks, on muidugi iseasi. Nt Jeltsini aja suhteline vabadus Venemaal kuskile ei viinud, pigem läks asi läbuks ja kiiresti kasvas rahulolematute arv (kes nõudsid NSVL "kõva kätt" tagasi).

Tean kindlalt, et Britannias oli välja kuulutatud söjaolukord ja valijal ei olnud midagi valida.
Söja löpus oli Suurbritannia sisuliselt pankrotis, tänu Lend-lease süsteemi laenudele saadi jalad alla!
USA kohta ei oska seisukohta vötta, aga arvan, et seal käis samamoodi!

Ei tohi segamini ajada termineid söjaseisukord ja söjaline misioon!

[Kapten Trumm]

Veel natuke maakaardi vaatamist - piir Lõuna- ja Põhja-Korea vahelt läheb umbes poolsaare keskelt.
Sellest järeldame, et Põhja-Korea oli vähemalt sama demokraatlik riik nagu Lõuna-Korea, kuna ta ei suutnud oma inimesi sundida Lõuna-Koreat likvideerima.

Väga vabandan, pidasin silmas Vietnami pooli. Jäme eksimus minu poolt

[Actual]

Väike kasv ja tagasihoidliku toiduga hakkama saamine on sõjalistes oludes on ainult plussiks. Väike kasv tähendab väikest sihtmärki, väiksekasvuline peab vähem kaevuma, väikesekasvulisi mahub sõidukitesse rohkem või vajavad nad väiksemat sõidukit (jällegi väiksem sihtmärk, vähem materjali, vähem kütet, väiksem ökoloogiline jalajälg ) - väiksem keha vajab vähem toitu, riiet, ruumi. Surnute ja hukkunute käitlemine on ökonoomsem jne.
Sõja- ja kriisioludes napi toiduga harjunutel on eelis. Mitmed uurimused näitavad, et tagasihoidlik toitumine ja nälg tagavad parema tervise. Paljud arenenud riikidele omased haigused ja terviseriskid on seotud liiga rikkaliku toitumisega.
Hüpoteetiliselt üritades võrrelda hakkamaaamist kriisioludes, võivad L-Korea inimesed murduda kiiresti, ja P-Korea elanikkond ja sõdurid pidada vastu kauem.

[Kapten Trumm]

Põhja-Korea ei suudaks USA linnu rakettidega rünnata ning keemiarelva kasutamine eeldaks, et riigi juhtkond on täiesti ebapraktiline, kuna sellele järgneks täiemõõduline sõda, mis lõppeks režiimi kokkuvarisemisega...

http://www.postimees.ee/1188086/kaas-ta ... -ei-elaks/
Kas selliste mõtete tootmine ja nende eest palga maksmine on praktiline? Kahtlen.
terv
o

PK raketiohust rääkides räägib juba teine arvamusliider miskipärast vaid nende algeliste kaugmaarakettide kasutamisest, mis pooltel juhtudel ise õhku lendavad ja mis Koroljovi R-7 eeskujul päevi ettevalmistamiseks vajavad. PK-l on väga arvestatav taktikaliste rakettide arsenal, ise küsimus on kas PK tehnoloogiline suutlikkus lubab toota tuumalõhkepea, mis mahub Scud'i sisse. Seoul on piirist sama kaugel kui Tartu Tallinnast. Seega hea õnne puhul võib Kimi pere teha palju jama. Minuarust sellest PK tuumaprogrammist pole eriti midagi teada, ka seda, kas see üldse tuumapommi valmis saanud on. 0,5 kilotonnise maa-aluse katsetuse saab ka 500 tonni tavalõhkeainega teha.

Need veokitel asuvad taktikalised raketid olid Iraagis USA-le päris suur probleem mobiilsuse ja väikese eelhoiatuse tõttu.