No see oli hädamaandumine. Tavaolukorras on aga Tallinnal peal nii meeletu tsiviillendude koormus, et sinna vahele sõjalindude sipsimist mahutada on suisa ohtlik
Just just.
Olen paar korda lastega läinud vaatama sinna Sõjamäe tee äärde, et kuidas lennukid lendavad.
Pole seal mingit koormust, isegi uniste Skandinaavia teisejärguliste lennuväljadega võrreldes (nt Oslo Gardemoen).
Laupäeva pealelõunat on seal stardide-maandumiste vahe nii 2 tundi, niiet oodata sai kõvasti ning tööpäeval päevasel ajal olen mööda sõites harva lennukit tulemas või minemas näinud.
Ainuke objektiivne põhjus TLL mittekasutamisest ühemootoriliste reaktiivlennukite poolt on tegelikult tema vähe ebaõnnestunud asukoht, kus ta jääb prügimäe ja Tallinna lahe vahelisele kajakate lennusuuna vahepeale (st Ämarist peaks linnu risk suurem olema).
Muide, Su-27'l ja MiG-29 mudelil 9-12 on õhukanalid ehitatud sedasi, et sinna ei annagi lindu stardil sisse lasta.
Su-27'l lastakse sinna ette vastav võrk ning MiG-il suletakse õhukanal tervenisti luugiga ning õhku võetakse tiiva pealt asuvatest "zaluziidest".
Sestap sattudes linnuparve on piloodil võimalik võrke-luuke avamata pöörata ringi ja tulla tagasi.
Võrgud-luugid peaks üles tõusma koos shassii üles tõstmisega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.