Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Ja peamiseks põhjuseks on see, et meist on saanud tüüpiline koloniaalmaa kus majanduse juhthoovad - seadusandlus, pangandus ja tööstus on välismaiste tegelaste korraldada.Seadused kirjutab ette Brüssel, raharinglust kontrollivad välismaised pangajuudid ning tööstusest kuulub väidetavalt 80% välismaalastele.

Aasmäe aga vaatab mööda sellest, et meie lõunanaabrite juures on just vastupidi - kõik see värk üldiselt kohalike bojaaride omanduses on.
Üks skandaal ajab teist taga, bojaarid kangutavad endale sobimatuid õiguskaitse esindajaid kohalt - elu nagu Moldovas.
Tulemuseks on ehe nõuka stiilis asjaajamine ja korruptsioon - arvan, et meil käiks samamoodi ilma nende rootslaste ja soomlasteta.
Sealses kultuuriruumis ei tolereerita selliseid asju, mida meil loomulikuks peetakse.

Ühesõnaga, Läti ei ole olnud eriti edukam.
Eks see oma riigi pidamine "nagu peab" on keeruline värk.

[mx77]

Trumm, sa võiks mulle ikka vastata palju avatud energiaturg mustamäe 2-toalise kommunaale tõstis või plõksid niisama siis poed põõsasse

Meie ettevõtte elektriarve tõusis ca 25% alates 1. jaanuarist.
Absoluutsummalt umbes samapalju kui eelmise aasta puhaskasum oli.
Elektrienergia on meil personali järel tähtsuselt teine kulu.
Kodus mina neid arveid ei maksta, ei teagi täpsemalt.

Mis sa plämad, ma küsisin Mustamäe 2-toalise kohta (sa ju piid selle eraldi ära mainima)

[Kapten Trumm]

Meil kasvas kodus elektriarve ca 15 eurot kuus (keskküttega korter).
Umbes 10-20 eurot võib prognoosida ka elektri hinnatõusu mõju toasooja hinnale (eeldades, et soojatootjale tõusis samas klassis) kütteperioodil.

[mx77]

MIs sa selle elektriga teed
Mul kasvas sama palju, aga mul on elektriküte ja suht suur korter.

[John]

Selle peale ei ole tulnud mis juhtub kui sundida inimesi kes ei taha lapsi saada seda tegema?

[Lemet]

Midagi ei juhtu, kui lapsi ep taha, maksavad lastetusmaksu.

[John]

...Ausalt öeldes ma ei näe, et see nii lihtsalt kujuneks: lugesin siin välja, et see maksu protsent peaks piisavalt suur olema, et tõsiselt mõju avalda. Mis valikud aga siis on? Maksta suurem protsent oma sissetulekust või hakata sundkorras paljunema. Vaesemad oleks eriti mõjutatud sellest kuna kuigi nende brutosissetulekust oleks see rahalises mõistes väiksem summa on samas nende jaoks iga ühik väärtuslikum. Plus siin palju kiidetud maksust tekkivad võimalused suuremaid lastetoetusi jms asju kasutada. Ehk siis nemad ilmselt hakkakski paljunema. Maakeeli lastevabrikuteks üle. Mis keskklass/jõukamad teeksid? Siin juba hakkab protsendi proportsionaalne omadus endast tundma andma. Summad lähevad juba märkimisväärseks. Võimalused? Maksa, paljune või emigratsioon. Millegipärast ma ei kahtle, et vähemalt osa neist eelistavad kodakondsuse vahetust kui maksukoormusele lisandub veel märkimisväärne osa juurde. Nende hulka jäävad ka tavaliselt kõige ettevõtlikumad kes töökohti teistele loovad.

Kuid kõige olulisem: Mis on nendel kõigil kolmel ühist? Sundkorras tahetakse, et sa teeks midagi mis juba oma olemuselt tekitab trotsi (tegemist ikkagi vähemalt 18a pikkuse investeeringuga!). Mis aga saab kui hulk lapsi sünnib peredesse kus neid tegelikult ei taheta? Mina pigem ennustan lõhutud peresid ja unaruses võsukesi kes võivad vabalt praagiks kätte minna. Omakorda hakkab see jälle riiki koormama kui need reaalset lisandväärtust ei tooda vaid tarbivad hüvesid: sotsiaaltoetused, suurenev kriminaalelement ja muidugi ka lastetusmaksust pääsemine, mis tõenäoliselt jälle toodab praaki. Surnud ring.

[wudu]

Soomes (Helsingis) ma maksan kahetoalises korteris, elektri eest 30/40 eurot kvartalis.

[Kapten Trumm]

Kuid kõige olulisem: Mis on nendel kõigil kolmel ühist? Sundkorras tahetakse, et sa teeks midagi mis juba oma olemuselt tekitab trotsi (tegemist ikkagi vähemalt 18a pikkuse investeeringuga!). Mis aga saab kui hulk lapsi sünnib peredesse kus neid tegelikult ei taheta? Mina pigem ennustan lõhutud peresid ja unaruses võsukesi kes võivad vabalt praagiks kätte minna. Omakorda hakkab see jälle riiki koormama kui need reaalset lisandväärtust ei tooda vaid tarbivad hüvesid: sotsiaaltoetused, suurenev kriminaalelement ja muidugi ka lastetusmaksust pääsemine, mis tõenäoliselt jälle toodab praaki. Surnud ring.

Ega vene ajal kah ei sundinud, eespool oli jutuks, et lastetusmaks oli suht formaalne nähtus.
Lapsi tuli ikka nii, et loodi vajalikud tingimused, esiteks väikse lapsega ema oli suht puutumatu (täna on taoliste tööalane kottimine üsna levinud), lapsed andsid eelise korteri saamisel, peale tööleminekut oli neid kuskile panna (rohkearvulised lasteaiad koos sõimedega), heal tasemel meditsiiniline teenindus (lasteaias oli nt oma arst jne). Lisaks rohkearvulised tasuta võimalused vaba aja kasulikuks sisustamiseks maleringist motoklubideni. Mis kõige tähtsam - oli mingi kindlustunne tuleviku suhtes, et sa homme kuuse all pole (kui sa mingi suure pasaga hakkama ei saanud, siis väikse lapsega peret keegi korterist välja naljalt ei visanud). Seejuures meenutame veel, et materiaalses mõttes valitses defitsiit - mäletan, et vennale lapsevanker Bulgaariast tuli eitea mis kanaleid pidi.

Nii lihtne see ongi. Täna sellist turvatunnet pole ning seepärast ei sünni ka lapsi sellisel arvul - kuigi materiaalsete ressurssidega oleme lausa üle kuhjatud. Mida pole tihti on raha ja kindlust, et seda raha ka homme on. Vot seda kindlustunnet ja rahalist toimetulekut täna napib -ühest küljest oleme vaesed (tegelikult siin on ju rusikatega rindu tagudes kinnitatud, et ENSV ajal olime veel vaesemad - ainult küsimus, miks need lapsed...), teisalt pole sel teemal ka ülearu palju just pingutatud kah (õigemini pole probleemi teadvustatud).

[Sho]

No vot. Trummi kommi valguses kordan taas oma varasemalt pakutud ajalooliselt töötavat lahendust - sama töö eest naistele vähemalt 10 korda väiksem palk kui meestele. Naised jäävad kodusteks ning kaovad vajadused lasteasutuste järele. Töö juures ka keegi pisikeste lastega naisi kottida ei saa.

Üldse tuleb meeles pidada, et mehe ja laste saamise valivad naised. Meestel on siin suht vähe kaasa rääkida. Kui naised pühendavad end tööle ja karjäärile, siis sündivus langebki.

[Kapten Trumm]

Kus on võrdõiguslikkuse voliniku silmad
Selline pühaduseteotus....
Lisaks võivad meie EL partnerid meist valesti aru saada.....see on ju kõige hullem, mis Eestiga juhtuda saaks.
Vastutusele võtta......
Näidispoomine korraldada....
Trahv määrata.....

Asjast - muideks asjaolu, et enim naisi keskendub tööle, tuleneb muide ka tööjõu nappusest, paljud ametid, mis ajalooliselt on olnud meeste pärusmaa, on järjest rohkem naiste kätte minemas. Kõrgemad ametnikud, masinate operaatorid (vt nt trollijuhid linnas) jne jne. Naisi oleks seal kahtlemata vähem, kui oleks rohkem mehi, kes töö ära teeksid.

[Motronicus]

Ega vene ajal kah ei sundinud, eespool oli jutuks, et lastetusmaks oli suht formaalne nähtus.
Lapsi tuli ikka nii, et loodi vajalikud tingimused, esiteks väikse lapsega ema oli suht puutumatu (täna on taoliste tööalane kottimine üsna levinud), lapsed andsid eelise korteri saamisel, peale tööleminekut oli neid kuskile panna (rohkearvulised lasteaiad koos sõimedega), heal tasemel meditsiiniline teenindus (lasteaias oli nt oma arst jne). Lisaks rohkearvulised tasuta võimalused vaba aja kasulikuks sisustamiseks maleringist motoklubideni. Mis kõige tähtsam - oli mingi kindlustunne tuleviku suhtes, et sa homme kuuse all pole (kui sa mingi suure pasaga hakkama ei saanud, siis väikse lapsega peret keegi korterist välja naljalt ei visanud). Seejuures meenutame veel, et materiaalses mõttes valitses defitsiit - mäletan, et vennale lapsevanker Bulgaariast tuli eitea mis kanaleid pidi.

Sellisel "heal tasemel meditsiiniline teenindus" oleks tänasel päeval püsivalt Õhtulehe esikaanel. Isiklikke näiteid hetkel tooma ei hakka. Lasteaiakohtade defitsiiti oli ka siis, mõnes kohas rohkem, mõnes vähem, minu vana pidi päris mitmeid trikke tegem, et mulle toona kohta saada. Lubatud korterit oodates suutsin läbida kogu koolitsükli (11 aastat), niipalju siis lastega perede eelistamisest. Korterid olid paljuski ettevõtete omad, vahetasid töökohta, loovutasid korteri, vahet polnud, kas lastega või ilma. Kui uuel ettevõttel polnud kohe uut elamist pakkuda, olidki lastega "puu all". Ok, mingi ühikakoht lõpuks ikka leiti. Jne-jne
Huvitav, mitu esitajat nende trummisoolode taga on? Vahel on nagu päris mõistlik jutt, siis on küll selline *****.

Mida pole tihti on raha ja kindlust, et seda raha ka homme on. Vot seda kindlustunnet ja rahalist toimetulekut täna napib -ühest küljest oleme vaesed (tegelikult siin on ju rusikatega rindu tagudes kinnitatud, et ENSV ajal olime veel vaesemad - ainult küsimus, miks need lapsed...), teisalt pole sel teemal ka ülearu palju just pingutatud kah (õigemini pole probleemi teadvustatud).

Trumm, ehk teeks natuke tõsisemalt tööd ka. Siis poleks vaja militaarnetis nutta, et raha üldse pole ja kõik on ****. Sul näikse seda aega küll päris lohkalt käes olevat.

PS: Üks nõukaaja lõpu viljastavamaid elemente oli ilmselt sini-must-valge lipp. Eestlastele vähemalt, kui otsida tolleaegset sündivuse paranemist.

[Sho]

Tööjõu nappus peaks kaasa tooma töötasu suurenemise.
Wõromees on välja toonud, et tavaperede reaalne sissetulek valges maailmas on viimase sajakonna aastaga pidevalt vähenenud. Hoolimata sellest, et peres on nüüd lausa kaks leivateenijat.
Naiste kätte lähevad eelkõige ametid, millistes saadav tasu ei luba mehel peret ülal pidada. Sotsiaalsed ametikohad, nagu võrdõiguslikkuse volinik, on aga lausa naistele raha ümberkantimiseks mõeldudki.

Me ei saa üle ega ümber faktist, et me emantsipeerume.
Sellega kaasneb paratamatult sündivuse langus.
Võidelda selle vastu repressiivsete vahenditega, nagu lastetusmaks, on pehmelt öeldes rumalus.
Lastetusmaks töötaks ainult juhul, kui see oleks puhtalt naistele suunatud maks (sest mehed ei sünnita). Mis oleks samuti diskrimineerimine.. kuigi mõni võiks öelda, et positiivne diskrimineerimine.

[Sho]

Muideks.. üks tark mees on välja pakkunud sellise mõtte.
Kui meestel on sõjaväekohustus.. siis naistel võiks samal ajal olla sünnituskohustus. Mehed armeeteenistuses, naised sünnitusteenistuses. Ikka riigi hüvanguks ja rahvusriigi kestmiseks.

[alban]

Lapsi tuli ikka nii, et loodi vajalikud tingimused, esiteks väikse lapsega ema oli suht puutumatu (täna on taoliste tööalane kottimine üsna levinud), lapsed andsid eelise korteri saamisel, peale tööleminekut oli neid kuskile panna (rohkearvulised lasteaiad koos sõimedega), heal tasemel meditsiiniline teenindus (lasteaias oli nt oma arst jne). Lisaks rohkearvulised tasuta võimalused vaba aja kasulikuks sisustamiseks maleringist motoklubideni. Mis kõige tähtsam - oli mingi kindlustunne tuleviku suhtes, et sa homme kuuse all pole (kui sa mingi suure pasaga hakkama ei saanud, siis väikse lapsega peret keegi korterist välja naljalt ei visanud).

Selle peale tahan öelda, et loll jutt suhu tagasi. Võibolla kusagil maapiirkondades ei olnud lasteaiakoha saamine probleem aga Tallinnas pidi tegema 100 ja 1 imet, et lapsele koht lasteaeda saada. Olen kuulnud oma isa käest mida nad emaga pidid tegema, et minule ja õele koht lasteaeda saada. Sõltumata laste olemasolust oli asutuse korter võimalik saada 1984. aastal alles 90ndate keskpaigas (korterijärjekorra alusel). Õitsvas sotsialismis oli elamisväärse elustandardi saavutamine suht keeruline, et mitte öelda võimatu kui sinu eetilised tõekspidamised ei võimaldanud sul valestada, varastada ja sahkerdada. Täna on kõik sinus endas kinni, ausa tööga on võimalik endale täpselt selline elatustase luua nagu sa ise tahad/jaksad.