Oi kui erapoolik jutt. Mäletagem korraks, miks see sõda üldse lahti läks! Ah ei meenu - peamine põhjus oli selles, et rahumeelsetel protestijatel ei jäänudmidagi muud üle, kuna nende vastu saadeti sõjavägi ning neid lasti karjade kaupa maha. Selles suhtes on Assad samasugune tohman nagu Gaddaffi ja väärib ka samasugust karistust.hillart kirjutas:Tiba nagu tobe jutt, või kuidas? Et ega vahest ikka KÕIKI ära ei tapeta või? Päriselt või?... Eks esialgu seda klanni küll kiusatakse kättemaksuks, aga vaevalt neid kõiki päris ära tapetakse. Pigem on kõrilõikajad ikka Assadi Hezbollah-sõbrad. Iraagis läks see nihu, et demokraatiaga said võimule Iraani-meelsed šiiad, kes USA-le vist ka ei meeldi (kui oleks ennem natuke mõeldud). ...Et kohe päris KÕIKI ei tapetagi ära? Või, et Assadi mehed need kanged kõrilõikajad on? Pole nagu kuulnud, et seal maal selline praegusega võrreldav (või isegi mingil määral konkurentsi pakkuv) loomalik veristamine enne praegust kaost külvavate elukutseliste nn. islamivõitlejate (oi-oi, vabandust - ikka demokraatia kullerite, ikka demokraatiatoojate) sissemarssi, selle nn. Assadi diktatuuri rahuajal, toimunud oleks. Kuigi, jah, tõsi see on, et 1-2 surma on tragöödia, tuhat või 100 tuhat, pelgalt statistika.
![]()
Ja pealegi - Islami(maailma)revolutsiooni nimel pole ju ükski ohver liigpalju.
Vahest on need nn. ülestõusnutepoolsed (naiividealistidest vähemus moodustab selle bande üldhulgast vahest kaduvväikese vähemuse) veristajad kah siiski hoopis nende igasugu islamiriikidest kokkuvalgunud "sõbrad"? Al-Qaeda, Talibani ja krt teab veel missuguste islamihullude nn. elukutselised revolutsionäärid, kelle elueesmärgiks ongi külakorda käies erinevates riikides tõsimeelse islami loosungite kattevarjus kaost ja surma külvates laastada? Ja kui nüüd meie Lääne naiivitarid neile veel demokraatia eest võitlejate loosungeid kattevarjuks välja pakuvad, siis jumala eest, mis saab neil selle vastu olla. Seda enam, et koos sellega saabub ka helde ja pidev varustuselaar verevalamise ja purustamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ja just-kui sellest veel vähe oleks! See demokraatiavihmavari tagab ka täieliku kõikelubatavuse ja karistamatuse oma tegevuses. Ükskõik mida ette võetakse ja mida igamehe haiglane fantaasi vaid välja mõelda oskab, sest teatakse, et see mis valitsusvägedele keelatud, see neile lubatud.
"Allah Akbar!" ja sellega peaks just-kui kõik öeldud olema.
Noh, vaatamata nn. erapooletute ekspertide uuringutele selgus hoopis, et need keemia kasutajad hoopis oma pailapsed olid, ja seda polnud ometi stsenaariumis ette nähtud. Vääna kuidas tahad, aga nii ilmseid fakte ei saanud ometi kuidagi teisiti tõlgendada. Kuigi seda tegelikkuses selliselt välja öeldud ei oldud, peeti silmas siiski seda, et just Assadipoolne keemiarelva kasutamine see "punane joon" on. "Oma poistele", demokraatia eest võitlejaileSelle Assadi keemiarelva teemaga on Lääs tegelikult ennast juba täis lasknud, alguses ärbeldi, kuidas MHR on punane joon, kui selgus, et juba kasutati, siis hakati uurima, puurima - signaal käidi juba välja, et sekkuda ei taheta sõltumata kõvast retoorikast.on see aga vaikimisi lubatud. Sest kuidas saab seda siis teisiti mõista, kui vastavaid fakte ilmselgelt eiratakse (nn. Lääne demokraatia hääletorude poolt), kuigi need lausa nö. näkku kargavad.
Valdav osa inimõiguste rikkumistest (alates elamurajoonide valimatust pommitamisest kuni massiliste hukkamisteni) on ellu viidud valitsusarmee, mitte mässuliste poolt.
Ja milline "pööranud" araabia kevade riik on nüüd hullult islamistlik? Liibüa on nii sekulaarne kui üks moslemimaa üldse olla saab. Yeemen on jagatud erinevate osapoolte vahel ja vastab ehk enim sinu definitsioonile ruulivast AlQuaedast ehkki ka seal pole see tõsi. Tuneesia on suht-koht ok. Enhanda on mõõdukalt islamistlik erakond ja tolereerib teisi erakondi enda kõrval (s.h. valimistel teiseks tulnud CPR-i) ehk siis teisiti öeldes on tegu töötava demokraatiaga. Egiptus on ainus, mida saab ehk feiliks lugeda aga ka seal näitab aeg, kuidas asjad kujunema hakkavad.
MIs puutub keemiarelvi, siis: «On alust uskuda, et piiratud koguses mürgiseid kemikaale kasutati valitsusvägede rünnakute ajal 19. märtsil Aleppos, 19. märtsil pealinnas Damascuses, 13. aprillil Aleppis ja 29. aprillil Idlibi provintsis Saraqebis,» (ÜRO raportist)