Enesekaitserelva valik

[USP]

Tere Teile !
Lugesin huviga kirjutisi, mis mõnikord tõsised, mõnikord naljakad, mõnikord lausa udu kokku aetud . Enesekaitseks piisab täiesti 22 kaliibrist, mul taoline revolver ammust aega. Imelihtne relv, odav pidada ja tõrkeid ei anna. Mis veel - ei jäta ka kesti maha, nagu püstolite puhul.
Tõsisemad kaliiubrid, eriti 9 mm, on siiski rohkem lahingurelvad, ega tappa pole raske ka 22 kal-ga. Musta huumori vallast on ütlus - lase pätti pähe, siis ei võta advokaati. Ja ega 15-20 meetri kaugusel pole ju mõtet kedagi killima hakata ka, siis on veel n.ö. mõtteaeg.
Noh seda siis paugutajatest. Lisaks on minul igal pool pidev kaaslane nn. nupuga nuga, tera pikkus 14 sm, Vasalemma ""Tootmiskoondise"" toodang . Haiget teha pole üldse mingi kunst, kui ikka raske vajadus kätte tuleb.Olid ikka ajad ja tehti töökindlaid asju. Riistapuu 27 aastat tagasi valmistatud ja ikka töös. Tõsi - kurikaela lõikamiseks pole seda veel vaja läinud, aga mine sa tea, millal kell kukub. Aga piisab, kui ise tead, et väike sõber sul tagataskus .

Sul endalgi jutt päris naljakas...

[Tony]

Tere Teile !
Lugesin huviga kirjutisi, mis mõnikord tõsised, mõnikord naljakad, mõnikord lausa udu kokku aetud . Enesekaitseks piisab täiesti 22 kaliibrist, mul taoline revolver ammust aega. Imelihtne relv, odav pidada ja tõrkeid ei anna. Mis veel - ei jäta ka kesti maha, nagu püstolite puhul.
Tõsisemad kaliiubrid, eriti 9 mm, on siiski rohkem lahingurelvad, ega tappa pole raske ka 22 kal-ga. Musta huumori vallast on ütlus - lase pätti pähe, siis ei võta advokaati. Ja ega 15-20 meetri kaugusel pole ju mõtet kedagi killima hakata ka, siis on veel n.ö. mõtteaeg.
Noh seda siis paugutajatest. Lisaks on minul igal pool pidev kaaslane nn. nupuga nuga, tera pikkus 14 sm, Vasalemma ""Tootmiskoondise"" toodang . Haiget teha pole üldse mingi kunst, kui ikka raske vajadus kätte tuleb.Olid ikka ajad ja tehti töökindlaid asju. Riistapuu 27 aastat tagasi valmistatud ja ikka töös. Tõsi - kurikaela lõikamiseks pole seda veel vaja läinud, aga mine sa tea, millal kell kukub. Aga piisab, kui ise tead, et väike sõber sul tagataskus .

...Olen niipalju nõus, isegi väikepüstoli omanik (.380AUTO),aga arvan et see väike sõber tagataskus peaks teistsugune olema, mis seaduse raamidesse mahub. Sõber Nuga Nupp aitab sind vast korra, kuid pärast kohtupingis teeb su süüdlaseks, ehk reedab laias laastus...

[chipy]

Ei hakkanud uut teemat tegema.
Küsimus siis ,on kellegil kogemusi SIG SAUER SP 2022 või P250. Nagu ma youtubemisel olen aru saanud ,on mõlemad relvad enesekaitse ja teenistusrelvana maailma tippklass. Küsimusi tekitab just P250 DAO päästik ,on sellega võimalik 15-25 meetril veel võimalik nt. 10 cm diameetri sisse lasta?

[alban]

Ei hakkanud uut teemat tegema.
Küsimus siis ,on kellegil kogemusi SIG SAUER SP 2022 või P250. Nagu ma youtubemisel olen aru saanud ,on mõlemad relvad enesekaitse ja teenistusrelvana maailma tippklass. Küsimusi tekitab just P250 DAO päästik ,on sellega võimalik 15-25 meetril veel võimalik nt. 10 cm diameetri sisse lasta?

Mine Koplis Taktikalise Laskmise Keskuse tiiru, nemad müüvad Eestis SigSauerit, saad oma küsimustele vastused ja ka reaalselt relva proovida.

http://www.tacticalshooting.ee/lasketiir/

[chipy]

Mine Koplis Taktikalise Laskmise Keskuse tiiru, nemad müüvad Eestis SigSauerit, saad oma küsimustele vastused ja ka reaalselt relva proovida.

Ja sealt mul ongi plaanis omale relv soetada ja külastan neid järgmine nädal. Paraku neil P250 koha peal pole ja mõtlesin ,et äkki kellegil siinsetest foorumi liikmedest on kogemusi selle relvaga.

Üks küsimus veel ,mis paraku politseis jäi koha peal küsimata. Kas tegevteenistuses olev kaitseväelane peab enne relvaostuloa taotlemist ka perearsti tõendi võtma ,või sobib ka tõend Kaitseväes töötamise kohta?

[Manurhin]

Mul tekkis vahepeal üks mõte: kuna allveerelvad on relvaseaduse järgi piiramata tsiviilkäibega, st. nende omamiseks pole relvaluba vaja, siis kuidas oleks, kui kodu kaitseks midagi sellist soetada?

http://world.guns.ru/assault/rus/aps-underwater-e.html

Seaduse järgi oleks justkui J.O.K.K.?

[Lemet]

Kas on? Tegu ju ikkagi automaatrelvaga, mis kasutab tavapärast 5,45×39 mm hülssi? Et kuul nõelalaadne on, ei tohiks ju pasunat väga puhuda. Liiatigi peaks sellise kuuliga atmosfääris vähegi pikema distantsi peale tulistamine olema üpriski ebatäpne tegevus

[Manurhin]

Kas on? Tegu ju ikkagi automaatrelvaga, mis kasutab tavapärast 5,45×39 mm hülssi? Et kuul nõelalaadne on, ei tohiks ju pasunat väga puhuda. Liiatigi peaks sellise kuuliga atmosfääris vähegi pikema distantsi peale tulistamine olema üpriski ebatäpne tegevus

Aga kes ütleb, et allveerelv ei võiks täisautomaatne olla? Kas on kuskil seaduses allveerelva täpne definitsioon kirjas? Sellise kuuliga atmosfääris tulistamine on, nagu world.guns.ru kirjutab, tõepoolest ebatäpne tegevus (the effective range is limited only to severaltens of meters), ehk siis piirdub mõnekümne meetriga. Kuid enesekaitseolukorras on sellestki enam kui küll. Ja mis laiemalt võttes padrunitesse puutub, siis "ehtsatega" täpselt sama püssirohtu sisaldavad pauk- ja rakettpadrunid on ju samuti piiramatu käibega. Osta kasvõi miljon tükki omale kuju. Poleks ju iseenesest mingi probleem .12 cal rakettpadrunil rakett seest välja urgitseda, haavlid või kuul (neidki võib iga laps osta) asemele panna ja...

[alban]

Relvaseaduse § 11 p 1 ütleb, et:

1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;

Kuivõrd viidatud relv paiskab noole rauast välja püssirohugaaside jõul, siis on tegemist tulirelvaga. Tähtsust ei oma seejuures asjaolu kas lastakse maal või vees ning see kas rauast välja paisatav ese on traditsiooniline püssikuul või on see noolekujuline lendav ese.

Klassikalised allveekalastamiseks mõeldud relvad on minu teada siiski heitrelvad, mille definitsiooni annab relvaseaduse § 11 p 5:

5) heitrelv – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;

ning § 16:

§ 16. Heitrelvade liigitamine

Heitrelvade liigid on:
1) amb – relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;
2) sportvibu;
3) allveerelv (allveepüss ja -püstol);
4) viskerelv (visketähik, viskepiik, viskenuga).

Seega on õnneks või kahjuks tegemist tulirelvaga mis vajab relvaluba.

Mis puudutab võrdlust rakettpadrunitega, siis erinevus tulirelva ja raketipüstoli vahel tuleneb tulirelva definitsioonist, mille kohselt on tulirelva otstarbeks objekti tabamine või kahjustamine püssirohugaaside jõul lendu mineva lendkehaga. Raketipüstoli eesmärk ei ole objekti tabamine vaid üksnes lendkeha atmosfääri saatmine. Kui hakkad raketipadrunit ümber laadima kuuli või haavlitega, siis valmisprodukt on relvaseaduse reguleerimise alla minev laskemoon ning selle ilma vastava loata omamine on karistatav tegevus.

[Veiko]

Revolvri päästik käib veidi raskemalt kui püstolil.

Muidugi väga vana postitus ja vana teema, aga tahaks veidi sõna võtta. Mul pole just suurt kogemust püstolite ja revolritega, aga ühe korra käisin tiirus laskmas 2 relvaga: Makarov ja Taurus revolver. Makaroviga tulid lasud enam-vähem. Kui revolvri võtsin, siis instruktor mainis, et sellega peaks saama veidi täpsemalt lasta. Mul aga tuli välja vastupidi. Mingil määral vast oli süü ka selles, et vähemalt see konkreetne revolver kuidagi ei istunud hästi käes või ei osanud ma seda hästi hoida, aga kuidagi ebamugav oli ka sihtida. Kuid mis mulle tundus ka päris suur miinus, oli liiga kerge päästik sel revolvril. Istus väga lõpus ja oli tunne et kui kergelt juba millimeetri vajutasin, tuli lask, minu jaoks liiga kergelt käis. Millegipärast Makarovi väike tühikäik ja raskem vajutus sobis paremini. Nüüd aga kui relva valimiseks läks, siis valikusse jäi teatud põhjustel siiski revolver. Kui asi nii kaugele saab, et ostma saab hakata, eks siis vaatan ja proovin erinevaid, äkki kõigil ei käi päästik nii imekergelt?
Kas keegi oskab ka sel teemal veidi nõu anda. Näiteks Makarovi (padruni) kohta olen kuuulnud, et kuuli liikumist mõjutavad isegi mõned puulehed päris palju, rääkimata mõnest ettejuhtuvast oksast vms. Millisel padrunil nende mõju võimalikult väike oleks? Kas võimalikult suure kaliibriga või pigem väiksem, aga tugevama laenguga? Või on veel mingid tegurid, kuuli kuju, pikkus, mass...? Kuidas sellest vaatevinklist võrrelda näit. 0.38SPL, 0.22LR, 9 mm para?

[EOD]

Revolvri päästik on kerge ühetoimeliselt tulistades (kukke eelnevalt pöidlaga vinnastades). Kahetoimeliselt (päästikust vinnastades) on päästik raskem, kuid head laskurit, kes ei rebi, vaid sujuvalt surub päästikut, see ei sega. Makarovist kahetoimeliselt esimest lasku tulistades on küll täpsus olematu. Sama nagaani puhul, mil päästik läheb vahetult enne kuke vabanemist raskemaks.
Lehtede ja okste mõju täpsusele on ikka püsside, mitte püstolite ja revolvrite probleem. TT-st on küll võimalik ka 100 meetri pealt inimesele pihta saada, kuid vähemalt rahu ajal selleks üldiselt vajadust pole.
Kaliibri valik sõltub sellest, milleks relva vajatakse. .22 LR sobib sellele, kes tahab palju ja odavalt lasta. Enesekaitseks peaks ikka vähemalt 9 mm olema. Kas .38, .357 või 9 Para, vahet erilist pole. Neile kaliibritele toodetakse väga erinevat moona, mille hulgast sobiv valida.

[Manurhin]

Revolvri põhiliseks eeliseks on võimalus padrunitõrke korral sooritada praktiliselt kohe lask päästikule teistkordsel vajutamisel. Ja see on kriitilises
situatsioonis oluline eelis.

Paraku, kui tõrke andnud padrun juhtub olema n.ö. viitega või detoneerub järgmisest lasust, on tulemus selline:

[Veiko]

Tänan. Kas seda saab (mõningatel) revolvritel valida, kuidas vinnastada, kas käsitsi või päästikuga või saab ühel relval kasutada ainult üht neist variantidest?

Revolvri päästik on kerge ühetoimeliselt tulistades (kukke eelnevalt pöidlaga vinnastades). Kahetoimeliselt (päästikust vinnastades) on päästik raskem, kuid head laskurit, kes ei rebi, vaid sujuvalt surub päästikut, see ei sega. Makarovist kahetoimeliselt esimest lasku tulistades on küll täpsus olematu. Sama nagaani puhul, mil päästik läheb vahetult enne kuke vabanemist raskemaks.
Lehtede ja okste mõju täpsusele on ikka püsside, mitte püstolite ja revolvrite probleem. TT-st on küll võimalik ka 100 meetri pealt inimesele pihta saada, kuid vähemalt rahu ajal selleks üldiselt vajadust pole.
Kaliibri valik sõltub sellest, milleks relva vajatakse. .22 LR sobib sellele, kes tahab palju ja odavalt lasta. Enesekaitseks peaks ikka vähemalt 9 mm olema. Kas .38, .357 või 9 Para, vahet erilist pole. Neile kaliibritele toodetakse väga erinevat moona, mille hulgast sobiv valida.

[Sugga 21]

[quote="Veiko"]Tänan. Kas seda saab (mõningatel) revolvritel valida, kuidas vinnastada, kas käsitsi või päästikuga või saab ühel relval kasutada ainult üht neist variantidest?


Toodetakse kõiki süsteeme.Meil kaubanduses rohkem ühe/ kahetoimelised.Taktikalise laskmise keskus Koplis müüs vist ka ühetoimelisi.

[EOD]

Tänan. Kas seda saab (mõningatel) revolvritel valida, kuidas vinnastada, kas käsitsi või päästikuga või saab ühel relval kasutada ainult üht neist variantidest?

Enamus müüdavaid revolvreid võimaldavad tulistada nii ühe- kui kahetoimeliselt.
Varjatud kukega revolvrid on ainult kahetoimelised ja mõned üksikud mudelid ainult ühetoimelised (Näiteks Colt Piecemaker või selle kloonid, samuti alamväelastele mõeldud nagaanid ja osa sportrevolvreid).