Olles küll äsja liituja, võtan vabaduse tekitada uus teema, mis oleks siis osa EW kaitsejõud 1939 alateema lahtiharutamisest.
Kas Eestis oleks olnud võimalik nn Soome variant - vastuhakk ja iseseisvumise säilimine?
Ehk paljud ei tea, et ka põhjanaabritel on toona tehtud otsus põhjustanud üsna elavaid diskusioone. Mitte kõik ei pea 1939 a. tehtud otsust õigeks.
Aga... Väidan, et NSVL saavutas ka Soome puhul, kui mitte seda mida tahtis, siis vähemalt seda mis oli talle toll momendil vajalik- baasid Läänemerel, Leningradi turvatsooni tekitamine ja Murmanskist lähtuva varustustee turvamise.
Ilmselt keegi ei kahtle, et ka Eesti vastuhaku korral oleks punaarmee temale seatud eesmärgid täitnud. Kas keegi oskab ette kujutada iseseisvat Eestit ilma Tallinna, Paldiski ja saarteta?
Soome stsenaarium
Soome stsenaarium
Piire, mis on mõõgaga tõmmatud, pliiatsiga ei paranda.
Peter[L]
Head teemat tahad algatada
. Teema mida siin foorumis on juba palju arutatatud.
Nagu Sa näed lähevad arvamused küsimuses kas oleksime pidanud 1939a vastu panema pooleks.
Üks pool arvab, et oleks, teine poole, et ei oleks. Kumbal on õigus ei saa me kunagi teada.
Kuid mina olen veendunud, et Eestil oleks olnud paljuski lihtsam vastu hakata, kui Soomel. Minu kindel seisukoht on, et oleksime pidanud vastu hakkama.
Head teemat tahad algatada
. Teema mida siin foorumis on juba palju arutatatud. Nagu Sa näed lähevad arvamused küsimuses kas oleksime pidanud 1939a vastu panema pooleks.
Üks pool arvab, et oleks, teine poole, et ei oleks. Kumbal on õigus ei saa me kunagi teada.
Kuid mina olen veendunud, et Eestil oleks olnud paljuski lihtsam vastu hakata, kui Soomel. Minu kindel seisukoht on, et oleksime pidanud vastu hakkama.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Sinu küsimus on põhimõtteliselt valesti püstitatud - Kas Eesti oleks pidanud vastu hakkama? Selle kohta võib olla igal oma arvamus. Ja ei saa öelda, et ükski neist oleks vale. See on umbes sama, kui vaielda, kas see või too naine on ilus.
Pigem võiks vaatluse alla võtta teema, mis oleks sell juhul olnud teisiti? Ja seda nii siis, kui tänapäeval.
Arutelul ja diskusioonil on mõte vaid siis, kui me lõpptulemust ei tea ja(või) me oleme valmis oma senistest seisukohtadest loobuma. Muidu muutub asi oma arvamuste kaitsmiseks, mis loomulikult kuhugi ei vii.
Diskusiooni ja lahmiva vaidluse vahe on selles, et kui teise puhul püütakse tõestada erinevusi, siis diskusiooni puhul vastupidi püütakse leida ühiseid seisukohti ja alles siis liigutakse edasi järgmise tuleneva võtmeküsimuseni.
Olles piisavalt seda foorumit järgi lugenud, tekkis mul tagasihoidlik tahtmine üritada sinu ajaloole lähenemise metoodikat muuta.
Sinu oma sarnaneb rezunile. Sa kujundad arvamuse ja hakkad siis seda kaitsma. Sa teed seda hästi - nagu ka Suvorov. Milles siis küsimus?
Asi on selles, et sellise meetodiga võib tõestada mida iganes. See on vandenõuteeooriate konstruerimise meetod.
Võttes näiteks Ilmjärve "Hääletust alistumisest" faktid ja kasutades ka ainult seal olevaid ja ka kõike neid fakte, saaks anda sellele raamatule hoopis vastupidise värvingu - muutes nende esitamise järjekorda ja vahetekstide tonaalsust. Millised võimalused aga avanevad veel siis, kui fakte selekteerida.
Aga... et siis ... vaata eelmist postitust. Kas lähme edasi või tagasi?
Pigem võiks vaatluse alla võtta teema, mis oleks sell juhul olnud teisiti? Ja seda nii siis, kui tänapäeval.
Arutelul ja diskusioonil on mõte vaid siis, kui me lõpptulemust ei tea ja(või) me oleme valmis oma senistest seisukohtadest loobuma. Muidu muutub asi oma arvamuste kaitsmiseks, mis loomulikult kuhugi ei vii.
Diskusiooni ja lahmiva vaidluse vahe on selles, et kui teise puhul püütakse tõestada erinevusi, siis diskusiooni puhul vastupidi püütakse leida ühiseid seisukohti ja alles siis liigutakse edasi järgmise tuleneva võtmeküsimuseni.
Olles piisavalt seda foorumit järgi lugenud, tekkis mul tagasihoidlik tahtmine üritada sinu ajaloole lähenemise metoodikat muuta.
Sinu oma sarnaneb rezunile. Sa kujundad arvamuse ja hakkad siis seda kaitsma. Sa teed seda hästi - nagu ka Suvorov. Milles siis küsimus?
Asi on selles, et sellise meetodiga võib tõestada mida iganes. See on vandenõuteeooriate konstruerimise meetod.
Võttes näiteks Ilmjärve "Hääletust alistumisest" faktid ja kasutades ka ainult seal olevaid ja ka kõike neid fakte, saaks anda sellele raamatule hoopis vastupidise värvingu - muutes nende esitamise järjekorda ja vahetekstide tonaalsust. Millised võimalused aga avanevad veel siis, kui fakte selekteerida.
Aga... et siis ... vaata eelmist postitust. Kas lähme edasi või tagasi?
Piire, mis on mõõgaga tõmmatud, pliiatsiga ei paranda.
Tohohh pole ise nii mõelnud.
Tegelikult ei ole ma jäärapäine, mis puudutav ajalugu, siis olen oma seisukohti muutnud ja ei ole eelarvamustes kinni.
Mind on näiteks kahtlema pandud holocaustis ja Suvorovi osades punktides jne...
Lihtsalt faktid peavad olema mingi asja ümber lükkamiseks.
Tegelikult ei ole ma jäärapäine, mis puudutav ajalugu, siis olen oma seisukohti muutnud ja ei ole eelarvamustes kinni.
Mind on näiteks kahtlema pandud holocaustis ja Suvorovi osades punktides jne...
Lihtsalt faktid peavad olema mingi asja ümber lükkamiseks.
Võrdleme seda Eesti - Soome varjanti, aga tee Sina ots lahti, mina olen siin küllalt juba rääkinud.Kas lähme edasi või tagasi?
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Oleks, oleks, oleks...Nende võimalike variantide üle arutamine mitukümmend aastat hiljem võib tunduda mõtetuna, kuid mina leian, et seda on vaja teha, sest see võimaldab meil paremini tulevikku mõjutavaid otsuseid vastu võtta. Samas pole asi lihtsalt ühes otsuses, mis Päts tegi või tegemata jättis, vaid peaksime vaatama pikemat ajaperioodi, kuna eelnenud valikud põhjustavad järgnevaid. Lahterdama peaks neid valikuid näiteks alamteemade kaupa nagu: tehnoloogilised, poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud otsused mis mõjutasid meie riigi saatust eelmisel sajandil.
Alustame tehnoloogilistest. Mida oleks pidanud teisiti tegema, et Eesti oleks 1939 aastal tehnoloogiliselt Venemaast üle olnud? Laialt levinud arvamuse kohaselt olime me tehnoloogiliselt nii viletsad, et peale kartuli- ja seakasvatuse midagi muud ei suutnudki teha.
Samas aga oli meil näiteks optik Schmidt kes leiutas suurepärase teleskoobi, kuna aga keegi seda Eestis ei vajanud, siis lahkus ta Saksamaale. Samas teisalt teame, et Kaitsevägi otsis vabariigi alguse aastatel meeleheitlikult käärpikksilmi, mis tollel ajal oli strateegiline kaup. Oleks keegi Schmidtile vastava ülessande püstitanud ja veidi raha eraldanud, oleks ta sellega ka hakkama saanud. Miks ei oleks Schmidt koos Arsenaliga võinud neid valmistada? Oleks Kaitseväel olnud piksilmad ja neid oleks võinud ka kalli raha eest mujale müüa?
Teine mehhaanika ja optika geenius kelle me kaotasime oli Minoxi looja Walter Zapp. Totaalne huvipuudus kodumaal viis ta Riiga. Koos Schmidtiga oleksid nad võinud luua näiteks õhutõrjekahurite sihtimise- ja tulejuhtimise süsteemi.
Karl Papello oli siin väikene erand. Kuna ta oli juba armee palgal, siis sai ta kaks katsemudelit oma akustilisest tulejuhtimissüsteemist luua. Kuid sinna see asi suri. Hiljem lahkus ta jällegi Saksamaale, kus tema teeneid rohkem vajati. Papellole oleks tulnud aga tegelikult Tallinna Tehnikaülikooli juures laboratoorium luua ja anda talle ülesanne luua ka allveelaevade avastamiseks akustiline seade.
Tuletame meelde ka seda, et Eestis konstrueeriti ja valmistati tööstuslikult raadioaparaate. Oleks keegi tellimuse esitanud, oleks võinud luua näiteks sõjaväe raadiojaamad jalaväele, lennuväele ja miks ka mitte luua raadiolokaator. See, et raadiolained peegelduvad oli tollel ajal hästi teada fakt. Eesti raadioinsenerid olid oma hariduse saanud maailma juhtivates ülikoolides ja teadsid kindlalt ka seda mida maailmas selles valdkonnas uuritakse. Antenniteooria oli ka juba olemas, puudu jäi jällegi aga tellimusest...
Kahekümnendatel aastatel oli Eestis mitmeid lennukikonstruktoreid, kes ise ehitasid ja katsetasid, kuid kahjuks jäid enamuses ilma armee poolsest toetusest. Nii nad välja suridki, kuid see aeg oli lennunduses ajajärk, kus ideed olid olulisemad kui lihtsalt suur rahakott. Põhiline ehitusmaterjal oli ju vineer ja segakonstruktsiooniga lennukid olid tegijad veel II ilmasõja lõpuni. Mootoriehituses poleks me ilmselt suutnud konkureerida (kuigi Pärnus tehti paadimootoreid), kuid usun, et oma lennuväe vajadused oleks kodumaise toodanguga võinud suures osas rahuldada. Spitfire oli ju ka suuresti ainult ühe geeniuse looming ja sõja ajal pandi neid kokku hajutatult inglismaa külakolgastes piimatööstustes ja puussepa töökodades, töölisteks olid aga kohalikud elanikud kellele oli muidugi kiirväljaõpe antud.
Oleks võidud näiteks esitada tellimus rakett-relva välja töötamiseks. Tahkekütuse raketid olid ju tuntud juba vanas Hiinas ja ilutulestiku otstarbeks kasutati neid ju ka Eestis, seega tehnoloogia oli tuntud ja teada aga puudu jäi tellimusest: ehitage meile ilutulestiku rakett, mis suudaks arsenali miini kilomeetri kaugusele viia! Püssirohu asendamiseks oleks võinud tahkekütuse väljatöötamise arendustööd võinud Tartu Ülikooli keemikutelt tellida. Tänapäeva mudelraketinduses näiteks kasutatakse ühe teatava väetise ja teatava suhkru segu, mida võib ka koduköögis valmistada. Sellise segu väljatöötamine poleks tollel ajal kättesaamatu olnud. Kui Eestil oleks olnud reaktiivmiinipilduja ja tankitõrje rusikas siis väidan, et oleksime kogu vene armee puruks lasknud! Siin pole ka võimalik väita, et asi oleks liiga kallis olnud, papptoru ja püssirohi - enam odavamalt pole võimalik. Puudu jäi aga mõtlemisjulgusest.
Räägime rahast...
Tugev argument on see, et meie riigieelarve oli liiga väike, et midagi suurt korda saata. Samas aga saime oma vanade relvade müügist mitme aasta kaitseeelarve jagu raha mida aga ei kulutanud kõige otstarbekamalt. Laidoneri seisukoht, et Eesti vajab ainult häid relvi, oli väga õige, kuid ainult kaks superallveelaeva ei suutnud ju kuidagi Eesti iseseseisvust tagada. Õigem seisukoht oleks olnud, et ühtlaselt tugev relvastus kõikide relvaliikide lõikes tagab Eestile julgeoleku. Selles valguses oleks aga pidanud Kalevi ja Lembitu asemel selle raha millelegi muule kulutama. Eestil sai ju päranduseks tsaaririigilt kaks pooleli olevat allveelaeva, võib-olla oleks hoopis need pidanud lõpuni ehitama? Mis üldse oli allveelaevade roll Eesti kaitsekavas, kas torpeedokaatrid ja lennukid poleks asja paremini ära ajanud?
Selle relvamüügi raha eest oleks tulnud osta näiteks 100 veoauto või traktori alusraami koos mootoriga ja sinna peale ehitada soomuskaitse nii nagu seda praegu Iraagis ameeriklased teevad. Oleksime saanud jalaväe lahingumasinad, mis oleks suutnud kiirelt suurtükke, laskemoona ja mehi ümber paigutada.
Oleks, oleks, oleks...
Oleks Eestil olnud tugev parlament, oleksid asjad teistmoodi läinud. Päts omas ju piiramatut võimu, tal oleks olnud kerge suunata riigieelarve rahasid Eesti sõjatööstuse väljaarendamisse. Kogu toodetud kauppa oleks ka tollel ajal lihtne müüa olnud ja see tegevus oleks riigile ka raha sisse toonud aga midagi pole teha, autoritaarne ja suure võimuga president osutus meie puhul piduriks.
Ehk siis eelneva jutu mõte oli selles, et Eesti Wabariigi poliitikutel puudus julgus tulevikku vaadata ja loovalt mõtelda, selle asemel et oma rahva annetest midagi vormida aeti nad hoopis kodumaalt minema. Kui oleks leidunud riigimees kes oleks innovatsioonist aru saanud ja seda soosinud, siis oleksime olnud palju-palju paremas seisus.
Ehk, siis iga rahvas väärib oma juhte! Nii nagu tänasel päeval kus poliitikutel on oluline vaid enda heaolu. Poliitikutelt eeldatakse visiooni olemasolu, mida neil aga enamasti pole. Rahvas oli 1939 aastal valmis, soomlased päästis nende parlament. Meie viga oli ja on selles, et me endast liiga vähe arvame, et meist ei sõltu midagi, et me oleme liiga nõrgad, lollid, vaesed jne.
Alustame tehnoloogilistest. Mida oleks pidanud teisiti tegema, et Eesti oleks 1939 aastal tehnoloogiliselt Venemaast üle olnud? Laialt levinud arvamuse kohaselt olime me tehnoloogiliselt nii viletsad, et peale kartuli- ja seakasvatuse midagi muud ei suutnudki teha.
Samas aga oli meil näiteks optik Schmidt kes leiutas suurepärase teleskoobi, kuna aga keegi seda Eestis ei vajanud, siis lahkus ta Saksamaale. Samas teisalt teame, et Kaitsevägi otsis vabariigi alguse aastatel meeleheitlikult käärpikksilmi, mis tollel ajal oli strateegiline kaup. Oleks keegi Schmidtile vastava ülessande püstitanud ja veidi raha eraldanud, oleks ta sellega ka hakkama saanud. Miks ei oleks Schmidt koos Arsenaliga võinud neid valmistada? Oleks Kaitseväel olnud piksilmad ja neid oleks võinud ka kalli raha eest mujale müüa?
Teine mehhaanika ja optika geenius kelle me kaotasime oli Minoxi looja Walter Zapp. Totaalne huvipuudus kodumaal viis ta Riiga. Koos Schmidtiga oleksid nad võinud luua näiteks õhutõrjekahurite sihtimise- ja tulejuhtimise süsteemi.
Karl Papello oli siin väikene erand. Kuna ta oli juba armee palgal, siis sai ta kaks katsemudelit oma akustilisest tulejuhtimissüsteemist luua. Kuid sinna see asi suri. Hiljem lahkus ta jällegi Saksamaale, kus tema teeneid rohkem vajati. Papellole oleks tulnud aga tegelikult Tallinna Tehnikaülikooli juures laboratoorium luua ja anda talle ülesanne luua ka allveelaevade avastamiseks akustiline seade.
Tuletame meelde ka seda, et Eestis konstrueeriti ja valmistati tööstuslikult raadioaparaate. Oleks keegi tellimuse esitanud, oleks võinud luua näiteks sõjaväe raadiojaamad jalaväele, lennuväele ja miks ka mitte luua raadiolokaator. See, et raadiolained peegelduvad oli tollel ajal hästi teada fakt. Eesti raadioinsenerid olid oma hariduse saanud maailma juhtivates ülikoolides ja teadsid kindlalt ka seda mida maailmas selles valdkonnas uuritakse. Antenniteooria oli ka juba olemas, puudu jäi jällegi aga tellimusest...
Kahekümnendatel aastatel oli Eestis mitmeid lennukikonstruktoreid, kes ise ehitasid ja katsetasid, kuid kahjuks jäid enamuses ilma armee poolsest toetusest. Nii nad välja suridki, kuid see aeg oli lennunduses ajajärk, kus ideed olid olulisemad kui lihtsalt suur rahakott. Põhiline ehitusmaterjal oli ju vineer ja segakonstruktsiooniga lennukid olid tegijad veel II ilmasõja lõpuni. Mootoriehituses poleks me ilmselt suutnud konkureerida (kuigi Pärnus tehti paadimootoreid), kuid usun, et oma lennuväe vajadused oleks kodumaise toodanguga võinud suures osas rahuldada. Spitfire oli ju ka suuresti ainult ühe geeniuse looming ja sõja ajal pandi neid kokku hajutatult inglismaa külakolgastes piimatööstustes ja puussepa töökodades, töölisteks olid aga kohalikud elanikud kellele oli muidugi kiirväljaõpe antud.
Oleks võidud näiteks esitada tellimus rakett-relva välja töötamiseks. Tahkekütuse raketid olid ju tuntud juba vanas Hiinas ja ilutulestiku otstarbeks kasutati neid ju ka Eestis, seega tehnoloogia oli tuntud ja teada aga puudu jäi tellimusest: ehitage meile ilutulestiku rakett, mis suudaks arsenali miini kilomeetri kaugusele viia! Püssirohu asendamiseks oleks võinud tahkekütuse väljatöötamise arendustööd võinud Tartu Ülikooli keemikutelt tellida. Tänapäeva mudelraketinduses näiteks kasutatakse ühe teatava väetise ja teatava suhkru segu, mida võib ka koduköögis valmistada. Sellise segu väljatöötamine poleks tollel ajal kättesaamatu olnud. Kui Eestil oleks olnud reaktiivmiinipilduja ja tankitõrje rusikas siis väidan, et oleksime kogu vene armee puruks lasknud! Siin pole ka võimalik väita, et asi oleks liiga kallis olnud, papptoru ja püssirohi - enam odavamalt pole võimalik. Puudu jäi aga mõtlemisjulgusest.
Räägime rahast...
Tugev argument on see, et meie riigieelarve oli liiga väike, et midagi suurt korda saata. Samas aga saime oma vanade relvade müügist mitme aasta kaitseeelarve jagu raha mida aga ei kulutanud kõige otstarbekamalt. Laidoneri seisukoht, et Eesti vajab ainult häid relvi, oli väga õige, kuid ainult kaks superallveelaeva ei suutnud ju kuidagi Eesti iseseseisvust tagada. Õigem seisukoht oleks olnud, et ühtlaselt tugev relvastus kõikide relvaliikide lõikes tagab Eestile julgeoleku. Selles valguses oleks aga pidanud Kalevi ja Lembitu asemel selle raha millelegi muule kulutama. Eestil sai ju päranduseks tsaaririigilt kaks pooleli olevat allveelaeva, võib-olla oleks hoopis need pidanud lõpuni ehitama? Mis üldse oli allveelaevade roll Eesti kaitsekavas, kas torpeedokaatrid ja lennukid poleks asja paremini ära ajanud?
Selle relvamüügi raha eest oleks tulnud osta näiteks 100 veoauto või traktori alusraami koos mootoriga ja sinna peale ehitada soomuskaitse nii nagu seda praegu Iraagis ameeriklased teevad. Oleksime saanud jalaväe lahingumasinad, mis oleks suutnud kiirelt suurtükke, laskemoona ja mehi ümber paigutada.
Oleks, oleks, oleks...
Oleks Eestil olnud tugev parlament, oleksid asjad teistmoodi läinud. Päts omas ju piiramatut võimu, tal oleks olnud kerge suunata riigieelarve rahasid Eesti sõjatööstuse väljaarendamisse. Kogu toodetud kauppa oleks ka tollel ajal lihtne müüa olnud ja see tegevus oleks riigile ka raha sisse toonud aga midagi pole teha, autoritaarne ja suure võimuga president osutus meie puhul piduriks.
Ehk siis eelneva jutu mõte oli selles, et Eesti Wabariigi poliitikutel puudus julgus tulevikku vaadata ja loovalt mõtelda, selle asemel et oma rahva annetest midagi vormida aeti nad hoopis kodumaalt minema. Kui oleks leidunud riigimees kes oleks innovatsioonist aru saanud ja seda soosinud, siis oleksime olnud palju-palju paremas seisus.
Ehk, siis iga rahvas väärib oma juhte! Nii nagu tänasel päeval kus poliitikutel on oluline vaid enda heaolu. Poliitikutelt eeldatakse visiooni olemasolu, mida neil aga enamasti pole. Rahvas oli 1939 aastal valmis, soomlased päästis nende parlament. Meie viga oli ja on selles, et me endast liiga vähe arvame, et meist ei sõltu midagi, et me oleme liiga nõrgad, lollid, vaesed jne.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Rahvas väärib oma juhte vaid siis, kui on nad ise ametisse valinud. 1934. aastal ei olnud Pätsi ja Laidoneri keegi valinud ega volitanud riiki juhtima, vaid nad haarasid ise võimu sõjalise riigipöörde teel.Ehk, siis iga rahvas väärib oma juhte! Nii nagu tänasel päeval kus poliitikutel on oluline vaid enda heaolu
Meie praegused juhid oleme me aga ise Riigikogu valimiste teel ametisse valinud.
-
igavesti eilne
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
Need müüdid
....Ainus, kes selgelt ja järjekindlalt esindas valitsuse seisukohast erinevat arusaama, oli feldmarsal Mannerheim.. Koonderakonna fraktsiooni esimees Linkomies kirjeldab oma külaskäiku Mannerheimi juurde: …”Hanko loovutamine Nõukogude vägedele on muidugi raske, kuid ta ei pea seda Soomele surmahoobiks…” vastas marssal küsimusele kas võiks kuidagi nõustuda Hankot puudutavate nõudmistega.
… Rahvasteliit tõusis surivoodilt ja viskas Nõukogude Liidu välja. Rahvasteliidu Nõukogude resolutsioonis kutsuti üles kõiki liikmesriike andma Soomele materiaalset ja humanitaarabi ja loobuda sammudest, mis võivad kahjustada Soome kaitsevõimet. Resulutsioonile eelnenud mõttevahetuse ja hääletamis protseduuri lähem vaatlus andis aga Soome esindajatele mõtlemisainet. Rootsi, Taani ja Norra esindajad teatasid, et nende valitsused ei saa end siduda agressorivastaste sanksioonidega. Ka Kreeka, Jugoslavia ja Hiina jätsid hääletamata. Rahvasteliidu hukkamõistule kirjutasid lõpuks alla nõukogu 15 liikmest üksnes 7 – peale Suurbritannia ja Prantsusma ka Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Egiptus, Boliivia ja Dominikani Vabariik…
Suurbritannia tollane peaminister Chamberlain kirjutas ühes erakirjas 3. detsembril (1939), et kallaletung Soomele näib olevat põhjustanud palju rohkem pahameelt, kui Hitleri sissetung Poolasse, kuigi see pole moraalselt halvem tegu.Ta jätkas:”Olen niisama nördinud, kui kes tahes aga ma pean ütlema, et liitlaste asi selle(Talvesõja) tõttu minu arust ei kannata…”
Winston Churchill, kes oli sõja puhkemisel nimetatud valitsuse laevastikuministriks, kirjutas memorandum, kus öeldi, et baase, mida Nõukogude Liit Soomelt nõudis, sai kasutada ainult Saksamaa vastu, nii, et Suurbritannia huvid ei nõudnud sekkumist Nõukogude Lidu ja Soome vahelisse sõtta. …
Rootsi tollane välisminister Christian Günther ütles läbirääkimiste otsustavas järgus Eljas Erkkole, kes oli tollal Soome asjur Stockholmis, et saab näha, mis rootsi rahvas ütleb, kui ta kuuleb, kuidas Soome on valmis ohverdama Rootsi sõja tallermaaks, et päästa Viiburi ja Sortavala…
… Rahvasteliit tõusis surivoodilt ja viskas Nõukogude Liidu välja. Rahvasteliidu Nõukogude resolutsioonis kutsuti üles kõiki liikmesriike andma Soomele materiaalset ja humanitaarabi ja loobuda sammudest, mis võivad kahjustada Soome kaitsevõimet. Resulutsioonile eelnenud mõttevahetuse ja hääletamis protseduuri lähem vaatlus andis aga Soome esindajatele mõtlemisainet. Rootsi, Taani ja Norra esindajad teatasid, et nende valitsused ei saa end siduda agressorivastaste sanksioonidega. Ka Kreeka, Jugoslavia ja Hiina jätsid hääletamata. Rahvasteliidu hukkamõistule kirjutasid lõpuks alla nõukogu 15 liikmest üksnes 7 – peale Suurbritannia ja Prantsusma ka Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Egiptus, Boliivia ja Dominikani Vabariik…
Suurbritannia tollane peaminister Chamberlain kirjutas ühes erakirjas 3. detsembril (1939), et kallaletung Soomele näib olevat põhjustanud palju rohkem pahameelt, kui Hitleri sissetung Poolasse, kuigi see pole moraalselt halvem tegu.Ta jätkas:”Olen niisama nördinud, kui kes tahes aga ma pean ütlema, et liitlaste asi selle(Talvesõja) tõttu minu arust ei kannata…”
Winston Churchill, kes oli sõja puhkemisel nimetatud valitsuse laevastikuministriks, kirjutas memorandum, kus öeldi, et baase, mida Nõukogude Liit Soomelt nõudis, sai kasutada ainult Saksamaa vastu, nii, et Suurbritannia huvid ei nõudnud sekkumist Nõukogude Lidu ja Soome vahelisse sõtta. …
Rootsi tollane välisminister Christian Günther ütles läbirääkimiste otsustavas järgus Eljas Erkkole, kes oli tollal Soome asjur Stockholmis, et saab näha, mis rootsi rahvas ütleb, kui ta kuuleb, kuidas Soome on valmis ohverdama Rootsi sõja tallermaaks, et päästa Viiburi ja Sortavala…
Piire, mis on mõõgaga tõmmatud, pliiatsiga ei paranda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline