Autotehnikateema

[Lemet]

Isand Jaagupuuk, see Su käsipiduri tross on köömes(tühja see sinu silmavalu ) aga proovi MODUSEL esitule pirni vahetada...päev tööd, terve esiots pulkadeks ja 2000 eeku esinduses.

[mx77]

Ma kardan, et kui kaasaegne auto tehakse selline, et seda on ülimalt mugav hooldada, siis ta on kas kole nagu öö või on hind nii pöörane, et seda ei jõua osta.

Tänu laialt levinud heaolumaailma võlgu elamise kombele on auto kasulik eluiga tublisti lühem ka kui 20 aastat tagasi ja praktikas on vähem tähtis, kas ühte või teist juppi saab remontida või mitte.
Samas tahavad kõik mugavamaid, paremate näitajatega jne autosid. Ja pole see progress alati odavusele suunatud.

Täna on enamik väikeautosid, rääkimata suurematest, kõigi rataste sõltumatu vedrustusega, mis äraseletatult tähendab kallimaid kulusid ja remonti.
Selline torsioontalaga tagasild nagu Golfil või isegi esimese Audi A6-l (esiveolisel) on küll üks üsna odav ja vähese hooldusmahuga asjake.
Kui aga teevad autoajakirjanikud võrdluskatse, saaks selline auto tuld ja tõrva - "sõidomadused on 80ndate tasemel" jne jne.
Inimesed loevad - pähh, ärme osta ebamugavamat autot, ikka mugavama. Honda CRV on mugavam kui Dacia Duster.

Väga subjelktiivne arvamus. Ega vanastigi neid autosid ei projekteeritud selle arvestudega, et nad 20 aastat sõidaks. Nad olid lihtsalt oma ehituselt nii primitiivsed, et nende hooldamine oli jõukohane igale külamehaanikule või vähegi tehnikavõimelisele omanikule ja ka varuosad olid vastvalt lihtsakesed ja odavad. Pealegi oli "vanadel headel aegadel" autode aastane läbisõit oluliselt väiksem kui see on kaasajal.
Autod on tegelikult meeletult edasi arenenud, nii oma kasutusomaduste poolest kui ka keskonnamõjude, turvaliseuse jne osas. hea näide näiteks veermiku arengust on kasvõi see TopGear saatekülalise ajaring. Külalised esindavad nagu ikka väga erinevaid inimesi aga ringiajad on iga uue auto kasutuselevõtuga paremaks läinud.
Täielik mõttetus on sõita kaasajal mingi autoga, kui ta just kollektsiooniväärtusega uunikum ei ole 20 aastat. Lihtsalt uusi ja paremaid mudeleid tuleb pidevalt peale.

[Kapten Trumm]

Ei ole tõsi see külamehhaaniku jutt (õigemini pool tõde). Üks tehnika põhireegleid on, et rikete tõenäosus kasvab võrdeliselt tehnika keerukuse kasvuga.
See on ka laias laastus põhjus, miks läbisõidurekordid tänaseni vanakooli autode käes endiselt on. Miks uute autodega 20 aastat ei sõideta ja miks nende hinnad 10nda aasta lõpuks olematusse kukkunud on, on asjaolu, et nende küljes on palju piiratud elueaga, kuid kalleid osi, mille vahetamise maksumus auto enda hinna 10 korda ületab. Ainus asi, mis paranenud tunduvalt on, on korrosioonikaitse.

hea näide näiteks veermiku arengust on kasvõi see TopGear saatekülalise ajaring

See areng on ühtlasi kaasa toonud palju negatiivsete nagu remondivajaduse ja -kulude tuntava kasvu. Selle põhjuseks on taaskord keerukus (mis reegel ütles), komponentide kiire kallinemine (rohke kergsulamite ja suurte vahetatavate sõlmede kasutamine nagu nt terved õõtshoovad, sillatalade vahetamine kulunud pukside pärast, kõvasti kasvanud töö maht, auto massi suur kasv ning kõige lõpuks - aladimensioneeritud osade tarvitamine kokkuhoiu või tont teab mis põhjusel (kindlasti ka sõiduomadustest viimast vinti taga ajades).

Kui vaadata sellist "isalt pojale" autot nagu W124 tüüpi Mercedes, siis ei saa öelda, et tegu oleks kuidagi eriliselt lihtsa või lausa primitiivse autoga. Ometi sõidavad need veel tänagi, kus paljud "tehnilised arenenumad" autod on ammuilma prügimäele rännanud.

[mx77]

Ma oma kommentaari kirjutades just arvasingi, et "taksomersu" näide tuleb kohe vastu .
Tegelikult on W124 ikka väga lihtsate lahendustega auto, eriti lisavarustuse osas. enamusel polnud isegi konditsioneeri peal, rääkimata kliimaseadmest. ABS oli vist kõige keerukam sõlm. Sissepritse oli poolmehaaniline jetronic enamusel mudelitel.
Kusjuures ega nad enam ka väga ei sõida. Korra vaatsin mobile.de-s, et kuipaju seda nostalgiat veel saada on, siis ega ikka enam ei ole küll

[Kapten Trumm]

No neid nurinäiteid on Saksamaa autode hulgas hulgim ju - pole see taksomersu sugugi ainus "dauerbrenner" nagu sakslane ütleb, mis uuema mudeliga alla käis.
Analoogsed allakäigud kvaliteedis ja vastupidavuses leidsid ju aset ka Audil üleminekul tüübilt C4 tüübile C5 (ja ka B4-> B5) ning BMW-l mudelilt E34 mudelile E39.
Kui eelkäijad olid sellised "fairly reliable" kuulsusega, siis järeltulijad olid täitsa "disaster", vähemalt kuni esimese mudeliuuenduseni
See, mis näiteks jooksuosa vastupidavusega toimus, oli lausa häbiväärne, saksa kallimad autod olid varasemalt kuulsad sellega, et põhja alla väga asja polnud sul.

Millel põlvkonna vahetusega ei toimunud kolossaalset allakäiku kvaliteedis, olid nt Opel Omega ja Ford Scorpio.
Seda siis nähtavasti põhjusel, et uus mudel ehitati vana(nenud) platvormi kasutades, näiteks kuni 2004 valmistatud Opel Omega jooksuosa koosnes täpselt samasugustest "põlve otsas" vahetatavatest osadest ja oli sama robustsest rauast tehtud nagu eelmine mall 1987 tuli, jooksuosa remontimise kulud erinevad kaasaegsetest "alumiiniumsildadest" kordades.

[Actual]

Käsipiduritrossi vahetuse kirjeldus kõlab õõvastavalt. Lihtsa inimesena, autoomanikuna on tõepoolest tänapäeva auto juures väljakutseks ka lihtsad tööd nagu läbipõlenud lampide vahetus, piduriklotside või aku vahetus. Aeg ajalt ikka tekib kihk mõni lihtsam asi ise korda ajada aga mida aeg edasi seda kiiremini tuleb tagantjärgi tunnistada, et rsk oleks võinud lasta teha Kui suvel veel võib mõne väiksema jubina vahetuse või remondi ühitada ajaviitnena värskes õhus, siis talvel saab isetegemise remondiisu külmunud ja õliste-poriste näppudega kähku otsa. Üllatavalt suureks probleemiks isetegemisel on kujunenud õigete tööriistade puudus - tänapäeval ei piisa näpitsatest ja lehtvõtmetest, vaja on igasuguseid tähikuid, kuuskante ja osadesse kohtadesse ei mahu ega paindu ka nõukaaegne kiidetud ja hästiteeninud padrunvõtmete komplektiga. Võite ette kujutada kuidas meele teeb mustaks, kui oled auto laiali lammutanud, avastanud et õiget tööriista ei ole, punnitad-katsetad erinevate käepäraste tööriistadega, nukid verised, lihased pinges, närv must ja lähim pood, kus tööriista võiks leida on 20km kaugusel, ja sinna liikumiseks on vaja autot,... mis sai just laiali lammutatud. Õige pea avastad, et palju mugavam on panna kirja aeg, usaldada auto paariks tunniks proffide kätte ja jääb kogu see närvide n*ss ära
Tänapäeva autod on tänapäeva inseneritöö nägu. Kui paari-kolmekümne aastataguseid autosid projekteeriti suuresti joonestuslaual, ehitati prototüübid ja need läbisid paariaastased läbisõidukatsed mäestikus, kõrbes, tundras, ja auto väljatöötamine tootmisküpseks võis võtta 5-10 aastat, siis tänapäeval räägime me 2-5 aastat ideest-autopoeni. See tähendab, et suur osa tööst tehakse ära arvutimodellerimisega, samamoodi ka tugevusarvutused. Samuti ei tasu unustada ära tänapäeva nõudmisi kütusekulule, keskkonnasäästule, turvalisusele, mis praktikas tähendab auto väikest kaalu, peotäit andureid. Auto väike kaal tähendab metalli asemel plasti, või õhemat metalli - see omakorda tähendab kompromissi vastupidavusega. Suurenenud andurid ja juhtelektroonika tähendab suurenenud veavõimalust ja vea diagnoosimise keerukust.
Aga olgem ausad, kui inimesele anda valida tänapäevase auto või kolmekümneaastase raua vahel, siis suure tõenäosusega otsustatakse väiksema kütusekulu, ja suurema mugavuse, turvalisuse kasuks - arvan, et ka suurem osa automehhaanikuid ja militariste viib võimalusel raha uute autode poodi, mitte ei vaata ringi (rana)raua hulgas Need ajad on möödas, kus isaga koos sai pidevalt näpud õlised kapotiall õpitud - "kui säde on ja kütet tuleb, siis peab töötama"
Uue tehnikaga olen tähelepannud tõika, et uue auto remondi kohta ka remondiprofid laiutavad käsi ja kehitavad õlgu, et see on puhas esinduse ja kompuutri teema, midagi nagu kosmosetehnika laadset, aga lähevad mõned aastad mööda ja seda "kosmosetehnikat" remondivad probleemideta nurgatagused vitjad ja muud fie-d

Osa probleemist võib panna ka kapitalistliku turumajandusliku konkurentsi süüks, kus inimene ostab tihti hinda. See tähendab, et tootjad võivad äriplaanis raha teenida ka varuosade müügi ja remondi pealt. Piltlikult, müüa odav kaamera ja ainult sellele kaamerale sobivad kallid filmid või tänapäevasemalt, osta odav tindiprinter ja sa maksad kallist hinda tintide eest. Miks mitte ka auto, mis kestab enamvähem garantii ja ka liisingu-kasko aja ja edasi... on loterii, et kas läheb odav või kallis jupp
Näiteks selle käsipiduritrossi vahetuse suhtes me tegelikult ei tea, kui tihti vahetatav osa see tegelikult on. Võimalik, et autotootja statistika järgi on see osa vähe remonti vajav ja seetõttu ei pöörata selle sõlme vahetuse hõlpsusele tähelepanu. Kuigi tõenäoline on, et tootjad pööravadki sõlmede vahetuse hõlpsusele vähe tähelepanu. Lihtsalt iga masin mis on kokku pandud, seda saab ka lahti võtta ja lahtivõtmise jaoks tehakse juhend protseduuridega ja seda kas mingi jubina vahetus võtab ühel automargil pool tundi ja teisel kaks tundi - seda auto ostlejad müügiargumendina ei tea ega aruta.

[Kapten Trumm]

Sõlme vahetamise või hooldamise hõlpsus on autotootja jaoks viiendajärguline probleem - lisaboonus veel see, et auto omanik on sunnitud keerukuse tõttu käima firmaesinduses, firmaesinduste käekäik aga on autotootja huvides. Autotootja vaatab tänapäeval eelkõige rahanumbrit, kui käsipiduritrossi panek 5 pleki alla annab 10 eurot kokkuhoidu, siis seda kõhkluseta tehakse, sest müües näiteks 500 tuhat masinat on rahad tohutud, mis säästetakse. Üks näide on uuemate autode hammasrihma vahetust sisaldavad hooldused, mille hinnad tükati ikka päris kosmoses olid/on ja milleks kulub päev tööd (on autosid, millel tuleb mootor selleks maha tõsta).

Vastupidine näide inseneride võimalustest on justnimelt militaarias - kus tellija spetsiifiliselt nõuab teatud tööde lihtsat, välioludes teostatavust.
Näiteks õppinud meeskond võtab Leopardi V12 mootori maha poole tunniga, näidake mõnda firmaesindust, kes V12 sõiduautomootori võtab maha poole päevaga.
Või näiteks F-16 mootor, mis Tallinna lennujaama sisustuseta angaaris, sisuliselt välioludes kiiresti vahetati.
Autode puhul üldjuhul seda põlve otsas tegemise võimalust ei nõuta ja kuna see nõuab spetsiifilist pingutust, siis sellega ei tegeleta.

[mx77]

Militaariaga ei tasu laiatarbetehnikat võrrelda. Seal on hinnad ka hoopis teises suurusjärgus.
Ma ise tegelen tööstuspinkide müügiga ja ikka tõsiselt imestan, kuidas on võimalik autot sellise kilohinnaga üldse müüa. Samas kaalus veidikegi keerulisem tööpingi kilo maksab vähemalt 5x rohkem, kusjuures auto on tihti ka oluliselt keerukam.

[Lemet]

Samas kaalus veidikegi keerulisem tööpingi kilo maksab vähemalt 5x rohkem, kusjuures auto on tihti ka oluliselt keerukam.

Analoogses koguses autodega ei toodeta vist ühtegi tööpinki...

[Kapten Trumm]

Laiatarbekaupade tööstuse eesmärk on tarbimist suurendada. Sestap polegi mingit mõtet teha autosid, mida oleks majanduslikult mõistlik pidada 20 aastat. Lisaks on selle vankri ette praegu rakendatud ka rohelised, üritades näidata, et iga 3a tagant väljavahetatavad öko/hübriid/elektriautod on asjad, mis maakera päästavad, tegelikkuses kulub ühe auto tootmiseks niipalju energiat, et mingi 10% kütusesäästu nimel raisata materjale ja energiat keskmisele tarbijale 3-5 a takka uue auto tootmiseks ei oma maakera kliimale vähimatki pointi (Co2 pääst pole vanemal tehnikal niipalju suurem, et õigustada uute autode tootmise C02).

Tööstuspingi või tanki ostja on professionaal, talle loba eluaegsetest õlidest või maad päästvatest autodest ei müü.

Näiteks esisillaveoga autode tootmine on inseneri seisukohast täielik jama, üks paar rattaid lihtsalt ei saa teha hästi korraga pööramist, vedamist, pidurdamist ja 2/3 massi kandmist, selle lahenduse vältimatu tulemus on sõlmede lühike eluiga ja fundamentaalsed juhitavusraskused, seda näitab kasvõi see, et firmad, mis ajavad taga sõiduomadusi (nt Ferrari), ei tee üldiselt esiveolisi autosid. Aga ökonomistlidele esivedu meeldib, konveieril tootmiseks sobib paremini, kogu jõuseadme saab üheainsa ropsuga paika panna. Tarbijale saab seda müüa kui ületamatut juhitavust libedal teel (jääb vaid vastata küsimus, miks need autod vajavad juhiabisüsteeme, mis kibekiiresti autot pidurdavad, kui juhitavus ületamatu on?).

Kui natuke silmaklappidest väljapoole vaadata, siis vene aja defitsiidimajanduses eksisteeris omaette fenomen, mida võiks maailma rohelised eeskujuks tuua - nimelt massiline kapitaal- ja taastusremonditud autode kasutamine, mis peaks olema kõige rohelisem transpordikontseptsioon, mida inimene leiutanud on (kui päikeseenergial autod välja arvata). Kui kapitaalremonti agregaatidele tehti ka valges ilmas, siis taastusremont (ENSV-s tehti seda Gaz veoautodele ja Volgadele) peaks suht ainulaadne asi tsiviiltranspordis olema. Et asja kvaliteet ja põhjused olid valge ilma jaoks mõeldamatud, kuid idee iseenesest ei muutu, pole mingit põhjust näiteks autot ümber sulatada (energia), kui seda saab teatud tööde järel taas kasutada.

[Lemet]

Tule lambist meelde, kes selle tarkusetera üles tähendas, et kui varem tehti asju, mille kvaliteedi ja kestvuse üle tegija võis uhkust tunda, siis tänesel päeval tehakse lihtsalt tegemnise pärast. tegelikult mõistetav, kuskilt peab ju majanduskasv tulema. Kui lapselaps vanaisalt päranduseks saadud autoga ringi sõidab, kukuvad majandusnäitajad kolinal...

[Kapten Trumm]

Majanduskasv ongi valges ilmas selline nähtus, kus me müüme üksteisele mitte eriti vajalikke kaupu ja teenuseid järjest kallima hinna eest. Ainuke viga on siis, et kui ühel hetkel sisemisest ökonoomiast asi välja ei vea, võtame hiinlastelt laenu ja jätkame (või viimase Eesti majandusbuumi ajal võtame laenu Rootsi pankadelt). Kaua piiratud ressursid ja Aasia kasvav nõudlus seda laristamist välja veavad, on 21. sajandi suurim geopoliitiline küsimus, sest ressursse on läbi aegade ikka relva jõul ümber jagatud....

[mx77]

Aga ökonomistlidele esivedu meeldib, konveieril tootmiseks sobib paremini, kogu jõuseadme saab üheainsa ropsuga paika panna. Tarbijale saab seda müüa kui ületamatut juhitavust libedal teel (jääb vaid vastata küsimus, miks need autod vajavad juhiabisüsteeme, mis kibekiiresti autot pidurdavad, kui juhitavus ületamatu on?).

Tuletaks siis Trummile meelde millised autod esimestena igasugused juhiabid said? Õige vastus - tagaveolised. Huvitav küll miks? Kas nende ületamatute sõidomaduste parendamiseks? Lisaks tuletaks veel meelde, et kunagi selline auto nagu SAAB 96 kottis oma oluliselt võimsamaid rivaale autorallis ja just talverallidel. Huvitav küll ikka miks?

[Kapten Trumm]

Kogemata need juhiabi kasutuselevõtjad ongi sellised uue tehnoloogija liidrid, niiet võta kinni
Kuna lõviosa esiveolisi autosid on odavad kingakarbid, siis nagu uue asjaga ikka, läks aega, enne kui sinna jõudsid (analoogselt ABS-i, nelja ratta sõltumatu vedrustuse, nelja ketaspiduri sissepritse, katalüsaatori ja paljude asjadega)

[jackpuuk]

Kusjuures selle liigse keerukuse vastu on hakatud võitlema. Ma ei mäleta enam, kas euroliidu direktiiv võeti juba vastu või tahetakse seda teha, aga tulevikus ei tohiks autol tulepirni vahetus nõuda rohkem kui 15 minutit.