Lemet kirjutas:Soovitaks soojalt- vendade Arkadi ja Boriss Strugatski "Hääbuv linn". Küll paraku vaid vanemapoolsele rahvale täit elamust pakkuv, aga minu meelest julgelt Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ja teisest otsast Ilfi ja Petrovi "Kaheteist tooli" ja "Kuldvasikaga" ühte ritta asetuv lugemine. Servapidi ka militaariat sees. Nii et mitte 100% OT.

Üllatav ikkagi, aga raamatukogudest oli üsnagi väljalaenutatud...ju siis vanem põlvkond on sellest raamatust teadlik või on selle tõlget oodatud...
Aga raske oli raamat küll, täis pikki eksistentsiaalseid tekste, mis raskendavad sündmustiku jälgimist...kogu aeg tuleb pidada silmas, et selle raamatu kirjutamist alustati pärast Praha sügist, kui suuremates kultuurikeskustes tõmbuti sisepagulusse. Selline üldistus kehtib muidugi rohkem Eesti kohta (nt TRÜ mahavigistamine ja EPA toimimine refuugiumina, hipiliikumine jms), sest Venemaal oli kultuurielu nii mitmekihiline, et seal oli kogu aeg laiu sisepagulaslikke kultuuriringkondi.
Eks seda raamatut tulebki ehk lugeda, arvestades, et toimunud oli järsk pööre tagasi ja selles maailmas keerati kruvisid ikka järjest kinni...ja see maailm laienes ka veel...ja kui kirjanikel süda valutas, tuligi kõike kaude ütelda ja arutleda...
Kõik raamatu kommentaarid ja märkused lähevad seega täie ette ning neid võiks rohkemgi olla, et ajastut ja selle vaimu aduda paremini...
Militaarne osa muidugi ei puudunud ja oma kokkumiksituses oli omamoodi nauditavgi. Mis mind häiris, olid teatud tõlked - ehkki venelaste kirjutatud ja vähemalt kaks peategelast on ka vene taustaga, on raamatus kujutatu siiski üldine ja seega oleks pidanud kasutama ka eesti üldmõisteid (jefreitori asemel kapral, polgu asemel rügement jne).