NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist

[Shiim]

Mind huvitab rohkem see, kuidas siinsed NATO skeptikud või uskujad neid õppuseid kommenteerivad.
Minu arvates on need õppused tõestus sellele, et Eesti võib loota liitlaste abile, siis kui meil jamaks läheb.

Ma ei näe, kuidas õppused on seotud sellega, et Eesti võib loota liitlaste abile, kui jamaks läheb. Kui jamaks läheb, teeb iga NATO riik poliitilise otsuse, kas tulla appi või mitte. Poliitilise otsuse teevad poliitikud oma riigi ja rahva huvides. Miks arvate või olete veendunud, et NATO riikide ja rahva huvi on Eesti või Balti riikide pärast sõtta minek massihävitusrelvi omava suurriigiga, Venemaaga.
Süüria puhul ei juletud peale kisa ja kaudse suskimise midagi rohkemat teha - keegi ei taha näha, et mõni keemiamürsk kasvõi seljas kohale tassitakse nende heaolu riigis plahvatama pannakse... Iseasi mis Süüriast saab pärast keemiarelvast loobumist. Senist praktikat arvestades on läänele vastu tulnud ja massihävitusrelvadest loobujad saanud lääne sõjalise agressiooni osaliseks ja need "loobujad" on maha tapetud. Massihävitusrelvast loobumine ei ole tark tegu.

Võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on see õppus kindlasti suur edasiminek ja lootus abile on kindlasti reaalsem. Nüüd tuleb lihtsalt endal piisavalt kange olla ja pidada sõja korral vastu piisavalt kaua, et artikkel 5 mitterakendamisele (põhjendusega, et Eesti riik ei suutnud tagada enda kaitsevõimet) oleks raske põhjendust leida. Kui me ikka mitu nädalat vastu peame ja abi ei tule, on see suur hoop sellele ideele, mille pärast NATO üldse loodud on ja sellest saavad liikmesriigid aru küll.

Süürias mittesekkumise peamine põhjus ei ole kindlasti hirm massihävitusrelva ees.

[Kapten Trumm]

Mulle jääb ausalt öelda mõistmatuks see "5 päeva ise vastu pidamise" kampaania, mis meedias puhkes?
Millest selline ajastus ja miks just 5 päeva?

[tommy]

Kui jutuvadast(valmistuvad Venemaale kallale tungima ) mööda vaadata, siis fotoülevaatel pole vigagi...
http://i-korotchenko.livejournal.com/776723.html

Muidugi huvitav, kuidas meie oma ülesandega hakkama saime...

- уточнение списка лиц, подлежащих интернированию с моментом начала боевых действий между РФ и НАТО, определение мест для их содержания, порядок действий полицейских и специальных служб в особый период.

[Lupus]

Nii mõnelegi skaudile jäi see viimaseks õppuseks . Mis teha kui juua ei oska . Ja õppus lõppes võimsa rahvusvahelise joominguga .

[plekkpea]

Pilt on rohkem, kui tuhat sõna.

[Roamless]

Ilusad pildid, kuid vene šhovinist on rikkunud neid oma pilkavate ja mürgiste kommentaaridega, eriti eestlaste kohta, ju siis üleolekutunne ja viha on nii suured. Kuid pildid eestlastest on tõesti normaalsed just nn positiivse propaganda suhtes. Ei ole võrreldavad kunagise Kaitseliidust tehtud "hoolikalt valitud" pildiseeriaga, ega ka sama šhovinsti paraadi piltidega, kust millegipärast kõige uuem tehnika välja "unustati". Muideks üks blogi kommenteerija on kirjutanud otse, et tegu ju puhta nõuka propagandaga st pildiallkirjad stiilis, et kuri lääs valmistub sõjaks.

[Kapten Trumm]

Meie meediale võiks panna pahaks seda kuskilt lendu läinud 5 päeva jutu instrumentaliseerimist.
Kontekstist võib aru saada, et tegemist on sõjalise ümberpaiknemise ajaga käsu saamisest - mis siis Steadfast'i praktikaga kontrolliti.
Ühendpataljonikese ja õhu/meretoetusega võib see täitsa usutav olla.
Kuna liikmesriikide relvajõud kuuluvad liikmesriikidele (st nende liigutamine on poliitiline otsus), siis selle 5 päeva sees ei ole poliitiliste liigutuste ajakulu.
Kui kaua võtab meil täna aega Riigikogus menetlus KV-laste saatmiseks nt Somaaliasse? Teistel ju analoogsed protseduurid.

[piirivalvur]

Ja selleks et tõsisema poliitilise otsustusprotsessi käimamineku ajaks Eesti okupeerimist juba unustama hakataks ongi hädavajalik "tark kaitse" , "külma sõja vanaraua" alavääristamine, igasugusele tulejõuga mitteseotud tilulilule raha raiskamine jne.

[toomas tyrk]

Mind huvitab väga, kust "targad mehed" võtavad väite, et NATO liikmesriigid peavad oma vägede saatmiseks artikkel 5 kohustuste täitmiseks läbima veel mingi poliitilise otustuste vooru?

NATO liikmekohustuste võtmisega on see otsustuste voor juba läbitud. Mingit lisaotsust ükski parlament enam tegema ei pea.

Selles ongi Eesti ja Somaalia vahe.

[soesilm]

See 5 päeva on NRFi reageerimisaeg käsu saamisest.
Aga kas käsk antakse pärast agressiooni algust või juba ohu korral on iseasi. Sarnaselt sellega siis ka otsustamisprotsess. Kes ütleb, et mõlemad ei võiks toimuda alates hetkest, kui oht on teatud taseme saavutanud.

http://www.nato.int/cps/en/natolive/top ... dLocale=en -

Otstarve (minu teada peaksid kõik NRF panustatud üksused liikume määratud aja jooksul aga kes see loll sellesse usub ... või mis ):
The NRF has the overarching purpose of being able to provide a rapid military response to an emerging crisis, whether for collective defence purposes or for other crisis response operations.

Sisu (veidi üle pataljonikese aga see on ju kõik üks möga ... või mis ):
The Immediate Response Force has:
a brigade-sized land component based on three Battle Groups and their supporting elements;
a maritime component based on the Standing NATO Maritime Group (SNMG) and the Standing NATO Mine Countermeasures Group (SNMCMG);
a combat air and air-support component;
Special Operations Forces; and
a chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) defence task force.
Before use, the force will be tailored (adjusted in size and capability) to match the demands of any specific operation to which it is committed.

Kas sa piirivalvur täpsustaksid om "targa kaitse" mõtet?

[Lemet]

Mind huvitab väga, kust "targad mehed" võtavad väite, et NATO liikmesriigid peavad oma vägede saatmiseks artikkel 5 kohustuste täitmiseks läbima veel mingi poliitilise otustuste vooru?

NATO liikmekohustuste võtmisega on see otsustuste voor juba läbitud. Mingit lisaotsust ükski parlament enam tegema ei pea.

Selles ongi Eesti ja Somaalia vahe.

Koosolekul, kus oli väga piiratud arv osalejaid, toetasid kõik delegatsioonid NATO võimalikult jõulist reaktsiooni ning peaaegu kõik olid valmis peasekretäri poolt eelnevalt ringi käima lastud avalduse eelnõu heaks kiitma. Mõni riik palus siiski juriidilist selgitust 5. artikli rakendamisele. Neid pani muretsema peamiselt kaks asjaolu. Esiteks tahtsid nad veenduda, et nende suveräänne otsustusõigus rahu ja julgeoleku taastamiseks vajalike abinõude laadi, ulatuse ja ajastuse osas ei saa kannatada – teisisõnu tahtsid nad olla kindlad, et iga liitlane otsustab ise, mis on „vajalik”. Teiseks tahtsid nad tagatist sellele, et alliansi kollektiivseid meetmeid, näiteks NATO vägede sõjalist rakendamist, ei algatata ilma selle üle nõukogus täiendavalt konsulteerimata ja otsustamata.

Olles kindel, et NATO õigusnõunik Baldwin De Vidts suudab nendele küsimustele kiiresti vastata, kuulutas peasekretär koosoleku esialgu lõppenuks. Kui nõukogu uuesti kokku tuli, oli De Vidtsi memo juba valmis. Selles järeldas ta, et iga liitlane otsustab ise, milliseid meetmeid on vaja võtta, kuigi arvestada tuleb rünnaku ulatust, iga riigi käsutuses olevaid vahendeid ning rahu ja julgeoleku taastamiseks vajalikke samme. Kollektiivse reaktsiooni kohta ütles ta, et on selge, et selleks on vaja kollektiivset konsulteerimist. Pärast nende selgitustega tutvumist ja lühikest arutelu otsustas nõukogu eelnõu sellisel kujul ühehäälselt heaks kiita. See avaldati veel samal õhtul ning kooskõlas Washingtoni lepinguga teavitas Lord Robertson sellest ühtlasi ÜRO peasekretäri Kofi Annani.

Avalduse sõnastus ei olnud hetkest, kui see minu kabinetist väljus, kuni avaldamiseni vähem kui 16 tundi hiljem peaaegu üldse muutunud.

Mis tunne oli meil pärast selle otsuse vastuvõtmist? Ausalt öeldes olime veendunud, et see oli ainus õige samm. Me olime valmis seda koos kõigi liitlastega ellu viima. Ja me tundsime ka pisut uhkust selle üle, et liitlased nii kiired olid.

http://www.nato.int/docu/review/2006/is ... /art2.html

[toomas tyrk]

hm, millegi pärast jäi puudu artikli alapealkiri.

Edgar Buckley kirjeldab, kuidas NATO rakendas asutamislepingu 5. artiklit 12. septembril 2001, kõigest ööpäev pärast terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikide vastu.

[planet64]

Tore kui ollakse optimistlik, kuid liigne optimism võib ohtlik olla. Kui juba tsiteerimiseks läks, siis võiks ka juba ühe eelnevalt vihjatud dokumendi viimast rida toonitada:

"Any decision to use the NRF is a consensual political decision, taken on a case-by-case basis by all 28 Allies in the North Atlantic Council, NATO’s principal decision-making body."

Lisaks äärmuslikult must-valgele situatsioonile, kus kõik 28 riiki on kasvõi une pealt valmis ühte jalga astuma, on tegelikus elus palju ka hallivärvilisi toone, kus poliitikud saavad pikalt oma mõttelõnga veeretada. Seda muidugi ei tea, mis tasemel liikmesriigid otsustavad, kas piisab ainult valitsuse otsusest või otsivad ka parlamendist tuge. Sõda alustavad ikkagi poliitikud, mitte sõjaväelased.

[Lemet]

Eks see poliitiliste otsuste voor tuleb siiski läbida. Veidi lugemist, kuidas otsuseni jõutakse. Ja mina ei näe seal küll kuskil kinnitust väitele, nagu oleks NATO liikmekohustuste võtmisega see otsustuste voor juba läbitud. Kui mõni riikidest võtab oma õigust ajada, viidates kasvõi oma riigi valijate soovile, siis lihtsalt konsensus puudub ja otsust ei tule.

Otsuste langetamine

NATO on valitsustevaheline organisatsioon, mille 28 liikmesriiki tegutsevad NATO ühiste eesmärkide nimel säilitades oma suveräänsuse. Kõik otsused võetakse NATO-s vastu ühehäälselt konsensuse põhimõttel. Otsuse langetamisele eelnevad liikmesriikide vahelised arutelud ja konsultatsioonid.

Mis on konsensusel põhinev otsus?

Konsensuslik otsus on langetatud ühisel kokkuleppel ning vastuvõetav kõigile liikmesriikidele. Seega on iga NATO otsus kõigi suveräänsete liikmesriide ühise arvamuse avaldus.

Seda põhimõtet rakendatakse kõigis alliansi komiteedes, mis tõendab, et NATO-s langetatud otsused on kollektiivsed ja nendega nõustuvad kõik liikmesriigid.

Kuidas konsensuseni jõutakse?

Praktikas tähendab konsensusilk otsustamine, et NATO-s ei toimu hääletusi. Küsimusi arutatakse seni, kuni leitakse lahendus, mis rahuldab kõiki liikmesriike.

Kuna riigid suhtlevad omavahel tihedalt ning oskavad üksteise positsioone ette aimata, toimuvad otsusele eelnevad konsultatsioonid suhteliselt kiiresti. Suhtlusprotessi ladusamaks muutmine on NATO peasekretäri üks tähtsamaid ülesandeid.

Alates alliansi asutamisest aastal 1949, on kõik NATO otsused võetud vastu konsensuse põhimõttel ning selle printsiibi rakendamist jätkatakse.

Kes teeb NATO-s otsuseid?

NATO kõrgeim poliitiline organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, kus liikmesriike esindavad alalised esindajad või saadikud, riigipead, valitsusjuhid, kaitseministrid või välisministrid. Sõjalisi otsusi valmistab ette sõjaline komitee, kuid kõik NATO otsused võetakse lõplikult vastu Põhja-Atlandi Nõukogus.

http://www.eata.ee/mis-on-nato/otsuste-langetamine

[rbl]

Samas aeg-ajalt kuuleb ka selliseid arvamusi.

http://www.forbes.com/sites/markadomani ... h-estonia/