NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Ei. See ei ole põhjendus sest ka Šveitsis polnud seda 160 aastat tausta hetkel 0 ju 
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Albani klassika - tean küll, aga hädaldan ikkagi, miks ei saa....Trummi klassika - ei tea aga targutan!
Meil segab seda tegemast misasi (kui vajadus oletame oleks)?Ajateenistus Šveitsi moodi näeb välja nii, et ajateenistusse astudes (19 aastaselt minnakse) teenid kõigepealt umbes 120 päeva jutti. Siis lähed relva ja varustusega koju. Peale seda kutsutakse sind kord aastas kuni 3 nädalaks reservõppele nii, et 34. eluaastaks oleks sul täis umbes 290 päeva ajateenistust. Ja siis tiksud reservis olla kuni 50. eluaastani.
See, kas me teeme 6, 2 või 222 kuud järjest, on meie asi.
Reservõppekogunemiste korraldamine on odavam kui klassikaline ajateenistus.
Sellega ongi seletatav, miks kaadri ja kutsealuste suhe on Sveitsis meist hulga soodsam.
Ise oleme me valinud kallima variandi ja siis nutame, et raha ei jätku tankidele, õhutõrjele ja paljule muule....
Jällegi, MIS segab meid seda tegemast ja MIS sunnib meid seda abitust lahendama rahaga?Mis puudutab tegevväelaste ja väljaõppel olevate ajateenijate suhtarvu Eestis ja Šveitsis, siis siin ei saa neid asju üks-ühele võrrelda, sest Šveitsis kasutatakse ajateenijate väljaõppel palju reservohvitsere kes ei ole seetõttu riigi palgal.
Reservohvitseridel pole oskusi ja kogemusi? Kodus sõjafilme vaadates neid ju ei tekigi....ikka teenistuspraktikaga...
Ühtlasi aitaks selline pratktika läbi viia sisemist puhastust ja vältida tegelasi, kes õhtuvormi pärast sinna lähevad....
Issand sa näed ja ei mürista sellist jama nähesMe võiks ka muuta süsteemi ja panna väljaõppekohustust reservohvitseridele aga esiteks puudub meil 160 aastane süsteem mis tagaks piisava arvu reservohvitseride olemasolu ja sellise süsteemi loomine võtab aega aastakümneid enne kui on piisav hulk mehi koos. Seega laseme vana süsteemiga edasi.
Vaene Eesti, kui ma natuke arvutan, siis selgub kurb tõsiasi, et erinevate reservohvitseri pabereid andvatel kursustel on lõpetajaid olnud rohkemgi kui väljaõppega tegelevat kaadrit täna.....ikkagi 20-aastane süsteem.....Hakkame üle lugema neid kursusi, mis igal aastal lõpetavad?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Reservõppekogunemised on ajateenistuses omandatud teadmiste/kogemuste värskendamine.Reservõppekogunemiste korraldamine on odavam kui klassikaline ajateenistus.
Vahepeal muutunud relvastuse/taktika tundma õppimine.
Sõja-aja üksuste kokku harjutamine.
Jne. jne.
See asi muutub siin koomikast juba tragikomöödiaks...
Kas saaks näha ka, millised on Šveitsi kaitseeelarve kuluosa personalile.??
Enne, kui seda teemat arendada.
Komöödiaga jätkates, kui eesmärk on vähendada ajateenijate kogust poole võrra ja kutselise kaadri kogust nii 40 %, siis tuleb maha matta ka igasugused unistused tankidest, keskÕTst ja muust sellisest.
Need keerukad ja tehnilised väeliigid vajavad jällegi oma kaadrit, mida meil enam pole..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Tragikomöödiaks muutub siin teatud seltskonna õigustamise tase....See asi muutub siin koomikast juba tragikomöödiaks...
Võtke veel kasutusse mingi "ühiskonna tahe" ja "ühiskondlik tasakaal".....
Huvitav küll, kuidas taolise proportsiooniga kaadriga (mida on suhteliselt vähem kui meil) suudab Sveits oma armeed opereerida?siis tuleb maha matta ka igasugused unistused tankidest, keskÕTst ja muust sellisest
Või äkki on see armee lahingvõimetu? Tuletan igaks juhuks meelde, et igasugu sõjarauda on seal kah kõvasti, hävituslennukid, tankid, üle tuhande jalaväe soomuki jne.
Üritades korraldada RÕK-idel väljaõppe jätku, ei ilmu siia ainsatki NATO inspektorit näppu viibutama.Reservõppekogunemised on ajateenistuses omandatud teadmiste/kogemuste värskendamine.
Vahepeal muutunud relvastuse/taktika tundma õppimine.
Sõja-aja üksuste kokku harjutamine.Jne. jne.
Jällegi siseriiklik otsustuse küsimus. Sõja-aja üksusi harjutatakse kokku ka Kevadtormil, mis on ajateenistuse osa.
Pealgi, rääkides abstraktsest "ühiskonna tahtest", siis tänases ühiskonnas võib juhtuda, et etappidena korraldatud teenistus toob kaasa vähem viilimist.
Nii nagu on iganädalased kojusaamised peale noorteaega kahandanud EKV-s olematuks väeosast hüppesse mineku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
OK, lähtume siis Trummi loogikast. Vähendame ajateenijaid poole võrra ning kaadrit 40% ja meile jääb üle raha tankide ja keskmaa ÕT ostuks.
Millega mehitatakse tankid ja keskmaa ÕT? Kas selle meeskonnad + väljaõppestruktuur võetakse poole võrra vähendatud maaväe arvelt? Kuidas mõjutab see lihtsa jalaväe taastootmist? Kas 1500-2000 mehe koolitamine aastas võimaldab piisavalt mehitada 2 brigaadi vajaduse + muu riigikaitse osa?
Selliseid asju õpitakse KVÜÕA keskastmekursusel ja sealt ülespoole, sina Trumm küündid heal juhul rühma tasemele ja palun ära enam sõna võta sellistel teemadel millest sa midagi ei tea.
Millega mehitatakse tankid ja keskmaa ÕT? Kas selle meeskonnad + väljaõppestruktuur võetakse poole võrra vähendatud maaväe arvelt? Kuidas mõjutab see lihtsa jalaväe taastootmist? Kas 1500-2000 mehe koolitamine aastas võimaldab piisavalt mehitada 2 brigaadi vajaduse + muu riigikaitse osa?
Selliseid asju õpitakse KVÜÕA keskastmekursusel ja sealt ülespoole, sina Trumm küündid heal juhul rühma tasemele ja palun ära enam sõna võta sellistel teemadel millest sa midagi ei tea.
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
No on segane jura....OK, lähtume siis Trummi loogikast. Vähendame ajateenijaid poole võrra ning kaadrit 40%
Me peaks ühesõnaga vähendama aastas ajateenijate arvu seniselt ca. 3400 nii 1500-1800ni.?
Selle arvelt saab siis vähendada väljaõppega tegelevat personali.
Kui suur on umbes see personal..??
On selge, et sellega ei tegele kogu meie kutseline kaader.
Kõik ülejaanud kutsealuste kontingent jääb seega väljaõppest kõrvale..??
Kas midagi sellist meil kunagi ei üritatud.?
Vähendada ajateenijate arvu.
Siis nimetasid paljud seda hiilivaks üleminekuks kutselisele kaitseväele.
Kipub minema samasse ritta...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Kummaline on see, et "suured tegijad" on asunud jaurama selle% kallal.
Seejuures olen mina ainuke, kes mingi % välja käis. Ma ei tea, võibolla on õigem 23 või 53%, summad on mõlemal juhul märkimisväärsed.
Mul on tunne, et ma ei viitsi enam kirjutada.
Sest kirjutatut ei viitsita läbigi lugeda ja veel vähem selle üle kordki mõelda....
Oli ju jutt, et teenistus pole ainult 8/11 kuud.
Teeme siis kuu aja kaupa kui väga vaja. Ka võimalik kui tahetakse.
Ma ei ole kuskil rääkinud teenistuses käijate vähendamisest.
Lihtsalt täna saadaolev relvastus-varustus ei vaja hädasti üle 1500 õpetamist igal aastal.
Reservisti eluiga on kaugelt pikem kui keskmiselt 5 aastat.
Sveits või Soome võivad oma rikkuses lubada toota opstruktuur iga 8-10 a takka uuesti. Me vist pole sama rikkad, tank pidi maksma samapalju.
See, mis toimus 2003 a paiku, oli natuke teine asi - siis käiski ministeeriumi eestvõttel ajateenistuse otste kokku tõmbamine.
Mina panen ette muuta teenistusmudelit, mitte teenijate arvu. Selleks, et suurendada opstruktuur 9000 mehe võrra, pole hädavajadust ligi 30 000 meest koolitada.
Paluks seda demagoogiplära siia mitte rohkem produtseerida.
Seejuures olen mina ainuke, kes mingi % välja käis. Ma ei tea, võibolla on õigem 23 või 53%, summad on mõlemal juhul märkimisväärsed.
Kas midagi sellist meil kunagi ei üritatud.?
Vähendada ajateenijate arvu.
Siis nimetasid paljud seda hiilivaks üleminekuks kutselisele kaitseväele.
Kipub minema samasse ritta...
Mul on tunne, et ma ei viitsi enam kirjutada.
Sest kirjutatut ei viitsita läbigi lugeda ja veel vähem selle üle kordki mõelda....
Oli ju jutt, et teenistus pole ainult 8/11 kuud.
Teeme siis kuu aja kaupa kui väga vaja. Ka võimalik kui tahetakse.
Ma ei ole kuskil rääkinud teenistuses käijate vähendamisest.
Lihtsalt täna saadaolev relvastus-varustus ei vaja hädasti üle 1500 õpetamist igal aastal.
Reservisti eluiga on kaugelt pikem kui keskmiselt 5 aastat.
Sveits või Soome võivad oma rikkuses lubada toota opstruktuur iga 8-10 a takka uuesti. Me vist pole sama rikkad, tank pidi maksma samapalju.
See, mis toimus 2003 a paiku, oli natuke teine asi - siis käiski ministeeriumi eestvõttel ajateenistuse otste kokku tõmbamine.
Mina panen ette muuta teenistusmudelit, mitte teenijate arvu. Selleks, et suurendada opstruktuur 9000 mehe võrra, pole hädavajadust ligi 30 000 meest koolitada.
Paluks seda demagoogiplära siia mitte rohkem produtseerida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Ära nüüd ennast nii õhku täis tõmba.alban kirjutas:Millega mehitatakse tankid ja keskmaa ÕT? Kas selle meeskonnad + väljaõppestruktuur võetakse poole võrra vähendatud maaväe arvelt? Kuidas mõjutab see lihtsa jalaväe taastootmist? Kas 1500-2000 mehe koolitamine aastas võimaldab piisavalt mehitada 2 brigaadi vajaduse + muu riigikaitse osa?
Selliseid asju õpitakse KVÜÕA keskastmekursusel ja sealt ülespoole, sina Trumm küündid heal juhul rühma tasemele ja palun ära enam sõna võta sellistel teemadel millest sa midagi ei tea.
Sa pole isegi viitsinud poste läbi lugeda, vaid tulistad huupi.
Ma pole rääkinud koolitatavate arvu kokku tõmbamisest 1500ni, vaid tänasel (st 8-11 kuud kasarmeeritud) kujul arvu vähendamisest hädavajaduseni (pikendades reservisti eluiga keskmiselt 5-lt aastalt 10-le) ning ülejäänule alternatiivse teenistusvõimaluse loomisest, sealhulgas ka põhjendusega "ajateenistus kui kodanikukasvatus".
Pole mitte mingit mõtet imiteerida suurriigi armeed, tootes 10 aastaga 1,5 korda inimesi üle formaalse SA struktuuri vajaduse ja vähemalt 3 korda üle reaalselt lahinguvõimelise (2 brigaadi) osa vajaduste. Lahingukaotuste täiendamiseks on Eesti täiesti arvestatav vanem reserv juba olemas. Need suurused määrab saadaoleva relvastuse ja varustuse hulk - raskerelvastus aga on teatmikes avalikud andmed.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Šveits on kahtlemata kodanikuühiskonna tüüp, millelt minu arvates on meil palju õppida. Ja mitte ainult kaitseväe ülesehituses. Kindlasti oleks tore, kui ka meil iga põlvepikkune poisike panustaks riigikaitsesse (mitte ainult sellesse sõjalisse) ja kogu ühiskond saaks aru, ja ... ja nii edasi. Aga ei ole. Ja see on fakt.
Kunagi laadis kaur3 üles soomlaste uurimuse ajateenistusest. Ja kindlasti on see kallutatud (ennetades osade kriitikute turmtuld), kuid põhisõnum on see, et riigikaitsesse panustamise mudelitel "kohustuslik ajateenistus - selektiivne ajateenistus - vabatahtlik ajateenistus - elukutseline sõjavägi" saab liikuda ainult ühes suunas. Tagasipöördumine on suhteliselt võimatu. Meie oleme seal esimese ja teise vahel. Šveits?
Aga Šveitsiga on lood niimoodi, et see liigub suurte sammudega mööda seda jada paremale. Juba praegu ei hõlma ajateenistus kõiki ning teisalt osades üksustes on juba loobutud (loobutakse) reservteenistusest aina suuremal määral. Näiteks õhuväes. Teine probleem on selles, et toimub allakäigutrepist allakihutamine juhtivkoosseisu kvaliteedi osas. Kui aegade algusest peale on reservteenistus olnud auasi, siis see suhtumine on ajateenistuse selektiivsusega hakanud murenema. Järjest enam talente on otsustanud end mitte siduda riigi kaitsega või teevad ainult miinimumprogrammi kohaselt. Kõrgel ametikohal olevad inimesed on järjest enam (kui üleüldse on) väga madalate reservauastmetega. Ennekuulmatu. Järjest vähem on indu osaleda reservõppekogunemistel. Ning seda Šveitsis!
See talendiotsimine on suur probleem igas moodsas sõjaväes, kus ahvatlusi muus ühiskonnas on liiga palju. Ameeriklased on näiteks suures jamas. Talentide saamiseks (kuid veel tähtsam - hoidmiseks) pole neil suuri muid võimalusi peale raha ja kulud personalile on kasvanud üle mõistuse kiiresti. Vahepeal taoti inimestele (siiamaani?) lausa sularahapakke kätte lihtsalt selle eest, et nad sõjaväkke jääksid. Mitte ainult palgaraha, vaid ka kaudsed kulud. Ja nüüd see sekvester, mille puhul ei olnud kõige ohtlikum mitte selle suurus (see on üpris hallatav), vaid see, et lõigati kõiki alasid sama vitsaga välja arvatud personalikulud. Seega nende osakaal üldises eelarvest on ebanormaalselt suur. Siia juurde pane veel sõjavarustuse kallinemine. Seega kokkuvõttes topeltlöök.
See topeltlöök kehtib peale USA ka Šveitsile ja meile. Šveistsi süsteem elab (minu arvates) oma viimaseid aastaid. Loomulikult "igal mehel püss" võib säilida kaua, kuid milline oleks selle effekt NATO-keskkonnas, kuhu meie ju ikkagi kuulume? Meie tahame olla ka "julgeoleku tootjad" mitte ainult tarbijad. Seda räägib iga poliitik. Kuidas sa seda julgeolekut sissivõitlusega juurde toodad? Ja teiseks, vaadates meie arenguplaane, arvan ma, et meie eesmärgiks ei ole enam vastasele võimalikult kaua vastu hakata vaid vastane (koos liitlastega) puruks lüüa. Ajateenistuse vähendamisega kaotame veelgi rohkem ühiskonna seotust (olgu pealegi umbmäärane termin) ja kas me tahame kõike seda? Praegu ühiskond "on harjunud" ühes tükis oleva ajateenistusega ning selle jupitamine (pataljoni ettevalmistamiseks kulub ikkagi aasta, arvuta kuidas tahad) ei ole võib-olla nii lihtne, kui Trumm väidab. Kas me tahame üles ehitada süsteemi, mis mujalgi on kadumas.
Loomulikult saab alati kõiki asju tõhusamalt teha ning Kaitseliit ja reservväelased on meil kindlasti alakasutatud, kui usun, et selle ressurssi kasutuselevõtt nõuab suuri investeeringuid (aega, inimesi, raha) ning Trummi väljaütlemised lausa kogu ühiskonna mõttemallide muutmist. Tehtav? Muidugi. Aga mis hinnaga?
Kokkuvõttes usun, et suuri sääste Trummi näidatud aladel näha pole. Otsustada võib ikka selle raha piires, mis meil nendeks asjade ostmiseks praegu targad pead välja on arvutanud. Seal, tõsi küll, on vaidlemisruumi, et mida ja kuidas.
Kunagi laadis kaur3 üles soomlaste uurimuse ajateenistusest. Ja kindlasti on see kallutatud (ennetades osade kriitikute turmtuld), kuid põhisõnum on see, et riigikaitsesse panustamise mudelitel "kohustuslik ajateenistus - selektiivne ajateenistus - vabatahtlik ajateenistus - elukutseline sõjavägi" saab liikuda ainult ühes suunas. Tagasipöördumine on suhteliselt võimatu. Meie oleme seal esimese ja teise vahel. Šveits?
Aga Šveitsiga on lood niimoodi, et see liigub suurte sammudega mööda seda jada paremale. Juba praegu ei hõlma ajateenistus kõiki ning teisalt osades üksustes on juba loobutud (loobutakse) reservteenistusest aina suuremal määral. Näiteks õhuväes. Teine probleem on selles, et toimub allakäigutrepist allakihutamine juhtivkoosseisu kvaliteedi osas. Kui aegade algusest peale on reservteenistus olnud auasi, siis see suhtumine on ajateenistuse selektiivsusega hakanud murenema. Järjest enam talente on otsustanud end mitte siduda riigi kaitsega või teevad ainult miinimumprogrammi kohaselt. Kõrgel ametikohal olevad inimesed on järjest enam (kui üleüldse on) väga madalate reservauastmetega. Ennekuulmatu. Järjest vähem on indu osaleda reservõppekogunemistel. Ning seda Šveitsis!
See talendiotsimine on suur probleem igas moodsas sõjaväes, kus ahvatlusi muus ühiskonnas on liiga palju. Ameeriklased on näiteks suures jamas. Talentide saamiseks (kuid veel tähtsam - hoidmiseks) pole neil suuri muid võimalusi peale raha ja kulud personalile on kasvanud üle mõistuse kiiresti. Vahepeal taoti inimestele (siiamaani?) lausa sularahapakke kätte lihtsalt selle eest, et nad sõjaväkke jääksid. Mitte ainult palgaraha, vaid ka kaudsed kulud. Ja nüüd see sekvester, mille puhul ei olnud kõige ohtlikum mitte selle suurus (see on üpris hallatav), vaid see, et lõigati kõiki alasid sama vitsaga välja arvatud personalikulud. Seega nende osakaal üldises eelarvest on ebanormaalselt suur. Siia juurde pane veel sõjavarustuse kallinemine. Seega kokkuvõttes topeltlöök.
See topeltlöök kehtib peale USA ka Šveitsile ja meile. Šveistsi süsteem elab (minu arvates) oma viimaseid aastaid. Loomulikult "igal mehel püss" võib säilida kaua, kuid milline oleks selle effekt NATO-keskkonnas, kuhu meie ju ikkagi kuulume? Meie tahame olla ka "julgeoleku tootjad" mitte ainult tarbijad. Seda räägib iga poliitik. Kuidas sa seda julgeolekut sissivõitlusega juurde toodad? Ja teiseks, vaadates meie arenguplaane, arvan ma, et meie eesmärgiks ei ole enam vastasele võimalikult kaua vastu hakata vaid vastane (koos liitlastega) puruks lüüa. Ajateenistuse vähendamisega kaotame veelgi rohkem ühiskonna seotust (olgu pealegi umbmäärane termin) ja kas me tahame kõike seda? Praegu ühiskond "on harjunud" ühes tükis oleva ajateenistusega ning selle jupitamine (pataljoni ettevalmistamiseks kulub ikkagi aasta, arvuta kuidas tahad) ei ole võib-olla nii lihtne, kui Trumm väidab. Kas me tahame üles ehitada süsteemi, mis mujalgi on kadumas.
Loomulikult saab alati kõiki asju tõhusamalt teha ning Kaitseliit ja reservväelased on meil kindlasti alakasutatud, kui usun, et selle ressurssi kasutuselevõtt nõuab suuri investeeringuid (aega, inimesi, raha) ning Trummi väljaütlemised lausa kogu ühiskonna mõttemallide muutmist. Tehtav? Muidugi. Aga mis hinnaga?
Kokkuvõttes usun, et suuri sääste Trummi näidatud aladel näha pole. Otsustada võib ikka selle raha piires, mis meil nendeks asjade ostmiseks praegu targad pead välja on arvutanud. Seal, tõsi küll, on vaidlemisruumi, et mida ja kuidas.
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Miskipärast just nii võis aru saada...Kapten Trumm kirjutas:Ma pole rääkinud koolitatavate arvu kokku tõmbamisest 1500ni, vaid tänasel (st 8-11 kuud kasarmeeritud) kujul arvu vähendamisest hädavajaduseni (pikendades reservisti eluiga keskmiselt 5-lt aastalt 10-le) ning ülejäänule alternatiivse teenistusvõimaluse loomisest, sealhulgas ka põhjendusega "ajateenistus kui kodanikukasvatus".
Tõsi, sõnastus on segane, kuid ma eeldasin kirjaviga. Muidu poleks lausel ju üldse mingit mõtet.Lastes reservi keskmise vanuse 10a peale (seda tuleb of course muidugi RÕK-idega kompenseerida), ei ole programmiperioodil vaja koolitada igal aastal maksimum 1500 inimest, mitte 3000+.
Sellele järgnes kirvetöö meistriklass...
Aga aru ei saa ikka midagi.Võtke nüüd eelarve kuludest 40% (ütleme, et 1/2) oleks rämedavõitu + 40% jooksvatest kuludest (mida me kulutame Soome jäljendamiseks ilma hädavajaduseta).
Kaitse-eelarve 2012 oli 340,8 miljonit eurot, sellest personalikulud olid 22.4% ning majanduskulud 20,2%.
Personalikulud siis 76.3 miljonit ja majanduskulud 68.8 miljonit, kokku 145.1 miljonit, sellest 40% on 58.0 miljonit
Vähendame siis ajateenijate arvu või mitte??
Või vähendame nende teenistuse pikkust?
Kus see meeletu kokkuhoid(58 miljonit aastas personali/majanduskuludelt
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Just sellest Sa minu arusaamise järgi rääkisidki.Ma pole rääkinud koolitatavate arvu kokku tõmbamisest 1500ni,
Ja see tähendab mida? Rohkem üksuseid sama ajateenistuse arvu puhul? Lühemat ajateenistust? Sama arv üksuseid vähema arvu ajateenijatega?vaid tänasel (st 8-11 kuud kasarmeeritud) kujul arvu vähendamisest hädavajaduseni (pikendades reservisti eluiga keskmiselt 5-lt aastalt 10-le)
Ja sellega tegeleb kes?ning ülejäänule alternatiivse teenistusvõimaluse loomisest, sealhulgas ka põhjendusega "ajateenistus kui kodanikukasvatus".
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Seda pead nüüd küll põhjendama? Miks? Selline on ju meie riigi poliitiline suunis/juhis, et me võitleme alati osana NATOst. Seega tulebki kõik üles ehitada selle põhimõttel, et me oleme osa palju suuremast süsteemist, aga mitte iseseisev üksus.Pole mitte mingit mõtet imiteerida suurriigi armeed
Kas see on õige või vale, sellest ma ei räägi. Aga Sinu väited lähevad kogu aeg sihtmärgist mööda. Sama loll on küsida (või lausa süüdistada) kaitseväe juhtkonna käest, et miks te näiteks Malisse läksite või Afganistanis sõdite? See pole ju selle taseme otsus. Varsti jõuame järeldusteni, et poleks sõjaväelasi siis poleks sõdu (ja poleks vangivalvureid, siis poleks ka kuritegevust).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Ohjah, hakkame uuesti otsast peale.Ajateenistuse vähendamisega kaotame veelgi rohkem ühiskonna seotust (olgu pealegi umbmäärane termin) ja kas me tahame kõike seda?
Jutt ei olnud ju lihtsalt sellest, et teeme 3200 kutsealuse asemele 1500 vms.
Jutt oli sellest, et võtame harjumuspärasesse teenistusmudelisse ainult niipalju, kui on struktuuris hädavajalik. Näiteks 1500.
Ülejäänule (näiteks 1700) korraldame odavama ja rahaliselt hajutatuma alternatiivse ajateenistusmudeli (näiteks iga aasta 1 kuu).
Taoline ettepanek on korra ka ministeeriumile tehtud - seoses EROK-i tehtud kirjatööga KL opstruktuuri kohustuste täitmise probleemiga.
Vastus oli EI.
Kui Sa nüüd ütled, et Rooma ajast on teada, et sõduri saamiseks kulub 100 päeva ja kõik muu veel lisaks, siis vabanda, aga oma rikutuses ma ei suuda näha vahet, kas raskerelvade (laiemalt nõuetekohase LT ja LTT-ta) on tänapäeva lahinguväljal suurt vahet, kas reamees läbis 10 a tagasi 8 kuulise teenistuse või 10 a jooksul on selle 8 kuud RÕKi formaadis ära teinud?
Vahe on milles? Rahas. Kuu aega igal aastal (või muu taoline periood) saab koolitusega tegelema panna reservi ohvitserid ja allohvitserid, ise koolitavad neid, kellega sõtta lähevad. Selle teenistuse saab läbi viia enamikus maastikul ja väga vähese palgaliste osalusega - nagu Sveitsis. Õpime Sveitsilt.
Eestis antakse reservohvitseridele auastmeid samas tempos muideks, mis KSK-s.Ja sellega tegeleb kes?
On nendega igavene häda - ei oska, ei ole vilunud - kõik tuleb vaid vähesest praktikast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
NATO liikmelisus või välismissioonid ei kirjuta meile kuskilt ette, et me peaks mehitama struktuure, millel napib isegi elementaarseid asju nagu tankitõrje, kaudtuli, meditsiiniteenistus ja palju muud.Hjalmar Nelk kirjutas:Seda pead nüüd küll põhjendama? Miks? Selline on ju meie riigi poliitiline suunis/juhis, et me võitleme alati osana NATOst. Seega tulebki kõik üles ehitada selle põhimõttel, et me oleme osa palju suuremast süsteemist, aga mitte iseseisev üksus. Kas see on õige või vale, sellest ma ei räägi. Aga Sinu väited lähevad kogu aeg sihtmärgist mööda. Sama loll on küsida (või lausa süüdistada) kaitseväe juhtkonna käest, et miks te näiteks Malisse läksite või Afganistanis sõdite? See pole ju selle taseme otsus. Varsti jõuame järeldusteni, et poleks sõjaväelasi siis poleks sõdu (ja poleks vangivalvureid, siis poleks ka kuritegevust).
Iga NATO kindral muigaks seepeale ja küsiks, et kuidas kavatsete nende abil võidelda, kui teil puudub isegi hädavajalik orgaaniline tulesüsteem, sest osad relvad on puudu.
Küll aga plaksutatakse käsi nende kahe brigaadi peale, keda me eeldatavasti 2023 aastaks relvastada-varustada suudame.
Kaks brigaadi ei ole tegelikult rohkem kui 10 000 meest.
Plaan on aga rohkem kui poole suurem.
Mida teevad ülejäänud mehed, suht värske reserv?
Sissisõda? Tagalavalve?
Pataljon ja kompanii on Eestis täna üles ehitatud ja koolitatud selgelt suurarmee formaadis, kus selja taga on brigaad (kes äsab 155-stest ja lapib haiglas haavatuid) ja selle selja taga on veel diviis, kes äsab MRLS-sist ja teeb palju asju. Mis aga saab pataljonist, kes on üles ehitatud, õpetatud ja relvastatud selles formaadis, aga selja taga kedasi pole. Pole tulesüsteemi, pole haavatutega midagi teha, tegelikult pole ka mobiilsust (veoautod), õhutõrjet (ok, Sergeid leiaks). Mis on sellise pataljoni lahinguväärtus ja eluiga ning kas on mõtet seda viljeleda, kui lahinguväärtuse andmiseks (eelkõige teatud ostudeks) pole raha.
Kui me räägime aga 10 000+ mehest struktuuris, millega me loodame pidada sissisõda või valvata NATO laoplatse Ämaris, siis kas on vajalik selleks 8-11 kuud konventsionaalse armee õpet teha, kui saaks lühemalt ja kiiremini. Sissisõda vajaks teistusuguseid ettevalmistusi ja valveteenistus tänase KL valvekompanii mudeli järgi ei vaja suurt üle kuu aja.
Kui me aga räägime vähemalt võitlusest kergjalaväebrigaadi formaadis (sõltumata, kas vastab brigaad on või mitte), siis sellele 10 000+ mehele on päris palju igasugu asju vaja soetada, kasvõi kaudtulevahendeid, õhutõrjerelvastust ja palju muudki. Seega, kumb oleks utreerituna targem, kas võtta eesmärgiks 5000 meest ja osta neile kogu manna (kasvõi teiste vanakraami platsidelt) või 10 000 meest väljaspool neid kahte brigaadi "ilma mannata".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist
Miks sa demagoog kopeerid siia kontekstist ja muust tekstist välja rebitud lauseid?tommy kirjutas:Lastes reservi keskmise vanuse 10a peale (seda tuleb of course muidugi RÕK-idega kompenseerida), ei ole programmiperioodil vaja koolitada igal aastal maksimum 1500 inimest, mitte 3000+.
Tõsi, sõnastus on segane, kuid ma eeldasin kirjaviga. Muidu poleks lausel ju üldse mingit mõtet.
Sellele järgnes kirvetöö meistriklass...![]()
Aga aru ei saa ikka midagi.
Vähendame siis ajateenijate arvu või mitte??
Või vähendame nende teenistuse pikkust?
Kus see meeletu kokkuhoid(58 miljonit aastas personali/majanduskuludelt) tuleks..??
Jättes sujuvalt "märkamata" ülejäänud osa, mis seda konteksti pani?
Panen siis siia, et oleks siis kõigile selge, konteksti asetavad kohad rasvaselt:
Ahsoo, veel see RÕKide värk - pataljoni ühe RÕKi etapi kulu ei ületa 0,5 miljonit eurot. Aastas reservi vanuse tõusu tõttu ütleme 4 täiendavat pataljoni taseme RÕKi on vaid 2 miljonit, see on väiksem kui nende "soomusvõimete" arvutusviga....
Loomulikult ei ole kõik nii lihtne, tõin selle näiteks, kuskohta koer maetud on.Siia on peidetud vastus ka ksf ermot küsimusele, kuhu on kadunud see raha, mida me maksudena kogune.
Vastus: see raha süüakse igapäevaselt ära, sh ka kuludeks, mis erilist lisaväärtust ei annagi ja sel põhjusel polegi meil raha, et tõsiselt panustada tuleviku investeeringutesse.
Täna on eelarve juba nii ära söödud, et kui EL abirahad lõppevad, siis ei tee Eesti praktiliselt mingeid investeeringuid, sest raha sellest enam pole.
Jah, siin on veel üks küsimus - sõjaväeteenistus kui kodanikukasvatus. Mida rohkem, seda parem. Ilmselt tuleks mõelda mingi laiaulatusliku alternatiivselt üles ehitatud teenistuse peale, nt eesmärgiga toota sissivõitlejaid neist, kes ajateenistusse ei mahu. Aga lisaks tänasele KV kaadri teenistusmudelile on täna ülejõu käiv ka ajateenistusmudel, seda oleks ammuilma aeg asendada reservi pikema eluea ja süsteemse kordusõpetamisega, me pole nii rikkad kui Soome, et lubada endale iga 10 aastaga rohkem kui ühe uue SA OS õpetamist.
Ei ole mõtet ka õigustada end sama %-ga personalikuludest eelarves kui Soome. Vaadake vahelduseks ka palkade suurust. Arvestades palkade vahet, peaks proportsionaalse ulatuse analoogse süsteemi korral olema meie palgakulu 12%, mitte 25%.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 1 külaline