vmpp kirjutas:Nüüd on pilt selge. Tänud vastajatele.
Aga kuna olen selliste asjade suhtes võhik, siis küsiks, et ega keegi ei tea mõõkade restaureerijat, kes teeb kvaliteetset tööd.
Võiks ju lasta tera läikima, vase särama ja käepideme uuesti läbi immutada nin lasta aluse teha (ilus oleks ju vaadata ukse kohal

)
Aga lihtsalt küsiks huvi pärast, et mis võib antud mõõga väärtus olla restaureerimata ja restaureeritud?
Eelpool on lgp! Oleg juba kirjutanud vastuseks hulga tarka juttu, et küsimus pole hinnas ja väärtuses vaid selles, mis on eesmärk... Kaur kender ja hr. President lisavad, et peab unistama, unistus ei tohi kaduda. St universaalsed vastused on kõikjal meie ümber juba olemas.
Aga kui tõsisemalt proovida vastata, siis kardan, et siin foorumis erilisi mõõgaspetsialiste ja "restauraatoreid" ei ole, vähemalt ei reeda nad endid rohkem kui vaja, st et võivad vaikselt pakkumise teha kui asi huvitab.
Ise ka ei tea neist asjadest suurt midagi. Fakt on, et tragunisoldati mõõk on meil kõige tavalisem ja levinum mõõklane, tõsiematel huvilistel on ammugi heas korras isendid olemas. Samas näiteks Venemaal on täiesti olemas lai ja maksujõuline turg sellisele müügiartiklile. Näiteks ka murdunud teraotsaga umbes samas konditsioonis "dragunka" võib müüa 10000.- rbl eest, st vist meie vanas rahas 4000.- eek.
Kuigi tegelikult pole antud pildi järgi ikkagi aru saada, mis seisukorras tera on, kui "pindmine" see rooste siiski on. Eks sellest sõltub küllaltki palju.
"Restaureeritud" või mitte ... mis imet seal ikka restaureerida on, Oleg tegi igasugu tarku vihjeid küll aga mind huvitaks rohkem konkretne jutt mitte filosoofia. Millised kõrgtehnoloogilised variandid kõne alla tuleksid - pakkida vaakumkilesse, immutada autovahaga, teha üks korralik elektrolüüsiprotsess?
Ise arvan, et siin pole küll mingit baltimaade parimat mõõganeelajat-restauraatorit vaja, et seda terariista veidi puhastada ja talle sandlipuust alust välja nikerdada. "Läikimalöömiseks" võiks omale parem näiteks samovari või vaskkastruli soetada.
Tera peaks küll minu arvates roostest katsuma puhastada, rooste seob niiskust ja arendab seda protsessi edasi, lisaks pole silmale ka "ukse kohal" ilus vaadata. Kui omal tundub selleks kainet mõistust nappivat, siis peab muidugi otsima kellegi, kes seda teeks.
Ise arvan jällegi, et väärtus selle "restaureerimise" käigus ei suurene, st kui tahad turgu panna, siis pole mõtet mingit tõsisemat relvaseppa enne kallale palgata, muidugi oleneb ikkagi tera seisukorrast, mis sealt puhastades järgi jääks.
See kõik on minu subjektiivne asjatundmatu jutt, lõpuks pakun veel, et hind võiks jääda 200 ja 300 € vahele aga samas on meil rahamehi küll ja võidakse ka rohkem maksta. Kevadel Kurtnas/Tagadil Restauraatorite päeval on neid kindlasti müügil igas seisukorras, sealt saaks mingi turuhinna vaadata. Internetist saaks Venemaa hindu vaadata ja Tallinnast antiigipoodidest ka vahvaid numbreid vaadata.
Muidugi võiks mõni spetsialist (on siin varemalt mõni tagasihoidlikult vihjanud, et on igasugu vahvaid taastamistöid teinud tulenuiade alal) konkreetset juttu ka ajada, mida selle mõõgaga võiks/peaks puhastamise/säilitamise koha pealt tegema, aga kardan, et tagasihoidlike eestlastena nad suud lahti ei tee.
(