Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Ära hiili vastusest kõrvale. Jutt oli sellest palju sul neid vitsavabalt üles kasvatatud (ütleme 16-aastaseks) lapsi on, et asuda kedagi läbikukkunuks tembeldama?
Minu neljast lapsest vanim on 12, seega minu praktika on veel poolel teel.
Kui sa siin kuskil teemas mainisid, et juuraõpingud lõpetasid 2000ndate alguses, järelikult eriti ei saagi olla.
Sestap küsingi, et kas sellistel kõvadel statement'idel on ka mingit tõsist alust?

Vastasel juhul oleks ju asi sama väärtuslik nagu siin umbes 50 lk tagasi lasteta sellid hakkasid veenvalt seletama, kuidas sülelapsega autot vaja pole.

[Jaanus2]

Kas see vits nüüd kohe peks on... Pigem midagi sellist, nagu koerlastel kutsikate turjast raputamine. Eesti rahvalike kasvatusvahendite hulgas oli vitsal kindel koht ja kui tegu oleks läbikukkunud meetodiga, ei oleks see aja proovile vastu pidanud. Said selle osaliseks 99 protsendiliselt poisslapsed ja need, kes said, ka ainult loetud kordi enamasti, kõik ei saanudki - "tuumaähvarduseks" piisas kapi otsas olevast vitsakimbust. Järelikult meetod toimis.

[alban]

Ära hiili vastusest kõrvale.

Ei hilli vastusest kõrvale. Ma ei ole lapsena vitsa saanud, rääkimata rihma, pikendusjuhtme, harjavarre, kulbi või muuga peksmisest. Oma tutvusringkonnas tuleb ikka laste kasvatamisest juttu ja meenutatakse enda lapsepõlve ning vähem on neid kes ütlevad, et on lapsepõlves füüsiliselt karistada saanud kui neid keda on karistatud.
Kui lapse kehaline karistamine on lubatav, siis võiks veeblid ajateenijaid ka peksta, sest ega nad muidu ei õpi...

[Kapten Trumm]

Tegelikult ei oma kõrvaltvaataja halli aimugi, mis olukordi tuleb ette, eriti pubekaeas ja eriti poisslastega.
Sestap panevad mind muigama igasugu verisulis lastekaitsetöötajad ja sotsiaalametnikud, kel endal ühtki last pole, kuid see ei sega käed puusas seletamast kaamera ees, kuidas kasvatamine käib.

[vaoinas]

Trumm, küsin uuesti: Kuidas sa riigina kaitsed vanemate füüsilise vägivalla käes kannatavat last olukorras, kus laste füüsiline karistamine on lubatud. Täna, nähes vorpe lapse kehal on lastekaitsjail mingisugunegi väeti hoob vägivalla tõestamiseks. Vastasel juhul aga ütleb vägivallatseja lihtsalt, et ta karistas last asja pärast ja see pole üldse lastekaitsjate rida ajada. Ja rõhutan - praktiliselt pole mingisugust reaalset võimalust sellisel juhul väljaspoolt perekonda tõestada, kas peks oli karistusviis ja kasvatusvahend, või lapsevanema sadistlik vägivallaakt.

[Kapten Trumm]

Elus on ikka sitaks palju asju, mis on lahendatud "hea tava" jms põhimõtetega ja kus polegi võimalik mingeid piire tõmmata.
Laste kaitse selle eest, et vanem on kaks korda tutistanud või korra vitsa andnud ja keda siis mingid Brüsseli projektist kinni makstud lastekaitse tädid ässitavad kaebust kirjutama - on üks tore euroopalik pseudoprobleem. Selliste asjadega ei ole lihtsalt vajadust tegeleda ja ükski tervemõistuslik kohtunik selle eest ka vanemat karistama ei hakka.

Täpselt samamoodi on raske piiri tõmmata põsele patsutamisele ja löömisele - tunde küsimus.
Küll aga võiks igasugu "kaitsetädid" tegeleda rohkem sellega, mis konflikte põhjustab - näiteks keemiast kubisev toidukraam, mille mõju närvidele on lõpuni teadmata.
Ka täna on koolide sööklastes kasutusel pooltooted, mis sisaldavad naatriumglutamaati (maitsetugevdaja), mida paljud arstid peavad hüperaktiivsuse põhjustajaks.
Aga sellega ei tegeleta, sest toiduainetetööstuses liiguvad liiga suured rahad ja sinna kaitsetädid ei küüni, tegelevad teised vitsa andvate vanemate "vastutusele võtmisega".
Või miks tuleb meil uksest ja aknast igasugu irreaalseid multifilme, mängufilme, videomänge, kus veri ja jäsemed lendavad jne - jällegi suur papp mängus, tädid ei tegele....

[vaoinas]

Elus on ikka sitaks palju asju, mis on lahendatud "hea tava" jms põhimõtetega ja kus polegi võimalik mingeid piire tõmmata.
Laste kaitse selle eest, et vanem on kaks korda tutistanud või korra vitsa andnud ja keda siis mingid Brüsseli projektist kinni makstud lastekaitse tädid ässitavad kaebust kirjutama - on üks tore euroopalik pseudoprobleem. Selliste asjadega ei ole lihtsalt vajadust tegeleda ja ükski tervemõistuslik kohtunik selle eest ka vanemat karistama ei hakka.

Täpselt samamoodi on raske piiri tõmmata põsele patsutamisele ja löömisele - tunde küsimus.

Saan ma õigesti aru, et Trummi arvates ei peaks lastekaitse kui sellisega üldse tegelema, vaid selle lahendab "hea tava"?

Kas sajad lapsed kes reaalset - ma rõhutan reaalset vanemapoolset vägivalda kannatavad ja psüühiliselt katkistena lõpuks üles kasvavad on mõistlik lõiv selle eest,
et normaalsetel lapsevanematel jääks õigus oma lapsele pättuse eest vitsu anda? Kusjuures füüsilise karistamise lubamine iseenesest ei garanteeri, et kasvatamatus, kui nähtus väheneks.


Jah ma saan aru, et paar sirakat kasevitsaga ei jookse alati mööda külgi maha, vaid tuleb vahel pigemini kasuks. Kuid kogu ühiskonna läbilõiget silmas pidades ei saa ma laste füüsilise karistamise lubamist heaks kiita.

[Kapten Trumm]

Jah ma saan aru, et paar sirakat kasevitsaga ei jookse alati mööda külgi maha, vaid tuleb pigemini kasuks. Kuid kogu ühiskonda silmas pidades ei saa ma laste füüsilise karistamise lubamist heaks kiita

Täpselt nii, see ongi "hall ala". Seda mõnes kohas tehakse, kuid osapooled teevad nägu, et ei märka. See on nagu kiiruseületamine 5 kmh, politseinik krimpsutab nägu ja elu läheb edasi.
Teine asi on laste siniseks peksmine - siin ilmselt on arsti otsus, mis on mis (nagu kehavigastuste uurimine).

Lapsevanemana ei pea ma õigeks, kui 1. klassi koolitundi ilmub mõni tont teab mis sotsiaalprojektist makstav "tädi" (kellel vanust arvestades ei ole endal ühtki last ja kes ei oma nähtavasti aimugi sellest elust) ja kes asub labaselt õõnestama minu vanemlikku autoriteeti, et kui issi lubas vitsa tuua, siis seda ei maksagi karta, tuleb helistada flaieris oleval numbril ja head politseionud tulevad sulle appi- ja üldise, kodus polegi vaja sõna kuulata, sest sul on palju oma õigusi.

Samasugused tädid käivad ka mööda vangimajasid, aitavad vangidel kirjutada kaebusi vangla administratsiooni peale ja mille kirjutamist harrastavad vangid pärast ajaviiteks - taolised äsja TLÜ sotsiaalala lõpetanud eluvõõrad blondiinid ja nimetatakse kogu protsessi "põhiõiguste kaitse".

[Motronicus]

Ei pistetud neid lapsi sinna erikoolidesse sugugi niisama lihtsalt. Pidid ikka üsna paadunud olema

Niisama ei pandudki, kaks olulist rikkumist aga tagasid selle "suunamise" suure tõenäosusega.
Jutt puudutas siis distsiplinaarseid rikkumisi, õppetöös mahajäämine ilma pätitegudeta tõi esmalt kaasa suvetööd ja seejärel "istuma jäämine".
Osades koolides oli ka C-klass (meil kutsuti dolbajoobide klassiks), nö järelaitamisklass.

Ilmselt mingit kindlat korda polnud, kuidas õpilasi klassidesse jaotada. Oletan, et iga kool võis seda iseseisvalt teha. Takkajärgi oletan, et minu põhikoolis (8-klassiline) toimus jaotus sportlikkuse järgi, mida parem, seda ettepoole. A klass sportlikkuse sära oli/on ikka üle maailma tuntud, kui nii võib öelda. Samas, C klassi lõpetas kooli üle aastate ainuke kuldmedaliga tegelinski. Viimane vend lõpetas järgmise kooli(keskkooli) kuldmedaliga ka mitte A klassis, vaid B's. Niipalju siis abi- ja dolbajobide klassidest.

Mitte alati. Sinti sattusid vahel ka koolide survel säherdused patsaanid kes midagi eriti hullu korda ei saatnudki. Lihtsalt väiksemate või keskmist sorti koolikorra eeskirjade rikkumiste sedavõrd pikk jada et selle kaal lõpuks pedagoogide hinge täis ajas ja patuoinas viimaks teiste hirmutamiseks jalust ära saadeti. Täpselt pole uurinud aga ega tollal vist muud võimalust mõnest ebameeldivast rüblikust lahtisaamiseks kooli jaoks polnudki.

Juhtus jah ka nii. Klassikaaslane niimoodi lõpuks Sindis maanduski.

[vaoinas]

Nii, aga kuidas peaks lastekaitse reaalse vägivalla all kannatavate lasteni jõudma? Kuidas sellise lapseni üldse viia teadmine, et nii ei ole õige ja tal on õigus abile? Liiatigi veel et see laps on olukorras, kus hirm karistuse ees matab enda alla igasuguse omapoolse algatuse ise abi otsida.

Lastel ON samamoodi õigused, nagu täiskasvanutel ja kuidagi peavad nad nendest teadlikuks saama.

[Kapten Trumm]

Laste õigusi on vaja kaitsta, vinte üle keeramata.
Siin selgubki meie suure õpetaja V.I.Lenini sõnade mõte sügavus - kaadrid otsustavad kõik.
Ma arvan, et täna on noorte tekitatud probleemid märksa suurem probleem kui kodune vägivald.
Kui ikka staazikad kiirabiarstid räägivad koolitusel, et järjest tihemini peavad reanimeerima (sõna otseses tähenduses) ennat kooma joonud tiinekaid, siis on see ilmne märk sellest, et selle õiguste andmise ja vastutuse äravõtmisega (ka triibuline istmik on vastutus, kuid mitte ainult) on vähe vinti üle keeratud. Taoliste tiinekate vanemad pole mitte läbi kukkunud vitsa andmise pärast, vaid seepärast, et on andnud lambakarjale liigseid vabadusi, mida see mõistlikult kasutada ei adu.

[Manurhin]

Täpselt samamoodi on raske piiri tõmmata põsele patsutamisele ja löömisele - tunde küsimus.

Põsele patsutamisega tuleb tänapäeval eriliselt ettevaatlik olla - võib väga kergesti pedofiiliks tembeldatud saada .

[vaoinas]

Laste õigusi on vaja kaitsta, vinte üle keeramata.

Palun selgita lähemalt, kuidas sa nüüd seda vägivaldses perekonnas kasvavat last siis ikkagi kaitsed (vinti üle keeramata), samal ajal kui sa annad ta vägivaldsele isale (või emale) seadusliku õiguse last peksta, seadmata kontrollitavaid piire, mis ulatuses ta seda õigust kasutada võib?

See on see küsimus, mille ma sulle juba alguses esitasin, kuid millele sisulist vastust ei ole sa siiani suvatsenud anda. Ega ma suuri illusioone selle vastuse saamise osas ei teegi. Tahan lihtsalt öelda, et kui sa annad inimestele hoova, siis pead sa ka tagama, et seda ei kuritarvitataks. Tänane lastekaitseseadus reguleerib selle piiri vähemasti ära ja annab vähemalt mingigi võimaluse ohjata vägivallatsemist laste kallal. Ja lõpetuseks rõhutan veel kord - laste füüsilise karistamise lubamine ei taga iseenesest seda, et kasvatamatuid lapsi ei ole. See ei ole mingi võluvits.

[alban]

Lapsevanemana ei pea ma õigeks, kui 1. klassi koolitundi ilmub mõni tont teab mis sotsiaalprojektist makstav "tädi" (kellel vanust arvestades ei ole endal ühtki last ja kes ei oma nähtavasti aimugi sellest elust) ja kes asub labaselt õõnestama minu vanemlikku autoriteeti, et kui issi lubas vitsa tuua, siis seda ei maksagi karta, tuleb helistada flaieris oleval numbril ja head politseionud tulevad sulle appi- ja üldise, kodus polegi vaja sõna kuulata, sest sul on palju oma õigusi.

Kui sinu "autoriteet" põhineb ainult lapse vitsahirmul, siis minu arvates puudub sul lapse ees igasugune autoriteet. Miskipärast suudab enamus vanemaid end kehtestada ilma vägivallata.

Samasugused tädid käivad ka mööda vangimajasid, aitavad vangidel kirjutada kaebusi vangla administratsiooni peale ja mille kirjutamist harrastavad vangid pärast ajaviiteks - taolised äsja TLÜ sotsiaalala lõpetanud eluvõõrad blondiinid ja nimetatakse kogu protsessi "põhiõiguste kaitse".

Äkki oskad mõne konkreetse näite tuua "tädist" ja vanglast? Need vangide kaebused, millega mina olen elus kokku puutunud ei ole initsieeritud muust kui vangide igavusest. Ei ole neile keegi ette ütelnud, mida nad kirjutama peavad, täitsa ise uurivad seadusi ja produtseerivad ajaviiteks jama.

[Kapten Trumm]

Kui sinu "autoriteet" põhineb ainult lapse vitsahirmul, siis minu arvates puudub sul lapse ees igasugune autoriteet. Miskipärast suudab enamus vanemaid end kehtestada ilma vägivallata.

Millest kohe karm järeldus, et "ainult" vitsahirmul?
Minuarvates on vitsahirmu vara maha kanda.
Vitsa pole ma kordagi andnud ja loodan, et ei peagi tegema.
Aga reegel on, et kui väiksema vastu käe tõstab, siis toon mina vitsa.

Ma ei oleks ka kindel selles "enamuses vanematest".
Sul ilmselt pole salasilma enamuste vanemate kodudes ega tea, mismoodi seal tegelikkus välja näeb.
Eks juttu ajades näitavad kõik ennast parema ja moodsamana.
Toon elust selline näite - tundsin ühte perekonda, kes alati nägi välja ja näitas end tip-top.
Kuniks sattusime ööbima sama katuse alla, nähtu oli kaugelt alla "harju keskmise".