Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mx77 »

Lemet kirjutas: Kus kurat küll isand Sho kasvas...? Mina näiteks ei mäleta, et kõikvõimalikud nurgatagused süstaldest toona kubisenud oleksid. Tühje alkoholipudeleid lademes kah mitte. Nagu neid tänasel päeval kõikjal näha saab. Ja nagu said vägivallatsejatelt nüplit naised-lapsed toona, saavad nad seda ka täna, aga kardetavasti on nüplisaamise mastaabid tänasel päeval märksa suuremad. Seda sel lihtsal põhjusel, et mõjutusvahendeid ja võimalusi selliste suhtes on tänapäeval kasutada tunduvalt vähem kui toona.
Alkopudeleid vedeles nii palju, et ma oma esimese sääreka ostsin ehitusobjektide ja töökodade ümbrusest kogutud õlle- ja viinapudelite eest saadud rahast.
Ja selleks ei kulunud aega rohkem kui mõned nädalad usinat kotitassimist.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 3405
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sho »

Kus kurat küll isand Sho kasvas...? Mina näiteks ei mäleta, et kõikvõimalikud nurgatagused süstaldest toona kubisenud oleksid. Tühje alkoholipudeleid lademes kah mitte.
Mina küll mäletan, et kõik "mehed" olid pidevalt purjus või hoidsid suitsu suunurgas. Ja pudelid viidi loomulikult uute ostmiseks pidevalt kokkuostu.
Süstaldest ei saanud tollal midagi kubiseda juba seepärast, et ühekordseid süstlaid praktiliselt polnud.

Koolikiusamisest ja selle tulemustest on lugupeetav ikka midagi kuulnud?
Loomulikult. Üks õige mees võtab relva ja laseb kiusajad maha?
Koolikiusamine on meeste positiivse eeskuju kriminaliseerimisega meie ellu sisse programmeeritud. Sellele ei saa viidata kui põhjusele vaid kui loomulikule tagajärjele.
Lapsed saavad kodus peksa või jäävad tähelepanuta ning elavad end koolis välja.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44087
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tahaks kohe näha, kuidas see lapse peksmine asja päästab. Täpsemalt - ei tahaks näha, sest ma olen kindel, et vanuses, kus narkot proovitakse ei aita see peksmine enam mitte midagi. Suurendab ainult viha vanemate vastu ning soovi sellest vastikust maailmast, kus lähedased sind peksavad, narko kaudu põgeneda. Ainuke, mis muutub on see, et lapsevanem sellest enam teada ei saa.
Ja elu ongi nii elementaarne....
Peksmine (paha) ja lapsega rääkimine+pehmed meetodid (õige).
Vahepeal polegi midagi.
Ja kõik lapsed alluvad ainult verbaalsele võimule....

Ma lihtsalt tahan öelda seda (kuna mu sissetulek tuleb muuhulgas ka koolist ja ma pole õpilaste silmis "tavaline õps"), siis oman võibolla natuke ettekujutust sihtgrupi mõtteviisist (vähe rohkem kui "ma tuttavalt kuulsin") ja mulle vast räägitakse ka asju, mida tavaõpetajale võibolla ei räägitaks - et sotsiaalse kuuluvuse tunnus on tihtipeale justnimelt mingi "tegija" harjumuse harrastamine, õnneks pole kanepiga probleeme olnud (vähemalt pole VEEL vahele jäädud), aga suitsetamise ja - ja alkoholi teemal ja seal polegi muud lahendust kui lihtsalt karmid meetmed (milles ma väga kahtlen, kas neid igapäevaselt kohaldatakse). Sinna kuulub ka varustuse läbivaatus (vältimaks igasugu ebaselge vedelikuga pudeleid) ja koni hambus vahes kohas olijate elu keerukaks muutumine. Igasugu tubakast erinevate kimuainete, arsti retseptita tablettide jne korral on lihtne reegel - kohtume järgmisel aastal uuesti. Päris kahju on mõnes inimesest, kes nt "tegija" polnud, tuleb lausa vahele segada, et teist päris ära ei nokitaks...

Seega minuarust on tõhusa kasvatuse osa nii rääkimine tabudeta (sh usaldus) kui ka kasvatatava jaoks selgelt tajutav heidutus (nimetage kasvõi vitsahirmuks) ja mis kõige tähtsam - et kasvatatav tajuks, et kasvataja ei kõhkle vajadusel hetkegi seda heidutust käiku laskmast, kui vajadus tingib.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Jaan, 2014 10:54, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 818
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

Lemet kirjutas:Täielik jamps, isand Sho, täpselt samufi kardavad naerualusrks saada ka vjtsahirmuta kasvanud lapsed
Julgen oponeerida sellele väitele. Kodanik davidsoniharald tõi hästi välja, et kõik algab kodust. Samuti ka enesekindluse ja empaatiavõime kasvatamine ning arendamine. Enesekindel laps ei jookse teiste sabas, vaid tema juurde tullakse. Hirmuga ei ole võimalik last enesekindlaks ja empaatiliseks kasvatada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44087
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lapsi on erinevaid - mul nt on mõlemad esindatud.
Üks on vaikne ja põhjalik - piisab jutust
Teine on agressiivne ja tiba närviline - paljast jutust ikka jõu tarvitamine esimese peal ei kao kuskile, räägi palju tahad.
Olukord muutus kohe, kui hakkas kehtima reegel - jõu tarvitamine väiksema kallal võib kaasa tuua ka füüsilise sekkumuse minu poolt.
Seda piiri on kombatud ja ma pole sekkumata jätnud.
Peale seda on asi rahunenud.

Mitte kõik ei taju verbaalsete piiride ulatust ja mitte kõik vanemad, kes juustest sakutades pole "läbikukkunud".
Kodanik davidsoniharald tõi hästi välja, et kõik algab kodust
Palju see davidsonharald teemaga on kokku puutunud?
Jutust sai aru, et alles õnnelik titeomanik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 818
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Illike »

mäger kirjutas:Laste kasvatamine on muidugi alati teema, mis kirgi kütab... Füüsiline karistamine näitab ennekõike täiskasvanu oma võimetust raske olukorraga toime tulla. Eelpool toodud näide hüperaktiivsest tegelasest on selles mõttes näitlik, et kui poisile polnud vanemad osanud piire seada, siis võõra poolt asjale tähelepanu juhtimine toimis edukalt. Aga küsimus polnud siin isegi ju füüsilises karistamises vaid justnimelt piiride paika panemises. Lapsele jäi teadmine, et on midagi, mida ta teatud seltskonnas teha ei tohi ja asi selge.

Ilmselt eelpool toodud näites olid vanemad võimetud, väsinud ja oskamatud. Sellises eas on küll juba raske ka olukorda muuta, kuid siiski võimalik. Siinkohal minu meelest isa roll on eriliselt tähtis, justnimelt mitte karistajana vaid positiivseteks asjadeks innustajana. Trennikiusamise lahendamiseks võiks pere ja treener kokku leppida, et kui poiss reegleid rikub, siis järgnevad sellele mingid sanktsioonid - 40 kätekõverdust on ok lahendus. Ja see ei tohiks mingi näägutamise käia, et Sina vastik.... Lihtsalt märkus, et meil on kokkulepe, et kui midagi sellist juhtub, teed ära. Aga mingi präänik peab ka olema, kui probleeme vähem on mõni kord. Kõige rumalam, mida vanemad teevad on tõdeda, et me ei oska, ei jaksa ja laps jätkab oma rada. Väiksemale lapsele nurgas istumine on hea järelemõtlemise koht, kuigi pereterapeudid soovitavad, et last ei tohiks päris nö eristada muust seltskonnast. No ei tea.

Kui tegu on tõelise hüperaktiivsega, siis ravimid on siiski ajakohased. Õhtuks ärritajad maha, telekas ja arvuti kinni (mis sellest, et vanemad midagi vaadata tahaksid), rahulikud tegevused koos, mis keskendumist soodustavad, näiteks lauamängud ja kui see ei õnnestu, siis magama ära. Piisavalt und (8-aastane vajab veel umbes 10-11 tundi ööpäevas), piisavalt sporti - karate on hea küll, aga sellises suures melus jookseb keskendumisraskustega tegelastel juhe kokku. Parem oleks isaga minna loodusesse rattaga sõitma, suusatama ja muud sellist. Kahju küll, aga sellise probleemiga lapsest inimese kasvatamine määrab kogu pere elurütmi, täpselt nagu iga muu haigus, näiteks diabeet.

Mis puudutab teismeliste narkokasutamist, siis kaks-kolm korda ehk veel midagi pöördumatult problemaatilist ei tekita. Muidugi pole kasu sellest, kui vanem võtab lapse ette, et nüüd kallis, nüüd siis räägime. See ongi see anektoot, et "jah isa, mida Sa seksist teada tahad". Kogu pere õhustik peab olema purjusolemisse negatiivselt suhtuv, siis on ka väiksem oht nii tubaka, alkoholi kui muude asjade kasutamiseks. St. ka täiskasvanutel pole õigustust ennast täis lakkuda (isegi Jaanipäeval). Jah, isegi tubaka kasutamise tõenäosus sõltub sellest, kuidas vanemad sellesse suhtuvad.

Sõprade osa teismeliste kasvatamisel on oluline, kuid ehk vanemluse tähtsamaid ülesandeid on aidata lapsel kasvada enesekindlaks, et ta julgeks ka sõpradele ütelda ei, kui midagi ka pakutakse. Ja seda juba peksuga ei saavuta. Noored saavad asjadest aru küll, kui nendega inimese kombel kõnelda ja asju selgitada. Nendel, kellele midagi ei selgita, on taust ka veidi teistsugune, kui foorumi lugejaskonnal, ehk varase lapseea raske psüühhiline trauma ja väga hukas pered.
+10
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44087
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

siis kaks-kolm korda ehk veel midagi pöördumatult problemaatilist ei tekita. Muidugi
Selle teemaga tegelenud arst väitis kolmapäevases Pealtnägijas vastupidist.
Pole midagi imelikke juhtumeis, kus "ehk 2-3 korda" toovad kaasa juba kanepipsühhoosi.
Need 2-3 korda tehakse tänapäeval mõnusalt omas kambas ära (või kambas, kuhu pääseda soovitakse).
Ja kui sa jaole saad, võib olla hilja juba (protsess on pöördumatu).
Võibolla on vaja ainult väikest algpõhjust - nt puberteediaegne uste paugutamine.
Kambas öeldakse, et mis sa sinna koju nii vara lähed, teeme paar jointi ära, tuju ka parem.
Mismoodi seda vältida puhtalt verbaalselt?
Ja palju selleks ongi võimalusi, kui kool lõpeb 14.00, aga vanemad tulevad töölt 18.00?

Ärme nüüd räägi, et need on mingid "lumpenikoolide" või paadialuste laste probleemid.
On olnud juhtumeid, kus "aineid" on leitud eliitkoolidest, kus teadupärast kolmemehi väga ei hoita, veelvähem "lumpenit".
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Jaan, 2014 11:11, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10276
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Lemet kirjutas:
Nõukogude ajal oli normaalne meelemürkide piiritu tarbimine ning naiste-laste peksmine.
Kus kurat küll isand Sho kasvas...? Mina näiteks ei mäleta, et kõikvõimalikud nurgatagused süstaldest toona kubisenud oleksid. Tühje alkoholipudeleid lademes kah mitte.
See on nüüd selge faktide eiramine. ma ei tea, kuskohas sa tänapäeval elad, kuid pudelite mittevedelemise eest hoolitsevad tänapäeval vastavad "ametimehed" :-)

Sho on selgelt kasvanud ENSV viljastavates tingimustes, sest alkoholipudeleid oli siis kõik koht täis ja suitsetamine oli massiline. Erinevalt tänapäevast, kus suitsetamist on kordades vähem kui siis.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44087
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olgem täpsed ja ärgem piirdugem vaid suitsetamisega.
Alkoholi kallatakse kõrist alla samapalju kui ENSV-s enne neid kuivi seadusi.
Arvestades juurde surrogaate - rohkemgi veel.

Üks alkoholipudelite vedelemise probleem vene ajal polnud mitte suurem joomine (joodi samapalju kui täna), vaid praktiliselt puudus asotsiaalide kiht kui selline.
Polnud vajadust pudeleid korjata ega prügikastist süüa otsida - taolise leidmisel rakendati "töökasvatust" mõnes kolhoosis (miilitsa abil) ning söödeti kolhoosisööklas kere täis.
Minu kodulinnas üks linnavalitsus rakendas taolist asja töötutele - et need ei lakuks pidevalt ja põhja ei käiks - kuni tuli üks "eurotädi" ja ütles, et "põhiseaduse räige rikkumine".
Inimene pidi omama õigust end seebiks juua....

Pudeli maksumus joogi hinnas oli tollal täiesti arvestatav summa.
Näiteks mittealkohoolsetel jookidel (mille pudeleid samuti vedeles) võis see olla suuremgi kui sisu väärtus.
Liitrine piimapudel maksis 42 kopikat, aga pudel sellest oli 20.
0,5 liitrine limonaad maksis 32-35 kopikat, aga sisu oli sellest 12-15 kopikat.

Pudelite vedelemise ja joomise koguse vahel puudub igasugune seos.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Mitte hirmu, vaid mõistmisega, et teol on alati seos tagajärjega ja enda tegude eest tuleb vastutada. Aga üldiselt sest kasvatamisest ja õpetamisest- Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi täheldas kord, et mõlemad ongi suuresti repressiivsed tegevused.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 10276
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:...Arvestades juurde surrogaate - rohkemgi veel...
Ja miks sa ENSV aegse joomise sisse surrogaate ei arvesta. Tollal läks neid samuti üsna massiliselt kõrist alla.
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 3405
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sho »

Mitte hirmu, vaid mõistmisega, et teol on alati seos tagajärjega ja enda tegude eest tuleb vastutada.
Ja kuidas see haakub sinu mõttearendusega, et koolikiusamisega tuleb kaasa ujuda? Et on vale sellele vastu seista ning endaks jääda.

Viide..
Sho: "Pervertide ja luuserite naerualuseks olemine on privileeg ja auasi ning seda ei pea üks mees mitte kartma."
Lemet: "Üks eluvõõramaid ja rumalamaid avaldusi selles teemas. Koolikiusamisest ja selle tulemustest on lugupeetav ikka midagi kuulnud?"
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Lemet »

Olen ma väitnud, et tuleb või et see on õige? Ma kirjeldasin seda, mis ON.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Sho
Liige
Postitusi: 3405
Liitunud: 26 Jaan, 2009 18:45
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sho »

Sa väitsid, et eneseks jäämine (ning sellega ka koolikiusamisele vastu seismine) on üks rumalaim ja eluvõõraim tegu..
teistmoodi ei anna seda kuidagi lugeda ega tõlgendada.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16701
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Fucs »

Kas on tegemist on väärkohtlemisega , või mitte tuleks selgeks teha meditsiinilise eksperthinnangu andmisega.

Laste väärkohtlemise diagnostikasüsteem.
Kontseptsioon

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokum ... tsioon.pdf

Lugeda ka dokumendi lisa 1 (Lk 24;25) "Laste väärkohtlemine on igasuguse mittejuhusliku kahju tekitamine lapse füüsilisele ja emotsionaalsele seisundile või arengule." , kus defineeritakse ära erinev lapse väärkohtlemine.

Olen sellega nõus.

Kui nüüd lugeda meie seaduseid, uuringuid, konseptsioone ja juhendeid, siis mina näiteks ei saa aru, kuidas saab üldse jõuda selle baasil näiteks selliste tulemusteni:

Jõuluvanade käitumisharjumusi ning sellega kaasneda võivaid ohtusid selgitati Eesti lasteaednikele novembri lõpul Tallinnas toimunud seminaril.

http://uudised.err.ee/index.php?0555636

Kas saab selliste tulemusteni jõuda uue lastekaitseseaduse raames?
Vot, ei oska ütelda, sest ei suuda seda eelnõud kusagilt leida, kuigi
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=67612388

Esimeses lingitud dokumendis on ära toodud ka meie lastekaitse kitsaskohad:

Kitsaskoht nr 1:
on nii lastega kokku puutuvate spetsialistide, kui teiste oskus ära tunda väärkohtlemise märke.
Kitsaskoht nr 2:
on see, et isegi kui tekib kahtlus lapse väärkohtlemise osas, ei teavitata sellest.
Kitsaskoht nr 3:
on spetsialistide poolt tajutud selgete käitumisjuhiste nappus.
Kitsaskoht nr 4:
?
Kitsaskoht nr 5:
ebaselge arusaam, kuhu milliste juhtumitega pöörduda.
Kitsaskoht nr 6:
info puudulik liikumine ja ebapiisav võrgustikutöö kahe (sotsiaalamet ja politsei) ametkonna vahel.
Kitsaskoht nr 7:
Kriminaalmenetluse seadustiku § 70 märgitud asjakohane väljaõpe on seadusandja poolt jäetud sisustamata, ning ei taga lapse ülekuulamist sisuliselt sobivate ametiisikute poolt.
Kitsaskoht nr 8:
on see, et väärkoheldud last toetavaid ja rehabiliteerivaid teenuseid on liiga vähe. Samuti ei hinnata meil sekkumise tulemuslikkust.
Kitsaskoht nr 9:
on praeguses olukorras see, et kui peres on varem esinenud väärkohtlemist ja laps on surnud või perest eraldatud, ning perre sünnib uus laps, ei ole taolised pered piisavalt ennetava tähelepanu all, et hoida ära ka
teiste laste väärkohtlemist.

Ma lisaks siia põhilise kitsaskoha otse ja ilma keerutamata (milleks võib puude tagant metsa otsides pidada ka kitsaskoht nr 1 ära toodud lausendit, kus vastavatele erialatöötajatele antakse hinnang n.ö. "ümber nurga")

Kitsaskoht nr 10:
Ebapädevad, kogemusteta või vähese kogemusega, asjakohase koolituseta või puuduliku koolitusega lastekaitsetöötajad ja nende koolitajad.

Meil (ja ka mujal) jõutakse spetsialistide kirjutistes ja sõnavõttudes "kehalise karistuse" väljendi juurest kohe juba järgmises lauses, või samas lauses peale koma kohta "lapse väärkohtlemiseni", ilma vaheetappideta ja ilma vaevumata otse, selgelt ja ühemõtteliselt defineerida mis siis ikkagi kuulub "kehalise karistuse" ning "kehalise väärkohtlemise" alla ja millistel tingimustel kuulub.

Näide: http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/7_82008/7-11.pdf

See on selge, et kui last lüüakse, pekstakse, raputatakse või tutistatakse, siis on "kehaline karistus". Aga...
Kui lapsel võtta käest kinni ja vedada vastu lapse tahtmist ta teise tuppa, kas see on "kehaline"?
Kui laps viskab ennast poes põrandale pikali ja röögib, siis kas tema väevõimuga püsti tõstmine, kinni hoidmine, väevõimuga järgi vedamine (poest minema näiteks) on "kehaline karistus"?
Kui laps panna väevõimuga üksi kinnisesse ruumi "järele mõtlema", piiratakse tema vabadust välja minna nagu tihti soovitatakse (koduarest), või pannakse nurka seisma, kas see on "kehaline karistus"?
Kui last hirmutada vitsaga (kuid vitsa kasutamata), kas see on "kehaline karistus"?
Kui laps panna kodutöid tegema, kas see on "kehaline karistus"?

Ja ma ei saa jätkuvalt aru, miks valdavalt peetakse default väärkohtlemiseks alati kohe just kehalist karistust (kui kusagil on väärkohtlemisest juttu, siis kohe hakatakse rääkima kehalisest karistamisest), mitte aga vaimset, või siis näiteks lapse elementaarsetest asjadest ilmajätmist (köetud kodu, riided, toit, voodi jms) ? Kõik kirjutised "laste väärkohtlemisest" on kordades ülekaalukalt ühte väravasse ja üldistavad.

Seesama esimene lingitud dokument ütleb (ära toomata eraldi just füüsiliselt väärkoheldute osakaalu selles esitatud üldnumbris):
Võttes arvesse USA andmeid ning eeldades, et väärkohtlemise sagedus on ligikaudu sama, võiks meil olla vähemalt 5500 väärkohtlemise juhtu aastas. Isegi kui see number pole nii suur, on see siiski tõsiseks
probleemiks Eesti lastele.
Samas räägitakse siin sellistest numbritest:
MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm spekuleerib — Eestis võib olla enam kui 30 000 last, kes ei saa suvel piisavalt sooja toitu ega vanemate hoolt.
Nojah, hr. Tamm ainult spekuleerib

ja siin sellistest numbritest
2010. aastal elas absoluutses vaesuses või vaesusriskis 63000 last
Ainuüksi Tallinna kohta on omal ajal esitatud selliseid numbreid:
Aga väike vaene Eesti peaks siiski mõtlema, mis saab nendest ametnike hinnangul umbes 10 000 Tallinna tänavalapsest
Viimane number on kindlasti tugevalt ülepaisutatud (lisaks pole Eestis kusagil ära defineeritud mõiste "Tänava laps"), kuigi täit selgust me kusagilt ei saa, kuna keegi pole vaevunud seda põhjalikult uurida.

Sellele vaatamata on teravik suunatud siiski ainult laste füüsilise karistuse ja laste väärkohtlemise vahele võrdusmärgi tõmbamise suunas. Küsimus on, kas probleemide suuruse ja neile osutatud tähelepanu proportsioonid on paigas?
Ma arvan, et kui juba laste väärkohtlemise probleemidega tegeleda, siis põhjalikult.

Aga eks ootame selle eelnõu avalikustamise ära kõigepealt.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist