"Tankid EKV-le"

[speedsta]

Kaldun teemast veidi kõrvale. Eelnevalt just mainiti seadmeid soomukitel, mis avastavad ir ja laseri, kui neile sihitakse. Kas sellised seadmed ka juba välja töötatud, mis ajaksid soomuki hoiatussüsteemid hulluks? Ühesõnaga mingid laser vms. seadmed, mis hakkaksid soomukit ärritama, nii et süsteemid ei taba ära, kust poolt tegelikult sihitakse ja seetõttu pole võimelised ennast kaitsma. Näitad tanki peale tavalise kioskis müüdava osutus laseriga (pliiatsiga), arvab teine heaks, et oled tt relv ja saad paugu kirja
Oskab keegi midagi tarka kommenteerida?

[uusmario]

On olemas seadmed mis petavad ATGM-i juhtimis seadmeid

[Kapten Trumm]

Asi ka selles, miks tanki vastu aitab tank - nimelt lendab mürsk kiiremini kui enamus rakette. Sellest raketikaitsest on vähe abi, sest reageerida ei jõua mitte keegi.

Sama asi on ka probleemiks raketi laskjatele, eriti vanadele AT rakettidele, mis lendavad aeglaselt ja stardivad suure tossupilvega. Kui starti märgatakse, siis 2 km pealt jõuab tanki sihtur sulle vastu ka lajatada. Kuigi ta ise võib-olla hävitatakse, on mürsk juba teel.

Shtora on minumeelest Mavericu-vastane süsteem, mis häirib optilist sihitamist (tekitatakse piimvalget läbipaistvat suitsu).

Ei ole kahjuks nii, et lahinguvälja kontrollime kergete rakettide ja õhuruumi Stingeritega. Need ei asenda kunagi rasket tehnikat vaid on igas armees täiendus, paindliku kaitsevõime loomine ja reaktsioonikiiruse parandamiseks. Mitte põhirelvaks.

[kaur3]

Maginot liinist rääkides. Prantslased valmistusid enne II maailmasõda I maailmasõjaks. I maailmasõjas oli üksustel väike mobiilsus ja fortifikatsioonidest ei suudetud läbi murda. Kui kusagil suudeti, siis väikese mobiilsuse tõttu ei suutnud nad piisavalt kaugele tungida ning nad võeti kiirelt kotti ehk tekkis uus fortifikatsioonide liin. II maailmasõjas tulid sakslased välksõja tanktikaga, kus fortifikatsioonidest tuldi nobedasti ja sügavalt läbi ning neid ei suudetud ka kaitsjate poolt kotti võtta. Välksõja tähtsaks osaks oli lennuvägi. Prantslased ei suutnud mõelda uue operatiivkunsti kategooriates ja tehtigi neile tiibmanööver, millega Maginot liini eesmärk nulliti.

Sõja pildi (kaevikusõda, välksõda, geriljasõda jne). dikteerivad kolm muutujat:
1. vaenupoolte relvajõudude suhe operatsiooni ala pindala suhtes,
2. vägede strateegiline ja taktikaline mobiilsus,
3. vägede ründe- ja kaitsevõime.

Siin võib nüüd mängida erinevate stsenaariumitega meie koos NATO'ga ja ilma NATO'ta koos ... vastu. Koos NATO'ga tegutsedes leiaks siin kena koha ka tankidele, kuid see on liiiga kalllis mänguasi. Üksinda tegutsedes vastaspoole konventsionaalse ründe vastu ei ole meil ka tankikompaniist suurt kasu.

Missugust strateegiat kasutavad praegu nõrgemad tugevamate vastu kõige enam? Sissisõda (mis tulenevalt inimkonna arengust toimub järjest enam linnades). Kas see ei oleks zhanr, mida eestlased peaks sügavamalt tundma õppima. Liddell Hart soovitas seda kõigile (nii suurtele kui väikestele)juba ammu. NSVL koolitas külma sõja ajal palestiinlasi tankistideks ja teisteks konventsionaalse sõja spetsialistideks, kuid mida vaesed palestiinlased selliste teadmistega juutide vastu oleks teinud. VT. eelnevat kolme punkti. Kas siinkohal ei saa paralleele tõmmata eestlaste ja palestiinlaste vahel?

Borjaga tankiteema osas nõus!

Usun Eesti ohvitseride (aju)võimekusse!

Tankiteemal peaksid sõna võtma ohvitserid, kes on läbinud vähemalt Tartu kaitsekolledzhi. Vaatamata strateegia kursuse läbimisele on Sõjakooli läbinutel kahjuks silmaklapid veel liiga tihedasti peas ja taktika levelist kaugemale ei nähta.

[Kapten Trumm]

See, et keegi n arvu tärnidega kodanik otsustas "ei", ei muuda seda otsust automaatselt lõplikuks tõeks.

Parimal juhul on tegemist mitte vajadusest tuleneva, vaid otsusega kompromisstingimustes. Kui raha on n krooni eeldusel, et juurde ei saa.

Huvitav, miks Iisraeli armee pole kolme sõja jooksul tegelenud hea "sissitaktikaga", vaid panustanud tulejõudu ja tehnikasse. Nende olukord Egiptuse, Süüria ja Liibanoni naabruses oli umbes sama, mis siin on.

Seejuures on päris palju panustatud süvaoperatsioonide võimele vaenlase territooriumil, nt Iraagi tuumarajatiste likvideerimine, õhurünnak Tuneesias jne

Üsna mõttetu on mingeid Sveitsi ja Rootsi mudeleid viljeleda, need riigid sõdisid viimati millal?

Kui Sa, kaur3 - väidad, et tanke ei vajata seepärast, et neil pole mobiilsust ja see on vananenud sõjapidamisviis, siis oled sügaval eksiarvamusel. Kas siis soomustamata veoauto kastis olev Milan on mobiilsem kuidagit pidi? Tankid on vastutegevuse korral selgelt kõige mobiilsem jõud, kuna iga kahuri peale ei pea varjuma, peitu pugema, et end puruks ei lasta.

Partisanisõda on minuarust natuke kaugel riigikaitsest. Selle hind on sissetungija pogrommid rahulike elanike kallal (vt Afganistan 1979-1990, Tsetsheenia jne).

See palestiinlaste näide ei ole hea. Esiteks on nad loodusrahvas (nagu ka afgaanid), mitte tehnilise kultuuri rahvas - nagu on enamik Lääne-Euroopast. Vahe on selles, et esimene sõidab eesli/kaameliga, teine jalgratta/sääreväristaja/autoga. Teiseks - NL eksporti müüdud tankid, nende õppemeetodid ja taktikad ei kannatanud kriitikat. Selle parimaks tõendiks on suur hukkunute arv NL "nõunike" hulgas.

Riigikaitse eesmärk peaks olema võime peatada vaenlane x kaugusel, mitte kuidas saata 120 meest Bagdadi turule.

Kompaniist polegi siin midagi kasu. Vaja on umbes diviisisuurust üksust.

Laaneots on ilmselt kõige pädevam sellel teemal sõna võtma. Loeb ikka see, kes on sõda ise pidanud, mitte see, kes on teoorias raamatuid lugenud. Ja Laaneotsa seisukoht on minuteada, et rasket tehnikat on vaja.

[kaur3]

Kapten Trumm kirjutas:
"Huvitav, miks Iisraeli armee pole kolme sõja jooksul tegelenud hea "sissitaktikaga", vaid panustanud tulejõudu ja tehnikasse. Nende olukord Egiptuse, Süüria ja Liibanoni naabruses oli umbes sama, mis siin on."

2 miljardit USD igal aastal USA vennalt, siis otse loomulikult on võimalik üles ehitada ei tea mida. Kui sul pappi ei ole, siis sa sellist kraami ka ei saa. Kui sul sellist kraami ei ole, siis pead ka oma eesmärgi teisiti saavutama. Kui sa oled Iisraeli riigi loomisega kursis, siis oma esimese eesmärgi ehk riigi formaalse loomise, saavutasid juudid terrorismi ja sissisõjaga.

"Seejuures on päris palju panustatud süvaoperatsioonide võimele vaenlase territooriumil, nt Iraagi tuumarajatiste likvideerimine, õhurünnak Tuneesias jne"

Sa võrdled praegu strateegilise taseme rünnakut välksõja op. taseme omaga. Meie tingimustes oleks strateegilise taseme rünnak vist otse vaenlase presidendilossile. Kas rühime oma võimalike tankidega selle eesmärgini välja?

"Kui Sa, kaur3 - väidad, et tanke ei vajata seepärast, et neil pole mobiilsust ja see on vananenud sõjapidamisviis, siis oled sügaval eksiarvamusel. Kas siis soomustamata veoauto kastis olev Milan on mobiilsem kuidagit pidi? Tankid on vastutegevuse korral selgelt kõige mobiilsem jõud, kuna iga kahuri peale ei pea varjuma, peitu pugema, et end puruks ei lasta."

Ma ei vaidlegi sulle selles küsimuses vastu. Kui me võtame aluseks mõtte, et sõja pildi (kaevikusõda, välksõda, geriljasõda jne). dikteerib vaenupoolte relvajõudude suhe operatsiooni ala pindala suhtes, siis peab neid tanke olema väga palju. Meie vägi on väike ja venelaste vägi on suur. Eesti on territoorium on konstantse suurusega. Kui püstitame hüpoteesi, et VF peab tuleb vähemalt 3 jalaväediviisiga, siis palju peab meil neid tanke siis olema, et viiksime läbi välksõda või positsioonisõda. Tshetsheenidel olid ka tankid, kuid palju neid kasutati?

"Partisanisõda on minuarust natuke kaugel riigikaitsest. Selle hind on sissetungija pogrommid rahulike elanike kallal (vt Afganistan 1979-1990, Tsetsheenia jne)."

Aga miks nad kaugel on? Ajalugu on nädianud, et sedasi võidetakse vastaspoolt. Miks ja kuidas partisanisõjad võidetakse, seda tuleb tundma õppida. Mina peaksin progrommi üheks vormiks ka kahuriliha I ja IImaailmasõja kaevikutes.

[Hjalmar Nelk]

Tuleks tagasi teema juurde. Minu arust on meile tanke vaja. Seejuures ei mängi mingit rolli (jälle minu arust) milliseid meil vaja on. Keegi siinkirjutajatest on maininud sõna filosoofia. See on väga õige sõna. Eesti sõjaväel on vaja paika panna see filosoofia enda jaoks. Miks meil neid vaja on? Ja selleks, et asjatundlikult hinnata, on vaja tanke ka endale hankida. Sellise filosoofia loomiseks läheks nii 10 aastat. Ka see arv ei ole päris laest võetud vaid põhineb aastatepikkusel oma ja välisriikide kogemustel. See tähendab ka seda, et näiteks kavandatav õhutõrje rakettide hange annab tulemi tegelikult nii 2015-2016. Sama jutt ka tankitõrjerakettide kohta. Siin ma loomulikult ei mõtle ainult nende tehnilist kasutamist, vaid eelkõige taktikalist-operatiivset ja ka elukaare haldamist. Nii, et tanke oleks vaja.

Muuseas, enne kui keegi küsib mu pädevust siis teatan, et olen lähedalt tuttav T-72, BMP 1 ja 2 ning natuke vähem tunnen Leo 1 ja Leo 2.

[Kapten Trumm]

2 miljardit USD igal aastal USA vennalt, siis otse loomulikult on võimalik üles ehitada ei tea mida. Kui sul pappi ei ole, siis sa sellist kraami ka ei saa. Kui sul sellist kraami ei ole, siis pead ka oma eesmärgi teisiti saavutama.

No ega see tee ei ole ka eestlaste ees kunagi püsti olnud...siiani pigem probleem selles, et paljud küsitavad asjad on eos välistatud..???

Alahinnata ei saa juutide tahtmist ja veelkord tahtmist. Mitte halisemist, et oleme niiiiiii väikesed, niiii vaesed ja nii edasi.

Enamik IDF relvadest on siiski neil omatoodang, mitte USA sõjaline abi. Seejuures on enamik USA abiga saadud tehnikast oma kaitsetööstuse poolt tublisti täiendatud.

Ilmselt oma osa ka sellel, et naabrid sõjakad ja muud teha pole.

Sa võrdled praegu strateegilise taseme rünnakut välksõja op. taseme omaga. Meie tingimustes oleks strateegilise taseme rünnak vist otse vaenlase presidendilossile. Kas rühime oma võimalike tankidega selle eesmärgini välja?

Ärme lasku sõnademängu ja demagoogiasse.
Pidasin silmas võimet korraldada aktiivseid operatsioone, sealhulgas anda lööke kogunevatele/juba kogunenud vaenlase vägedele (a'la kuuepäevane sõda). Nimeta neid kuidas tahes. Vastasel juhul muutub kaitsja passiivseks pooleks, kellele pähe kopsatakse.

Ma ei vaidlegi sulle selles küsimuses vastu. Kui me võtame aluseks mõtte, et sõja pildi (kaevikusõda, välksõda, geriljasõda jne). dikteerib vaenupoolte relvajõudude suhe operatsiooni ala pindala suhtes, siis peab neid tanke olema väga palju. Meie vägi on väike ja venelaste vägi on suur. Eesti on territoorium on konstantse suurusega. Kui püstitame hüpoteesi, et VF peab tuleb vähemalt 3 jalaväediviisiga, siis palju peab meil neid tanke siis olema, et viiksime läbi välksõda või positsioonisõda. Tshetsheenidel olid ka tankid, kuid palju neid kasutati?

Välksõda ei viigi keegi läbi. Lihtsalt omatakse piisavat võimet viia läbi aktiivseid operatsioone nagu kõik NATO riigid (välja arvatud Baltikum). Sealhulgas nt Taani, Itaalia vms, kes on oi oi kui kaugel ja võiks ka deklareerida "tankid atradeks, meid katseb nato ja meie võitleme assümmeetriliste ohtudega Bagdadi turul, pannes välja terve kompanii".
Võime viima läbi aktiivseid operatsioone, sealhulgas ja rünnakuks valmistuva vastase ennetav ründamine siis, kui rünnak on ilmselge. Selline võimekus võtab ära tahtmise midagi kahtlast piiri ääres toimetada.
Minu arusaamise järgi ong see NATO põhialus. Miks? Kahepäevase lahingu järel CNN oma põlenud tanke vaadata on ründajale selge blamaaz.

Mis see võidukas partisanisõda siis olnud on - pean silmas suur mehhaniseeritud armee vms partisanid? Afganistan - esiteks said duhhid arvestatavat relvaabi USA-t, Pakistanilt jne. Mis oleks sõjast saanud siis, kui seda ei oleks olnud?

Meenutame, et NL ei viinud vägesid välja mitte 15 000 kaotatud mehe, vaid poliitilise zhestina, ühe esimese sammuna Gorba pingelõdvendusest.
Samuti mängis oma osa NL lagunemise algus, mida põhjustasid jällegi needsamad NATO lennukite ja tankide hordid, millele vastuse tootmisega ei tulnud NL röövmajandus enam toime. Afgaani partisanid olid siin ehk kuuendal kuni kümnendal kohal tähtuselt.

Tsetseenia - usun, et seal sõditakse veel 10 või 15 aastat. Või nimetatakse seda võiduks, kus vallutaja siiski strateegilisi alasid kontrollib? Mõned lõhkevad pommid ja tapetud OMON-lased on praegu võidu väljakuulutamiseks vähevõitu?

Aga miks nad kaugel on? Ajalugu on nädianud, et sedasi võidetakse vastaspoolt. Miks ja kuidas partisanisõjad võidetakse, seda tuleb tundma õppida. Mina peaksin progrommi üheks vormiks ka kahuriliha I ja IImaailmasõja kaevikutes.

Sa üritad näidata sissisõda kui tuleviku edukat sõjapidamisviisi. Siiski on sissisõda odav ersats neile, kel pole võimalust enamaks.

Ja ära hetkekski unusta, mis rahvused seal 10 a sõda peavad. Ja mida kujutab endast eestlane praegu. Eestlasel ei sõdi siin 10 aastat metsas. Ja 40ndate metsavendlust aktiivseks sõjaks on ka natuke naljakas nimetada. Noh, oli metsas 10 000 meest. Aga kes riiki ikkagi valitses ja kas see metsavendlus midagi muutis? Kogu ENSV tehti "plaanipäraselt" ära ja kui kuskil mõni vend partorgi maha lõi, siis asjade käiku ei ole see muutnud.[/quote]

[hummel]

Kin Laaneots ütles, et minimaalne vajadus tankide järel oleks meil 1 pataljon. Kogu maismaasõjapidamine ei toimu pelgalt tankide toel ja küllap saaks neid sellisena olulisele löögisuunale koguda.

Esmane tankivajadus võiks olla siiski seotud järgnevate eesmärkidega:
1) tankitõrjealase lahinguväljaõppe parandamine
2) tankiallüksustega koostöö õppimine ja harjutamine
3) logistilise baasi arendamine ja ekspluatatsioonikogemuste saamine

Lahinguline osa seega esialgu minimaalne, kuigi scoutsi koosseisus võiksid nad parimal juhul ka sõdida - igale jalaväekompaniile toetuseks 1 tankirühm vms. Seega piisakski algatuseks ühest kompaniist, mis ka mingi aeg tagasi SA koosseisu (SA koosseis on tehnika hangete aluseks muide) sisse pandi. Mis sellest kõigest saanud on, ei tea...

Tankide vajaduse üle ei otsusta mulle teadaolevalt üldse mitte KV ohvitserid (siis need ilmselt juba oleks olemas), vaid ministeeriumitsivilistid-"strateegid" ja täielik metalllintidest loobumine on sealtkandirahva poliitiline otsus, millega nad vahest armastavad avalikkuse ja keskkonnakaitsjate ees vastu rindu taguda. Strateegiaga pole siin vähimatki pistmist - see võib olla ehk mingiks pseudopõhjenduseks.

[kaur3]

Kapten Trumm, ma ei ole ikkagi adekvaatset vastust saanud, et kui suur tankiüksus siis eestlastele vajalik on? Selle järgi saab ka otsustada, et kas on mõtet rahalist küsimust üldse arutada.

Juudi elavad suures osas jänkide sponsorlusest. Ülejäänud juutide enda tilulilu on shokolaaditükk tordil. m.o.t.t.

Sa kirjutasid ka:
"Pidasin silmas võimet korraldada aktiivseid operatsioone, sealhulgas anda lööke kogunevatele/juba kogunenud vaenlase vägedele (a'la kuuepäevane sõda). Nimeta neid kuidas tahes. Vastasel juhul muutub kaitsja passiivseks pooleks, kellele pähe kopsatakse"

Kui Sa pead silmas, et tank on lihtsalt üks platvorm, millelt tulistada, siis on ju olemas palju tulejõulisemaid/mobiilseimaid/odavamaid süsteeme. Võtame näieks kasvõi soomlaste AMOS'e
http://www.panssarikilta.fi/Lehti/Panss ... ivu_4.html
+ venelaste Smerchid, Gradid jne. Pioneeritõketega peatatakse kolonnid ja siis tümitatakse neid. Pole siis seda tankihirmu, roomikujama jne

See mispärast erinevad sõjad võidetakse või kaotatakse on omaette teema. Miks iga konkreetne sissisõda võidetakse või kaotatakse sõltub ka sajast erinevast asjast. Ma ütlen veel kord, et neid põhjuseid tasub uurida.
See, et Afganistaanis toetasid jänkid dushmaneid aitas tõesti viimastele edule suuresti kaasa. Kes toetab nüüd Iraagis sunniite relvadega? Kas siit mitte ei teki juba küsimus, et kas välisabi on tähtis?

Sinu sõnade kohaselt on sissisõda odav ersats. Mõnikord sündmuste käik lihtsalt ei anna sulle teisi võimalusi

[Felix]

2 miljardit USD igal aastal USA vennalt, siis otse loomulikult on võimalik üles ehitada ei tea mida. Kui sul pappi ei ole, siis sa sellist kraami ka ei saa. Kui sul sellist kraami ei ole, siis pead ka oma eesmärgi teisiti saavutama.

No ega see tee ei ole ka eestlaste ees kunagi püsti olnud...siiani pigem probleem selles, et paljud küsitavad asjad on eos välistatud..???

Alahinnata ei saa juutide tahtmist ja veelkord tahtmist. Mitte halisemist, et oleme niiiiiii väikesed, niiii vaesed ja nii edasi.

Enamik IDF relvadest on siiski neil omatoodang, mitte USA sõjaline abi. Seejuures on enamik USA abiga saadud tehnikast oma kaitsetööstuse poolt tublisti täiendatud.

Selle koha peal küll nüüd Iisraeli Eestiga võrrelda ei saa. Kui vaadata kui palju Israel saab ja on saanud igalt poolt tagastamatut välisabi riikidelt sh. Saksamaalt, Sveitsist USA-st, välis fondidest, era annetajatelt, kui palju teeninud ainüksi kahtlastelt tehingutelt jne. Selle kõige eest võiks nii mõnegi tanki ja lennuki osta. Ainuüksi USA valitsuselt on nad saanud tagastamatut abi rohkema kui 135 miljardi dollari eest. Ei oleks nagu põhjust nurisemiseks, kuid siiski alles hiljuti küsisid nad 2 miljadit dollarit ainuüksi vägede väljatõmbamise eest Gaza-st. plus siis veel FMF programmi raames saadev iga aastane 2 miliardit dollarit tagastamatut abi. Julgen pea aegu küllaltki kindlat väita ,et enamus Iisraeli relvastusest on just selle samuse FMF programmi raames saadud ja tootetud USA-s, mida FMF programmi üks tingimustest nõuab.

Financial Aid

The Israeli government is the largest recipient of US financial aid in the world, receiving over one-third of total US aid to foreign countries4, even though Israel’s population comprises just .001% of the world’s population and has one the world’s higher per capita incomes.

Since 1949 the US has given Israel a total of $84,854,827,200. The interest costs born by US taxpayers on behalf of Israel are $49,937,000,000 – making the total amount of aid given to Israel since 1949 $134,791,507,200 (more than $134 billion).5

The total cost of this financial aid to US tax payers per Israeli is $23,240.

Since 1992, the US has offered Israel an additional $2 billion in loan guarantees every year.6

Nearly all past loans to Israel have been forgiven – leading Israel to claim that they have never defaulted on repayment of a US loan – with most loans made on the understanding that they would be forgiven before Israel was required to repay them.

In 1997 alone, the total of US grants and loan guarantees to Israel was $5.5 billion, i.e., $15,068,493 per day.

Military Aid

The United States provides direct and indirect military aid to Israel – totalling more than it gives to all the countries of sub-Saharan Africa, Latin America, and the Caribbean put together, whose combined total population is 1,054,000,000.

According to a US Department of Defence Joint Report to Congress in March 2001, “It is in the United States’ national interest to promote the existence of a stable, democratic and militarily strong Israel, at peace with its neighbours […]”.7 According to a US State Department statement in November 2002, the US government is committed to “maintaining and enhancing Israel’s security and qualitative edge over any combination of adversaries” and “the important advantages the US-Israeli strategic relationship has and will continue to provide us.”8

Foreign Military Financing (FMF) is grants to foreign governments financing the purchase of American-made weapons, services and training. Israel receives 50% of the FMF budget request. The large sums paid by the US to Egypt and Jordan are in recognition of the two countries signing peace accords with Israel in 1979 and 1994 respectively.

FMF Budget Request FY 2001: Total budget request: $3.54 billion
Budget request for Israel: $1.98 billion
Budget request for Egypt: $1.3 billion
Budget request for Jordan $75 million

The Economic Support Fund (ESF) promotes economic and political stability in areas strategically important to the US. It is not intended for military usage, but allows the recipient government to free up other money, therefore providing indirect military aid. Israel receives the largest single grant of the Near East budget, which alone is 79% of the total ESF request.
ESF Budget Request, FY 2001: Total budget request: $2.313 billion
Budget request for Near East: $1.828 billion, including:
Israel $840 million
Egypt $150 million
WB/GS $100 million

Furthermore:

18 of the 92 pending arms sales transfers in the year 2000 were to Israel;
Israel has the world’s largest fleet of F-16s outside the US, currently possessing 200 jets -- with a further 102 on order with American manufacturer Lockheed Martin;
In June 2001 Israel again requested $800 million in supplementary US aid. This was originally pledged to cover the cost of the Israeli withdrawal from south Lebanon – in other words, Israel was being paid for complying with international law. As Israel re-requests this package, administration officials have considered linking it to the implementation of the Mitchell Report, again effectively paying Israel to comply with international standards;9
Charitable Aid

Private donations to American charities initially constituted one quarter of Israel’s budget. Today, it is estimated that these tax-deductible donations exceed $1.5 billion per year. The ability of Americans to make what amounts to tax deductible contributions to a foreign government does not exist for any other country.

[MadMan]

kaur3 liigitaks mina tüüpilise defetistina. äkki saaks ikka odavamalt, lihtsamalt ja mõttetumalt?
Riigikaitse on kulukas, kuradi kulukas, kuid kõik arenenud riigid panustavad riigikaitsesse suuri summasid, isegi mittesõdivad Rootsi ja Šveits, rääkimata Soomest, Taanist või teistest. Kas neid tanke või mis iganes sõjamasinaid on 1, 10 või 100 - seda peavad otsustama targemad inimesed, aga väita, et hernepüsside ja põõsa tagant suskimisega peletatakse soomuses ründavat vaenlast - see on liiga lapsik, et kõlada mõne täiskasvanu suust.

[Kapten Trumm]

Vajadus võiks minuarust olla ca 100 modernset masinat või kui neid ei ole, siis 200-300 eelmise põlve oma.

See maksab koos laskemoona ja varuosade täisvaruga suurusjärgus 6-7 miljardit krooni. Masinate kasulik eluiga on ca 10 aastat, arvan, et see on teatud tingimustel (pol.kokkulepe) ka leitav raha ka ühekordse ostuna.

Ma ei näe, et see raha taha pidama jääks. Kui kogu summa laentata analoogselt Iisraeili relvaostuga, siis igal aastal eelarvest vähem kui miljard.

See võimaldaks luua analoogse kontsentratsiooni kaitsel, mis vastab umbes Lääne-Saksa piirile 80ndatel. Oskusliku kasutuse ja õhukatte olemasolul võimaldab kohalikel maastikuoludel toime tulla. Eesti oludes tuleb praktilist aktiivset lahingut max 150 km rindel.

Arvestasin tanki hinnaks 5 miljonit dollarit.

Need soomlaste kerged tanki aseained ilmselt sellisesse lahingusse ei sobi, kus vaenlane tõsiselt vastu tegutseb. Pole soomuskaitset piisavalt.

Ikka see vana asi, et üritatakse iga hinnaga asendada, peaasi,et odavam oleks. Tanki vastu samaväärset muud vahendit ei ole. Nagu ka ei ole õhutõrjerakett hävitaja asendaja.

Samas abi raskerelvadeks pole ka keegi nagu küsinud kuskilt? Parandage, kui eksin. Maailmas vedeleb seda praegu igal pool, Inglismaal müüdi nt tanke eraisikutele, et sellest lahti saada.

Kui Saksamaa ühendamise järel saadeti seal sulatusahju sadade kaupa rasketehnikat ja lennukeid (enamikus olid töökorras), siis polnud nagu küsijaid kuskil.

Iraagi sunniite toetavad relvadega Saddami armee relvalaod, mida tänaseni ei ole suudetud korralikult valvata või mis kanti liitlaste õhurünnakute kartusel mööda maad laiali ja peideti ja millest liitlastel endal halli aimugi ei ole. Ja mis nad vaesekesed siis teeksid, kui neid ei oleks (loe Saddam ei oleks miljardeid relvadele kulutanud)? Üritaksid USA sõduritelt osta või

[MadMan]

Numbritest on vara rääkida - mingi väeliigi loomine on alguses väga kulukas. Rootsi on hea näide selle kohta, kuidas elus hoida oma sõjatööstust, luua oma riigile sobivaid relvi (Viggen, Gripen - lennukite põhiomadus startida suvaliselt maanteelt) ja riik pole sõdinud mitusada aastat. Eestil pole ega isegi ei looda sõjatööstust, relvi ei kohandata Eesti oludele vastavaks, rakmed on praagid või välismaised - päris palju tööd saaks inimestele anda, teaduspotentsiaali rakendada jne. Üks asi õnneks liigub juba - raadioteel juhitavate lennukite kasutamine luureks jne. Eestis on väga palju tarku inimesi ülikoolides ja mujal, kes saaksid anda suure panuse meie oma lahenduste väljatöötamiseks või olemasolevate kohendamiseks.

[kaur3]

Kapten Trumm, vannun sulle alla, sest enam ei jõua vaielda. Sulle tuli nüüd ka liitlane MadMan'i näol.

Kui teema juba absurdini hakkas minema, siis teeksin ettepaneku liisida F-117'ned. Võtaks stabilisatsioonifondist sissemakse raha ja siis igal aastal lükkaks kaitse-eelarvest aastase liisingmakse. Kuna meie potentsiaalse vaenlase centre of gravity on geograafiliselt teada, siis oleks ka sihtmärk kerge leida. Võtaks neid nii 4 tükki ja igaüks neist saaks põhiilmakaartest lähenedes sihtmärgi hävitada.
F-117 saaks osaleda ka liitlasvägede operatsioonides.
Häid külgi on veel, kuid esialgu vist piisab.

Teise variandina pakuksin välja allveelaevade muretsemise ning iseseisva tuumaprogrammi väljatöötamise. See stsenaarium kattub täielikult juutide tegevusega, kes Saksamaalt ostetud laevadele oma tuumalõhkepead peale panid.

MadMan kas need projektid tõestavad, et ma ei ole, mis sa nüüd ütlesid, defetist? Mul tekkis nüüd täitsa küsimus, et kust läheb defetisti ja utopisti piir?

Kapten Trumm kirjutas:
"Need soomlaste kerged tanki aseained ilmselt sellisesse lahingusse ei sobi, kus vaenlane tõsiselt vastu tegutseb. Pole soomuskaitset piisavalt."

AMOS'ed ei ole kerged tanki aseained. Need on iseliikuvad miinipildujad ehk Adcanced Mortar Systemid.