IFR lendamine

[smr]

Miks meil lennujuhid siis primaarradarit ei näe? Kaugmaa primaarradar on lisaks Õhuväele ja Piirivalvel ju olemas?

Kust selline info tekkinud on?

[Kapten Trumm]

Eespool üks mees väitis ju...

[Noor]

Ohutuseks vajalik 1000 jalga vertikaalhajutatust on tagatud.

Hariliku cruiisi kõrgusel FL290 kuni FL410 on standard 2000 jalga. Kuna lennuliiklus on tihe ning instrumendid täpsed (+ ACAS), siis on vastava cerdifikaadi olemasolul lubatud 1000 jalga (RVSM).

Suured lennundusspetsid siin koos ja puha
Loen ja õpin.

Kuidas aga reisikal see baromeetriliselt kõrgusnäidult raadiomeetrilisele üleminek käib, kas piloot vaatab lihtsalt teist näidu?
Niipalju tean, et MiG-29'l muutub see HUD vasakus ülanurgas ise automaatselt, vist alla 500 meetri läheb automaatselt raadiomeetriliseks (saab aru, kui näidu ette ilmub "P" täht)

Ei ole lennundusspets

Üleminek võib toimuda mitmel viisil. Kui raadioaltimeeter on harilik indikaator, siis töötamise vahemik võib olla kaetud "maskiga", juhul kui kõrgus suurem. Kui laskutakse kõrgusele, kus seade suudab lugeda kõrgust, "mask" eemaldub.

Tänapäeval, kui on tegemist "glass cockpit" lahendusega, siis raadimeetriline kõrgus tuleb automaatselt PFDU või NDU ekraanile ning verbaalselt antakse teada "Radio Altimeter Alive" (Airbus). Protseduuriliselt PNF (Pilot Not Flying) peab sellest ka instrumentide monitoorimise käigus PFile (Pilot Flying) teada andma. Info tuleb kuni maandumiseni ekraanidele ning vastavalt maandumise etapile (Initial Approach, Intermediate Approach, Final Approach) annab teada häälega, teavitab kõrgusest ning muudab numbrite värvi/suurust DH juures.

Boeing PFDU (selle kohal on DH + Decision Height)



Airbus PFDU

[Kapten Trumm]

Pean end parandama, venelastel on HUD-il kõrgusnäit ikka paremas nurgas, vasakul on kiirus

[Walter2]

1200 jalani aga on mittekontrollitav õhuruum, kus võib lennata raadio ja transponderita.

Saan ma õieti aru et kui mul soov maast lahti saada (näit. motodeltaplaaniga), siis kuni 1200 jalga ja piisavas kauguses kasutatavatest lennujaamadest võin seda teha? Kuidas üldse pean käituma kui soov eelnimetet lennuvahendiga lennata?

[EOD]

Ohutuseks vajalik 1000 jalga vertikaalhajutatust on tagatud.

Hariliku cruiisi kõrgusel FL290 kuni FL410 on standard 2000 jalga. Kuna lennuliiklus on tihe ning instrumendid täpsed (+ ACAS), siis on vastava cerdifikaadi olemasolul lubatud 1000 jalga (RVSM).

Jutt oli Tallinna TMA-st ehk lähenemisalast, mille vertikaalpiirid on 1700-st 3500 jalani QNH järgi ehk merepinnast.
Lennutasand 290 on 29000 jalga rõhutasandist 1013,25 millibaari (või hPa). Ligi 9 kilomeetri kõrgusel Karlssonid ega purilennukid üldiselt ei lenda. Vähemalt Eestis mitte.

smr-le: Informatsioon, et lennujuhid primaarradarit ei näe, on pärit väga pädevalt lennujuhilt. Samuti see, et läbirääkimised käivad. Kunas ja millise tulemusega, teab ainult (igaühel lisada teadja nimi vastavalt oma veendumustele )

Walter 2-le: Motodeltaga, mil puudub transponder ja raadioside, võib lennata mittekontrollitavas õhuruumis (G-klassi õhuruumis). Kuna motodelta on A klassi ülikergõhusõiduk, siis sellega lendamiseks peab omama litsentsi. Selle saamine on küll kordades lihtsam kui B klassi ülikerglennuki piloodil.
https://www.riigiteataja.ee/akt/115072011012?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/613047?leiaKehtiv
Karlssoneid ehk motovarjuga lendajaid see ei puuduta.

[Hydrazine]

Tegelikult peab igast stardist mingile ATC Tornile märku andma, kui sa vähegi mingis lennuliikluse piirkonnas asud. Kui sul on endal väga suur isiklik maalapp ja mingit Jaan Tatika aparaati tahad katsetada madallennul, siis läheb kindlasti läbi.

Aga "torni" peab raadio teel teatama alati, sealt saad ka juhised kursi ja FL kohta.

ATC siis nagu Air Traffic Control, ma olen TLL "tornis" korra ekskursiooni raames käinud, ägedad peened süsteemid ja kord, nii nagu lennunduses peabki olema. Kõik see raadioside mulin mida ma seal pealt kuulsin, see läks küll pooleldi teisest kõrvast välja, aga midagi ägedat toimub seal koguaeg, nägin pealt kuidas mingi tädi tormas VOR majaka resetti kiiruga tegema, hops ja valmis

Aga lendamisest niipalju, et tiba keeruline on neid FL numbreid jalgades arvutada kui oled SI süsteemiga harjunud, aga eks see on vist traditsiooni küsimus, aga suurte reisikate raadiosidet pealt kuulates, olles ise pardal kusjuures... ATC ütleb sulle kiiruga mingis ime inglise keeles, et Change Your Altitude and Course FAST, new FL twenty thousand, otherwise You are on the collision course with other plane, is your TCAS working? Seda kõike kõrvalt pealt vaadates ei oska nagu zhargooni tundmata midagi kiiresti teha. Kui lõpuks kohale jõuab, siis on juba hoopis uus olukord...

[Noor]

Ohutuseks vajalik 1000 jalga vertikaalhajutatust on tagatud.

Hariliku cruiisi kõrgusel FL290 kuni FL410 on standard 2000 jalga. Kuna lennuliiklus on tihe ning instrumendid täpsed (+ ACAS), siis on vastava cerdifikaadi olemasolul lubatud 1000 jalga (RVSM).

Jutt oli Tallinna TMA-st ehk lähenemisalast, mille vertikaalpiirid on 1700-st 3500 jalani QNH järgi ehk merepinnast.
Lennutasand 290 on 29000 jalga rõhutasandist 1013,25 millibaari (või hPa). Ligi 9 kilomeetri kõrgusel Karlssonid ega purilennukid üldiselt ei lenda. Vähemalt Eestis

Ja mina lisasin lgp. teemaalgatajale cruiisi korgusel vahed, ei vaitnud midagi Tallinna ala kohta:)

[Hydrazine]

Vaadake, sellega on nii, et emotsionaalselt väga huvitav ja hariv teema. Siit kindlasti nopin ka mõne tarkusetera välja.

Aitähh arutlejatele

Ja mina lisasin lgp. teemaalgatajale cruiisi korgusel vahed, ei vaitnud midagi Tallinna ala kohta:)

[EOD]

Ja mina lisasin lgp. teemaalgatajale cruiisi korgusel vahed, ei vaitnud midagi Tallinna ala kohta:)

Nii me teineteist täiendamegi.

Hydrazine: "Torn" on lähilennujuht. Lähialas Sa mitte ei anna Tornile stardist märku, vaid pead igaks liigutuseks tema käest loa saama. Turbiinmootoriga lennukid isegi käivitamiseks. Horisontaalselt on lähiala piirides Muuga - Vaida - Saku - Naissaar. https://aim.eans.ee/Files/UPLOADED_FILE ... _chart.pdf Vertikaalpiirid on maapinnast 1700 jalani.
Sealt edasi tuleb TMA ehk lähenemisala, kus lendamiseks annab loa "Radar". Kontrollitav õhuruum algab 1700 jala kõrguselt, veidi enne Raplat, ringist väljudes, 3500 jala kõrguselt. Ja nii Paideni, Sealt edasi on kuni Tartu TMA-ni mittekontrollitav õhuruum kõrguseni, kus lendavad vaid "instrumentaalid".
Oma kavatsusest teadaandmisest piisab G+ klassi õhuruumis, näiteks Pärnu või Kärdla ümbruses. Aga sides peab sealgi olema.
SI-süsteemis mõõteriistadega lendavad Wilgad ja purilennukid siiani. Isegi alustasin sellistega. Ka punased viisnurksed tähed olid tiibadel. Aga ajad muutuvad ja saab ka nende anglo-ameerika ühikutega hakkama.

[Hydrazine]

Selle L-13 Blanikuga lendamise juures oli palju huvitavaid aspekte. Esimene kord oli muidugi väga huvitav, kohapeal tehti kiirkoolitus. Kui langevarju selga aeti, siis polnud neil jalgevahelt läbikäivatele rihmadele pikendusi võtta, aga aeti selga ja öeldi, et pole midagi, et sa sirgelt seista ei saa, kabiinis oled niikuinii küürus kuna su pea ei mahu kupli alla sirgelt. Ma ei jaganud langevarjudest midagi tooaeg, aga oli vist vene D6 tüüpi kuppelvari, põhivari seljapakis, varu kõhupeal. Vene piloot seletas asja muidugi äärmiselt huvitavalt, et vot, zapas avtomatitsheski, atkrõvaetsa avtomatna po võsatu trista metra, tut pereklutshjatel, i jesli glavnõi atkrõvalsa, tagda nada etu huinjuu tut tinit, ili oba atkrõta vras i putajutsa drug drugam. Ma uurisin, et kas varjud on ikka korralikult pakitud ja miks mul varju üldse vaja võiks minna? Vastus, Ne valnuisja, spetsialistõ zdelali, nu samaja glavnaja, jesli ja vozduhe skazhu PIZDETS i atkroju fonar, tagda prõgajesh, ponjal? Seljal olev põhivari oli ju mingi haagiga lennumasina küljes kinni, et kui kiirelt lahkud, siis see haagitud pael tiris varju pakist siva välja, et üks mure vähem, ise pidi vaid varuvarju automaatika välja lükkama, kui said aru, et põhikuppel ilusasti lahti ja asi edeneb. Need võtted pole mul enam meeles, mida õpetati, et kui põhikuppel seljalt mingil põhjusel lopendama hakkab ja on niisama kasutu ballast, et kuidas imekähku seljapakist, kui mõtetust asjast lahti saada, sest varuvari kõhul oli väiksem, maandumine kiirem, ja iga lisagramm, mis sul kaasas, et see mütsatab sind vastu maakera korralikumalt.

Aga Kuusiku lennuväli on oma lähiminevikus ka üsna õnnetusterohke olnud, päris mitu fataalset juhtumit on seal toimunud...

[EOD]

Seda pulli pole veel näinud, et Blanikus varuvarju kasutatakse! Juhise liikumist kõhul olev kott ei sega?
Blaniku päästevari käib selja taha. Seetõtti pole ka seljatoel patja, ainult presendiga raam. Vari mahub ilusasti sinna sisse ja hoiab ka pilooti/reisijat manöövrite ajal paigal.
Wilgal ei ole samuti varuvarju, seal käib päästevari istumise alla, istmepadja asemele. Kui seda üldse kaasa võetakse, istmepadi on mugavam. Langevarjuhüppelendudel tegelikult peab olema, kuna langevarjur võib hüpates stabilisaatori taha kinni jääda.
Õnnetused on juhtunud põhiliselt langevarjuritega, kes on liiga uljaks läinud või siis algajatega, kes põhivarju avanedes unustanud varuvarju automaadi välja lülitada. Selle avanedes kui põhivari on lahti, hakkavad kaks kuplit üksteist segama. Lõpuks on nööride otsas kaks laperdavat kaltsu, mitte kuplid.
Jantariga stardil juhtunud traagiline õnnetus on erand. Seal oli probleem selles, et kuna puksiirsõlm asub sellel purjekal massikeskmest tunduvalt allpool, siis stardil tuleb juhist kõvasti ette anda. Millegipärast jäi see tegemata, vints tõmbas purjeka nina järsult üles ja see sattus horisontaalsesse pöörisesse ning paiskus vastu maad.

[Hydrazine]

No jolki-palki... kust ma täpselt tean, mis mudel mulle selga aeti, aga tehniliselt oli väga keerukas lahendus. Meduusid ka mõlemal varjul, baromeetrilised altimeetrid küljes automaatika jaoks, ja kui, et kõik automaatika feilib, siis Rutshkad ka, et siis pead ise siit ja sealt tõmbama.
See oli täielik tehniline eksam. Korralik loeng oli ennem, et kui kargad, siis siit lükkad varuvarju automaatika välja, ja siin on punane Rutshka, mida ise pead rebima kui pael ja meduus varju lahti ei tõmba. Aga väga huvitav asjandus oli.

Aga nagu ma mainisin, ma olen suurt kasvu, Blaniku kabiini mahtumine oli juba paras kunsttükk, et ennast koomale tõmmata. Aga kõhuvari ei seganud kangi liigutamist üldse. Kõhuvarjupakk oli ca 3 korda väiksem kui seljapakk.

Seda pulli pole veel näinud, et Blanikus varuvarju kasutatakse! Juhise liikumist kõhul olev kott ei sega?
Blaniku päästevari käib selja taha. Seetõtti pole ka seljatoel patja, ainult presendiga raam. Vari mahub ilusasti sinna sisse ja hoiab ka pilooti/reisijat manöövrite ajal paigal.
Wilgal ei ole samuti varuvarju, seal käib päästevari istumise alla, istmepadja asemele. Kui seda üldse kaasa võetakse, istmepadi on mugavam. Langevarjuhüppelendudel tegelikult peab olema, kuna langevarjur võib hüpates stabilisaatori taha kinni jääda.
Õnnetused on juhtunud põhiliselt langevarjuritega, kes on liiga uljaks läinud või siis algajatega, kes põhivarju avanedes unustanud varuvarju automaadi välja lülitada. Selle avanedes kui põhivari on lahti, hakkavad kaks kuplit üksteist segama. Lõpuks on nööride otsas kaks laperdavat kaltsu, mitte kuplid.
Jantariga stardil juhtunud traagiline õnnetus on erand. Seal oli probleem selles, et kuna puksiirsõlm asub sellel purjekal massikeskmest tunduvalt allpool, siis stardil tuleb juhist kõvasti ette anda. Millegipärast jäi see tegemata, vints tõmbas purjeka nina järsult üles ja see sattus horisontaalsesse pöörisesse ning paiskus vastu maad.

[Hydrazine]

Kuusiku lennuväljal on ikka igasugu pulli juhtunud. Kui hea ilm, siis AN-2 keris ennast vaikselt 4km peale ja uljaspead parašutistid, haak kinni ja uksest välja kuplitega, aga kuppelvari pole eriti juhitav, näiteks nagu tiibvari. Meie grupist mingi kuju lajatas lennuvälja kõrvale metsa puu otsa kuppelvarjuga, jäi kinni, ja siis siples ja karjus seal kuni ära päästeti.

Ja mingi purilendur maandab oma aparaadi külamehe põllule, õnneks õnnelikult. Häbi nägu ees ja seletus, vabandust, ma ei saanud midagi teha, tõusvaid õhuvoole enam ei leidnud, kiirus ja kõrgus kukkusid, lennuväli kaugel, aga mu tiivad ei kandnud enam, varisemiskiirus tegi oma töö.

Külamees, mingi traktorist... see ei saanud kohe mitte sittagi jutust aru. Et lahe asjandus teil küll siin, aga palun koristage see värk nüüd minu põllult ära....

[EOD]

Hüppajad on maandunud ka angaari katusele ja seisva purilennuki peale, misjärel lennuk läks mahakandmisele. Õnneks kütuselao piksevarraste otsa veel mitte.
Purilennuki maandumist väljaspool lennuvälja ei loetud isegi nõukaaja rangete reeglite järgi hädamaandumiseks. Endal pole ette tulnud (ma sihuke arg ja ettevaatlik vennike ), kuid Wilgaga on tulnud põldudel purjeka järgi käia küll.
Põllu omanikud suhtuvad maandunud purilendurisse üldiselt positiivselt. Ikkagi vaheldus halli argipäeva, millest veel aastaid rääkida.
Ega see purilennuk rohkem vilja talla kui väike tuulispask. Aga kui kogu küla kokku jookseb seda imet vaatama, siis tallatakse küll põld ära.