"Tankid EKV-le"

[uusmario]

Luige interviu poola tankide ja üldse välisabi teemal nägi reaalsuses välja selleine

http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/ ... dised.shtm

[alari]

Tekkis selline küsimus, et kui eesti relvastusse võetakse tankid, siis kui palju inimesi on ühes tankiüksused (näiteks tankikompaniis) ühe tangi kohta. Ja tahaks teada, kuidas see tankiüksus teie nägemuses komplekteeritaks, kas ajateenijatest või hoopis kaadrikaitseväelastest?

[kala]

Ei usu et ajateenijaid kohe tankidele toppima hakataks, pigem ikka kaadrikaitseväelased.

[hummel]

T-55 tankidega oli üks igavene ooper ja segadus. Kaitseväes olid juba isegi valmis vaadatud hädapärased kohad, kus need oleks tulnud tuua. Siis ei saadud jälle aru, kas tegemist on kingitusega või tasuta laenamisega. Bla-bla-bla.
Nende masinatega oleks olnud see suur häda, et neid poleks saanud üldse teid lõhkumata kasutada, sest vene roomikutel puuduvad kummipadjad. Kummipatjadega roomikutega ei tee tank kõva kattega teepinnale praktiliselt mingisugust kahju, kui kiirenev amortisatsioon (masina mass) välja avata. Igapäevaselt kasutatavatele ristmikele ja teravatesse kurvidesse jäävad vaid mõned kummijutid ja ajapikku täksitud äärekivid (korrastatav kord 5 a jooksul tühise raha eest).
Rühmajagu oleks võinud uurimiseks-katsetamiseks ikka võtta.

Poola tahtis neist tankirisudest sel ajal iga hinna eest lahti saada ja üritas neid veel vastse NATO liikmenagi (ja NATO meelehärmiks) igasse ilmakaarde ka pollillegaalselt ärida või üldse ära anda. Kohalikel aga tekkis "tankihämming" ja öeldi igaks juhuks ära. Oleks vastu võetud, oleks meil ilmselt täna juba moodsamad tankid hankes. Kui Soomlased poleks meile 90. lõpul oma vanu suurtükke kinkinud, poleks meil täna ilmselt samuti moodsaid välihaubitsaid. Asjad arenevad ikka järk-järgult kogemusi kogudes. Alustada tuleb rahulikult - ei saa korraga niipalju haiget, kui selgub, et oled oma võimeid esialgu üle hinnanud.

Viimastel andmetel oli kaitseväel kavas operatiivstruktuuri planeeritavale tankiallüksusele ikka kaader peale panna.

[Kapten Trumm]

Selle soomlaste kingitud suurtükikogemuse kohta: tahaks loota, et tankiteemalisele äratundmisele ei jõuta II Vabadussõja kaevikutes.

Seda juttu lugedes jääb mulje, et kuskil puudus üldse teadmine, mis relvastus armeel on. Et soomlased kinkisid kahurid, meie omad uurisid, proovisid, vägev relv. Tahaks omale ka.

Kui Iisraelist oleksid MAPATSid ostmata jäetud, kas siis praegu kiidaksime siiani B-300 tõhustust avamaastikul tankide lõpetamisel

Selle kohta on eesti rahvatarkus - loll õpib oma vigadest, tark teiste omadest

[Hjalmar Nelk]

Ei puutu otseselt teemasse, kuid kuna antud lugu on ka varem siin üleval olnud siis arvan, et võin sõna võtta. Asi puudutab nüüd neid kummipatju roomikutel ja legendi sellest, et metallroomikud lõhuvad hirmsasti asfalti. Kummipatjade ESMANE eesmärk on pikendada roomikute eluiga. Pikeneb tunduvalt. Tänapäevane roomik peab vastu kuni 10000 km ilma probleemideta, vene tankil on see ca 1000 km. Teisejärguliste eesmärkide hulka võib kuuluda ka asfalti säästmine. Ise ma küll ei arva, et metall asfalti hirmsalt lõhuks. Näiteks Soomes sõidavad kõik tankid (vene T-72) kiirteedel ja ei ole mingit probleemi.

[uusmario]

Korraliku asfalti nad tõesti ei lõhu,kuid Eestis on palju väiksemaid teed kus on all vana asfalt ja pealt on pinnatud.Siis selle pinnatud kihi tõmbab roomik ära küll,eriti kurvide servadest.Kuid ka vene tankidele toodetakse kummipatjadega roomikud.

[Kapten Trumm]

Kummipatjadega roomikuid liikus ka ENSV aegadel siin, vene ajal sai seda roomikukummi kasutatud, sellised paksud liistakad.

See "majandusraskuste" jutt oleks olnud ehk pädev 1994, kuid mitte 2000, need paakümmend maisnat, mis vaja on, võib panna nt Marja tn hoovipeale, isegi praegu on seal veel ruumi. 2000 oli seal vist tühi plats alles. Huvitav on seejuures, et "soovitused" pärinevad ilmselt ohvitseridelt, kes on sõda telekast näinud. Laaneots on mitu korda välja öelnud, et tehnikata ei saa ja arvatavasti ütleb Einseln samamoodi.

T-55 ilmselt tankilahingut ei pea, kuid jalaväe tuletoetuseks on ta märksa toekam asi siiski kui Pasi või Iisraeli toruga maastikuauto.

Nagu ikka, asi on taktikas. Kui ronida sellega avatud maastikule, siis on tulemus kõigile ette teada. Kui kasutada teda varitsustes või kaitseliinidel pidevalt kaevikuid vahetades (tank kaevatakse kahurini maa sisse), siis on selle väljalöömine väga keeruline ülesanne. Igatahes on ka kõige vanem mudel oluliselt võimsam kõikidest lähitulevahenditest, mis praegu siin relvastuses on.

Õppeks käraks see küll - tegu on töölistalupoegade ajateenijatest armeele tehtud kirvetööga, mis ei eelda erilist kvalifikatsiooni tema hooldamisel ja remontimise. Ja taktikate lihvimiseks/koostöö harjutamiseks sobib samuti suurepäraselt.

[uusmario]

T-55 kohta öelda,et riigil pole majanduslikult võimalik tanke ülalpidada,jättis EV endast küll väga vaese mulje,isegi puruvaesed Aafrika riigid suudavad neid ülalpidada.

[Troll]

T-55 kohta öelda,et riigil pole majanduslikult võimalik tanke ülalpidada,jättis EV endast küll väga vaese mulje,isegi puruvaesed Aafrika riigid suudavad neid ülalpidada.

Ja Afganistanis kasutatakse neid senini edukalt, ometi pole seal mingeid remondivõimalusi ega spetsialiste.

[Madis22]

ärge unustage, et üks "oluline" faktor mistahes tehnika valikul on mugavus. mai tea, kust mul see meelde on jäänd aga keegi väitis, et venelased topivad tanki just pisemaid mehi. arvestades, et minu pikkus on 185 cm ja ma asusin rühmarivis täpselt keskel, võiks öelda, et keskmine eesti sõdur on just nii pikk. kas me leaks piisaval hulgal piisavalt väikesi mehi, kellede kasv oleks võrreldav väikesekasvuliste venelastega? kipuvad nad ju meist enamasti lühemad olema. kas ehk mitte selle kivi all pole vähk peidus

[kangelaspioneer]

Aga kust soomlased neid päkkapikke võtavad siis?

[uusmario]

T-55 oleks vaja tõesti mitte just väga pikki mehi,kuid sinna suruks sisse ka pikemad,kuid siis oleks nad seal nagu kilud karbis,sest nii väiksesse masinasse peaks mahtuma 4meest,sarnane probleem on ka T-62,T-72 on suurem ja ainult 3liikmelise meeskonnaga,seega on ruumi rohkem,üldiselt võiks natuke lühem olla juht,sest tal on kõige kitsamad tingimused,üldiselt aga tankis istutakse(va laadija),siis ei ole pikkusel erilist vahet.

[Kapten Trumm]

Pikkuse piirang on kõige olulisem T-72-tüüpi masinates. T-64 (mis on üleminekumudel T-55/62 põlvkonnalt T-72 põlvkonnale) ei tea. T-72-l on kindlad väljamõõdetud kohad meeskonnale, kuhu jah on vaja õige pikkusega mehi.

See majanduskriisi jutt 2000. aastal ei pea vett kuskilt otsast. Arvan, et üldise korralageduse tõttu vasakule minev/isiklikeks sõitudeks raistatav kütus on vähemalt kümme kord suurema kogusega kui tankipataljoni aastane kulu. Seejuures üritatakse asja lahendada nii, et tankid EI PEA reisima 200 km kaugusele, vaid polügoon on väeosa lähedal ja neid reaalseid sõidutunde (millest tulenevad ekspluatatsioonikulud nagu kütus, määrdeained ja remont/hooldus).

Kütusekuluga on muidu sedasi, et keegi pole keelanud kasutada sõjamasinates spets märgistusega diislit nagu põllumasinates seda tehakse. Praegu sõidetakse maha kütust, kus riik on 1/2 makse peale keevitanud ja hädaldatakse, et läheb palju.

Et neegrimaad ja afgaanid nende 40 aastat vanade T-55-dega ringi sõidavad on lihtsalt näide selle ajateenijate massile tehtud masinate robustsusest. Abramsid oleks nad arvatavasti kihva ammu keeranud.

Siililegi selge, et T-55 pole Leopard (isegi mitte T-72), aga minuarust on need Postimehe artiklis toodud argumendid naeruväärsed. Põhimõtteliselt öeldakse seal otse välja, et EKJ on nii vilets, et ei suuda valvata 50x50 meetrit hoiuplatsi 24h/7p ning tankid tassitakse sealt laiali

[hummel]

Et puhtalt teiste vigadest õppida, vajame ilmselt tänasest enam õppimis- ja analüüsivõimelisi inimesi. Üks asi on midagi kuulda-näha, teine asi aga ise järele proovida. Omadel militaarkogemustel võin öelda, et natuke aega ikka kulub, enne, kui samamoodi sujuma hakkab. Osasid praktilisi asju on ka ülimalt raske teiste kogemusest õppida, mis ei tähenda, et me ei õpiks teiste kogemustest niipalju, kui võimalik.


Mis puutub lühikestesse meestesse, siis see pole küll mingi probleem. Meil on olnud vaja leida mõningatele ametikohtadele justnimelt lühikesi (aga samas vaimselt suhteliselt andekaid) mehi ning teistele ametitele just kasvult keskmisi/pikemaid. Ametikohtadele määramisel peab ALATI kaaluma kõikvõimalikke aspekte tulenevalt nii vaimsestest, kui füüsilistest eeldustest, aga samuti isiksuse eeldatavast sobivusest lähema koostööpartneirga. Kui kompaniis on vähegi kogenud ja mõsitusega juhtkond, siis erialaõppe alates arutatakse koos isikkoosseisu jaotust ja planeeritakse mehed niiviisi ilusasti ära. Ja vahest on lühikesi isegi päris palju teenima võetud. Tankide muretsemine versus vastavat kasvu meeste puudus kuulub pigem militaarhuumori valdkonda