"Vargus ei seadusta veel vara omamist." - see on väga huvitav väide, isegi ajaloolises kontekstis. Mida sisuliselt Venemaa (või venelastest Krimmi elanikud) tegid - kasutasid ära Ukraina nõrkust oma huvide kehtestamiseks. Sel ajal kui Kiievis kaikamehed võimu kukutasid ja enda võimu asemele seadsid, haaras Venemaa Krimmi või Krimm liitus Venemaaga. Krimm ei olnud Venemaale mingi vaenulik territoorium vaid embleemideta mehed patseerisid seal alguses lausa ilma magasiniteta relvaga ringi - liialdusena ei ole vale öelda, et Venemaa agressioon võeti Krimmis vastu sisuliselt lilledega. Referendumi korraldumise kvaliteedi üle võib ju viriseda, aga keegi ei julge väita, kui referendum korraldatuks rahvusvaheliste vaatlejate piinliku silma all, et see oleks lõpptulemust muutnud. Krimmi elanikud said niivõrd kuivõrd väljendada oma tahet. Seetõttu on natuke imelik lääne poolset retoorikat kuulata, et Krimmi elanike demokraatlik tahteväljendus on ebaseaduslik, või tuletus, et Krimmi elanikele demokraatia ei kehti.okupatsioon.com kirjutas:Vargus ei seadusta veel vara omamist.
Mida Krimmile võrdluseks tuua. Üldistatult sobiks ka Eesti Vabariigi tekkelugu - sel ajal kui Peterburis võimutsesis kaikamehed, kehtestasid Eesti territooriumil agressiooni abil oma võimu siinsed elanikud. Võiks küsida, kas tsaari- või kaikameeste Venemaast tüki hammustamiseks ei kehti seesama - "Vargus ei seadusta veel vara omamist." Juhtus ju sarnane Ukrainaga, tsaari-kaikameeste-venemaa oli nõrk ja seda kasutati ära.
Teine sarnane näide on NL lagunemine, kus jällegi sarnane seis, NL.Venemaa oli nõrk, ja NL osad ja lääs (NATO laienemine) kasutas seda ära. Jälle võiks öelda - "Vargus ei seadusta veel vara omamist."
Või ei ole asjad nii lihtsad...
Võib vabalt öelda, et Krimmi eraldumine toimus mistahes aspektis ideaalsel viisil, sõda ei ole (inimeste massitapp puudub), rahvas ehk sellel ala elanikud said oma tahet referndumil väljendada.
Probleem on pigem juriidiline, ja ka Ukraina seisukohast muidugi alandav ja solvav.
Võib ka öelda, et rahvusvahelises õiguses puudub protseduur, kuidas selliseid eraldamisi läbi viia. Puudub seepärast, et paljudel riikidel on allutatud alasid, kus elanikud soovivad eralduda aga sisuliselt jõuga ei lasta neil seda teha. Meenutada või tänapäevast iirlasi, baske, kurde, hiinal taiwan, tiibet ja seda rada võiks jätkata.
Sellised eraldumised saavad võimalikuks, kui "emamaa" on nõrk ja ei suuda jõuga enam kinni hoida ja end kehtestada - Ukraina oli/on nõrk ja Krimm eraldus.
Rahvusvaheline praktika on selle kohapealt veider, Kosovo näite puhul toodi põhjuseks, et Kosovo sai eralduda, sest seal pandi toime genotsiid. Sellest võiks tuletada, et rahvusvahelise õigusega kooskõlas juriidiliselt korrektse eraldumise eelduseks on üks korralik genotsiid või muidu tapatalg, ehk maailma jaoks oleks Krimmi eraldumine vastuvõetavam, kui Krimmi elanikud oleks osa rahvast ajanud massihauda. Veits väärastunud ootus rahvusvahelise praktika seisukohast, kas pole.