Mis Ukrainas toimub? vol.1

[Rügaja]

Ei tahaks nii pessimistlikult päeva lõpetada. Ma arvan, millalgi võib Krimmist uuesti kõnelda, vast küll siis, kui tatarlased rohkem mõju hakkavad avaldama. Tatarlastes on sisu ja tegelikult oleks õige, kui nad oma maa tagasi saaksid.

See Putini lubadus kolme riigikeele kohta unustage ära. Mordvas on samuti 3 riigikeelt ametlikult, ersa, mokša ja vene. Tegelikult käib kõik jäigalt vene keeles, kuna ametnikud on nii paika pannud. Teistes soomeugri maades on umbes samamoodi. Ainult tatarlased on suutnud vene survele vastu panna, Kaasanis on tatarlasi rohkem kui venelasi ning tatarlaste iive on ka suurem. Neil on oma koolid ja meedia.

Ukraina peab endale rohkem sisu kasvatama, seapeki kõrval rohkem vaimset pekki tarbima, mis vaimu tugevaks teeb. Oma keelest rohkem lugu pidama ja oma meelt teritama. Krimm on jah, praegu käest võetud, aga tegelikult on Ukrainal Krimmi elektri ja vee osas kõva sõna öelda, vaadake Mihkel Tiksi arvamust Postimehes. Kui kinni keeravad, on Krimmis katastroof käes - ja siis jäävadki paigale ainult tatarlased, need kõige visamad

Väheusutav, et jänkid ja inglased selle anneksiooniga pähesülitamise rahulikult ära kannatavad. Ilmselt peab Venemaa maksma kuskil kallist hinda. Täiesti võimalik, et punutakse mingi riugas Kaug-Idas või Kesk-Aasias.

Üks areng on veel, millele viitas ka denis - Venemaa langemine majanduskriisi. Seda annab naftahinnaga ka stimuleerida. Kriisis on vähem võimalust mõelda provintsidele...

[PaganHorde]

http://lhv.delfi.ee/forum/free/122255?l ... Id=2644107
see ka üsna asjalik foorum sel teemal. Seal keegi kodanik winger postitab head venekeelset infot, ei ole kremli klosetipesuvesi. Loomulikult on ka seal omad rublad olemas. irw

[Manurhin]

Ei uskunud seda teemat foorumisse tehes, et asi nii delfiks kätte ära läheb. Tüdrukud, tõepoolest, isiklikud erimeelsused võiks lahendada privaatsõnumite kaudu . Kuid samas, vaadakem selle teema esimest postitust, ega ma ju palju mööda ei pannudki.

[denis23]

Vladimir Pozner intervjuu PBK-le.
Vene keeles.
Ok - ehtne Moskva mõõduka liberaali seisukoht.

http://www.youtube.com/watch?v=KHXGlvh8nEE#t=607

Ja veel üks pikk, üle tunni pikkune Pozneri intervjuu. Õpetlik.
Kui vene keelest aru saad, kui aega on - vaadake.

http://www.youtube.com/watch?v=_tNbgP4kdEQ

[vana vares]

Atarmek:
"Aga miks on passiivne Ukraina elanikkond? Pole laialdasi üleriigilisi demonstratsioone (ka mitte Lääne-Ukrainas), arvamusliidrite ühispöördumisi, tohutut protesti kõigil kanalitel, sh Internetis. Näib, et ukrainlased ongi toimuvaga üldjoontes rahul."
Mina: ???
Kui ukrainlased toimuvaga nii rahul on, milleks siis üldse see kogu kamm käib? Milleks siis meilgi siin teiste rahulolusse sekkuda?
Niipalju kui pilti näen, ukraina tuttavaga vestlen, blogisid loen jne. on ukrainlased "toimuvaga rahulolust" üsna kaugel, seda pehmelt väljendudes.
Ja proteste on pikalt olnud nii et vähe pole. Kuid õelale karlikule tänavanurgal plakatiga seismine ei loe, sellest on ka aru saadud.

[vana vares]

Vaatasin Denissi soovitatud Poznerit. On nagu liberaal ja ei ole ka. Kuulates, kuidas USA pahad kõike korraldavad ja ukrainlasi sõbralikust vennasrahvast eemale kisuvad, siis on seda ikka imelik kuulata. Rahvas see on hulk zombisid, kelle ajudesse salakaval lääs süstlaga bakereid süstib, ja siis hakkavad nad hea Vene vastu mässama - Putin(Stalin, Andropov) oma armeedega proovib ainult sassi läinud ullikesi maha rahustada, et nood aru saaksid, kes tegelikult hea on. Kui intelligentsete? Vene liberaalide peades ikka sellised mõtted pesitsevad, siis pole aastakümneid midagi muutunud.
Kui venelane sellest lõputust jogast välja ei tule ja aru ei taha saada, et rahvus ise võib teha läänemeelse valiku, see ei ole USA kätetöö, siis ei ole nendega midagi rääkida.
Euroopa on Pozneri jaoks null. Ja kõik need vahepealsed rahvused mingid mutukad, kellega kahelt poolt manipuleeritakse, nagu ajudeta etturid.
Gruusiaga on Pozneri(siis Vene liberaali) jaoks kõik selge - ise ründasid ja siis said peksa. Heasüdamlik Putin lihtsalt halastusest ei võtnud Tbilisit ära (muuseas huvitav paralleel - Vene-Türgi sõda ja vene väed Konstantinoopolile lähenemas. Pärale ei jõudnudki. Miks, headusest või?). Šaakašvili arvas, et USA tuleb appi (jumal hoidku, kust need venelased selle võtavad? Et USA kuulutab Venele sõja ja pommitab maatasa või?) aga valelikud USAkad reetsid ta.
Ka Krimmiga on kõik selge - sealsed elanikud ei tahtnud Ukraina all lihtsalt olla ja tulid ise Vene alla. Kõik see sõda ja mehikesed jne. aga lihtsalt USAle näitamaks, et ta oma agentidega sinna ei sekkuks. Putin tegelt mingit sõda ei taha ega üldse vägivalda kannata.
Baltikum aga - no mida need naljakad paranoikud seal kardavad, lihtsalt ei saa inertsist venevihast lahti - ega siis Putin ju nende vastu sõjaga ei lähe. Jne.jne.
See mees saadeti USAsse, tal pidi seal oma saade tulema(vene liberaali nägemus maailmast), aga USAkad katkestasid lepingu ja saatsid mehe tagasi. Siit võiks midagi järeldada, eriti kui ta jutuga kõrvutada. Olen veendunud, et nii mõnedgi Putini Vene saatejuhid ametlikus TVs teevad oma saateid teatud eeldustel. Ja selle mehe liberaalsus lõhnab kuidagi kahtlaselt Uno Lahtlikult.

[Coger]

Seda, et Krimm Venemaale jääb, kahtleb veel keegi? Ukraina hambutust (argust) nähes, mina ei kahtle.

Tõenäosus on suur et Krimm Venemaale jääb. Argus kindlasti ei ole see, mis Ukraina samme motiveerib.
Ja palun, ärge pingutage selle VF kõiketeadmise ja filigraanse planeerimisega üle.

Mina pole midagi sellist öelnud.

Lihtsalt takkajärgi "võla" klattimiseks. Lause "Seda, et Krimm Venemaale jääb, kahtleb veel keegi? Ukraina hambutust (argust) nähes, mina ei kahtle." kuulus mulle.
Ja tegelikult ei pidanudki otseselt silmas, et Ukraina argust üles näitas Krimmi puhul, aga ei osanud muudmoodi sõnastada ka asja. Minu jaoks on endiselt arusaamatu, miks näiteks ei viidud sõjaväeosadest oma tehnikat minema, enne kui venelased kaela sadasid? Aega selleks ju oleks olnud. Sama teema laevastikuga Krimmi sadamates. Ok, argus pole õige sõna, ent hambutus küll. Jatsenjuk vaid ähvardas, seadis mingeid ajapiire, et "juhul kui selle aja peale.... siis teeme me seda v seda". Ja midagi ei juhtunud. Poe ime, et punaarmee neist üle sõitis selle peale.

[Lemet]

Seda on ju Ukraina sõjaväelased ise kurtnud, et valitseb(nüüd juba küll valitses) peataolek ja korraldused puudusid. Puudus tegelikult ju isegi selge positsioon, kas ja mida teha. Vaevalt oli selle taga mingi kaval viivitusstrateegia, asjad on harilikult märksa lihtsamad. Ja kui ikka ühe BTRga sõidetakse maha väeosa väravad ja niisama lihtsalt võetakse üle sõjalaevad, siis millest me räägime. Laevade ülevõtmise tõkestamiseks pole ju vajagi verd valada, piisab manööverdamisest ja tuletõrjepumpade kasutamisest. Sealmaal kisub 100% meie stsenaariumiks anno 1940, mille puhul vastuhakk oli vaid üksikute eralõbu...Ja idanaabri propaganda väidab taas sinisilmselt- mis okupatsioon, rahvas ise ju tahtis. Isegi sõjavägi tuli rahumeelselt meie poole üle. No mis okupatsioonist me räägime.

[krizz]

See pole mingi vabandus, et korraldusi pole. Siis tuleb improviseerida vastavalt antud vandele ja määrustikele. Sõjaväeosad ja laevad oleks tulnud mineerida ja hävitada, koos seal olnud moona ja varustusega, mitte kandikul anda vaenlasele. Pole korraldust... Kurat korraldust pole sul ka siis, kui su ülemus peaks sõjas surma saama. Kas siis on ka määäää - pole korraldust!

Üldse väga kummaliselt hakkas see Krimmi saaga pihta. Mingid hambuni relvastataud tegelased tulevad üle piiri, hõivavad lennuvälju ja toovad aina uusi vägesid juurde. Mida tegi Ukraina piirivalve ja sõjavägi sel ajal? Vaatas näpp suus pealt ja vaatas nagu põnevusfilmi? Ma saan aru, et Maidan ja riigivõimu kukutamine tegi olukorra veidi segaseks, kuid piirivalvet ja sõjaväe struktuure see ju otseselt ei puudutanud ja vastavad käitumisjuhised pidid ju ikkagi olemas olema, olenemata riigivõimust. Nüüd see unistamine maksis ilusti kätte, laula ja vala pisarad takkajärgi palju tahad, õige reageerimisaeg magati maha.

Vägisi jääb mulje, et Eesti on Ukraina sõjaväkke saatnud mingeid "laulva revolutsiooni instruktoreid". Aga lauluga vaenlast ei peata. Tõenäoliselt ongi kogu selle Ukraina armee loiduse taga see, et Ukrainal ongi Krimmist suht savi, see venelaste enklaav pole väärt ukrainlaste vere valamist.

[Lemet]

Eduard Limonov ässitab idarajoonide elanikke nõudma ühinemist Venemaaga.

http://echo.msk.ru/blog/limonov/1284582-echo/

[Lemet]

Mart Helme....

Venemaa teenib umbes seitsekümmend protsenti oma tuludest tänu toormemüügile, gaas ja nafta eelkõige. Selles kontekstis tundub tülinorimine läänega mõistusevastasena. Tegelikult pole siin aga midagi mõistusevastast.

On kaks olulist momenti, mis Venemaa seniselt gaasidiplomaatialt jõu võtavad. Nendeks on majanduskriis ja innovaatika, mis vähendavad järjekindlalt nõudlust vene toorme järele Europas ja kildagaasirevolutsioon ning naftatootmise suurendamine USA-s. Lühemas perspektiivis tähendavad need asjaolud hinnalangust, pikemas perspektiivis aga tõsise alternatiivi tekkimist vene toormele üldse. Järelikult on praegu just see moment, kus Venemaa oma tarbijaid veel šantažeerida saab.

Ühtlasi on pingete kruvimine Venemaale kasulik ka hinnapoliitika plaanis. Mäletame ju, kuidas just äsja suured bõrsid kergendatult hingasid, kui selgus, et Krimmi pärast Venemaa vastu rakendatavad sanktsioonid pole tõsiselt võetavad. Ebakindel olukord turgudel ei lase hindadel siiski langeda, vaid, vastupidi, aitab neil võib-olla hoopis tõusta. Ja see on vesi Venemaa veskile.

Tegelikult pole Euroopat räsinud majanduskriis Venemaad sugugi puutumata jätnud ja putinsmi majandusliku eduloo kängumine tuleb kellegi kaela ajada. Üldist läänevastast hüsteeriat arvestades saavad süüdlased olla üksnes neetud ladinlased.

Mis puutub majanduskahjudesse laiemalt, siis on Moskvas teatud kadudega arvestatud ja leitud, et see, mida võidetakse, kaalub kahjud üle. Krimm tagab Venemaale domineerimise Mustal merel ja muudab ka ükskõik missuguse valitsuse all elava Ukraina tervikuna Moskva poolt järjekindlalt šantažeeritavaks. Seda nii sõjaliselt kui majanduslikult.
Vene rikkurid – vähemalt need, kes võimule lähedal seisavad – on oma rahad aga juba ammu ohutusse kohta toimetanud.

Kujunenud olukorras on Venemaa ainus, kes mängib ettevalmistatud partiid, näidates selle juures üles ka oskust improviseerida. Praegu mõistetakse Kremlis ilmselt hästi, et olukorras, kus maailma tähelepanu on keskendunud Ukrainale, tuleb selles pingekoldes pidurit tõmmata. Ida-Ukraina kohene vallutamine oleks küll ahvatlev, kuid äärmiselt provokatiivne ja võib seepärast koos Transnistria ja Moldovaga pisut oodata.

Moskva poolt on hoopis kavalam avada kusagil mujal ootamatult teine rinne. Selle teise rinde kõige tõenäolisem koht on Eesti. Sealjuures ei maksa meil karta, et Moskva alustab meie vastu täiemahulist sõda, mida USA ja NATO ei saa pealt vaatama jääda. Tõenäoliselt tõstetakse viies kolonn Tallinnas küll jalule, kuid piirdutakse venelaste „kaitsmisega“ siiski vahetult piiri ääres – Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel.

Viimases on Tiit Vähi kakskümmend aastat venelastele ka usinalt (sõja)sadamat ehitanud. Siinkohal meenub mulle, kuidas omaaegne Riigiduuma väliskomisjoni esimees Vladimir Lukin mulle kord irooniliselt ütles: „Zdorova postroite. No ještšo ne vsjo dostroili.“ (Hästi ehitate, aga pole veel kõike valmis ehitanud.). Kui lisame, et Sillamäe juures ulatub Soome lahe alla kaevandamist väärivate varudega
diktüenaamakilt uraaniga, saame aru ka Ida-Virumaa vallutamise majanduslikust mõttest. Energeetiliselt amputeerib see Eesti ju niikuinii.

Kremlis on muidugi kenasti välja arvutatud, kui kaugele võib ühe NATO piiririigi vastu minna, ilma et see tõsise sõjalise kokkupõrke Venemaast tugevamate suurjõududega kaasa tooks. Mul jääb siinkohal üle lihtsalt ahastades imestada, kuidas Urmas Paet Ants Laaneotsa (aga ka Leo Kunnase, Urmas Roosimägi ja avalikult mitte esineda soovivate kaadrisõjaväelaste) professionaalse kriitika peale täiesti süüdimatult teatab, et tuleb lihtsalt rohkem oma riiki uskuda! Usume, härra hea ilma välisminister.

Aga kas venelane ka usub? Usub, kui me lillegi ei liiguta, et Kremli kõige elementaarsemat ja lihtsamini teostatavat provokatsiooni NATO ja USA naeruvääristamiseks nurjata? Kui me ei täienda oma puudulikke laskemoonavarusid? Kui me ei paiguta tõenäolisse kriisikoldesse preventiivselt usutavat vastupanu osutada suutvaid jõude? Kui me ei korralda mobilisatsioonikatseid? Kui me ei kutsu kaitseliitlasi õppekogunemistele? Kui me ei anna kaitseliitlastele praegu kodus hoidmiseks piisavat laskemoonavaru? Kui me demonstreerime, et tegelikult on Eesti kaitsejõud bürokraatlik fiktsioon, mille operatiivne jaluletõstmine pole suurema segaduseta võimalik ja mis suudab efektiivselt tegutsema asuda alles siis, kui vaenlane on oma esmased ülesanded sillapea(de) loomiseks meie territooriumil juba täitnud? Kui me ei suuda juba eos tagada võimekust viienda kolonni ülesässitamise halvamiseks komandanditunni kehtestamisega, ässitajate sidevahendite halvamisega ning konkreetselt Eesti riikluse vastu vaenutegevust alustanud isikute isoleerimisega?

NATO usk on hea asi. Ka mina olen NATO usku. Aga NATO tegelik kaitse meile saab teoks üksnes juhul, kui me ise resoluutsust demonstreerime ja omapoolse jõulise käitumisega Venemaa provotseerimist ei karda. Kui me juba eelnevalt võtame sisse kaitsepositsioonid, milledest venelased lihtsalt üle jalutada ei saa.

Putin on alustanud õnnemängude seeriaga. Ta ei peatu enne, kui saab hoobi, mis lööb ta koomasse. Piibel õpetab, et Taavet võitis Koljati. Oli vaja üksnes südidust. Praegu demonstreerime me lootust

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=68294169

[trafomees]

Mart Helme ehk Savisaare suuvooder üritab eestlastest valijaid mobiliseerida tulevastel valimistel, et Etsil tuleks ikka rohkem Brüsseli kohti.

[vanahalb]

[quote="krizz"]See pole mingi vabandus, et korraldusi pole. Siis tuleb improviseerida vastavalt antud vandele ja määrustikele. Sõjaväeosad ja laevad oleks tulnud mineerida ja hävitada, koos seal olnud moona ja varustusega, mitte kandikul anda vaenlasele. Pole korraldust... Kurat korraldust pole sul ka siis, kui su ülemus peaks sõjas surma saama. Kas siis on ka määäää - pole korraldust!

[/quote

]Sõjaväelased kes midagigi määravad on ka seal enamasti 40+ aastat vanad ja algselt olnud NSV Liidu passi/kodakondsusega. Kui tuli aeg pooli valida oligi variant hakata ukrainlaseks või minna erru. Või kolida Venemaale kus võis sattuda mugava Kiievi-Krimmi asemel jumal teab kuhu. Paljud otsustajad on etnilised venelased ja neil ongi kõige lihtsam käed taskus asjadel kulgeda lasta. Truudusvanne on muidugi üks aspekt... no aga mina olen samuti asjaolude sunnil tõotanud NSV Liidu eest viimse veretilgani võidelda.

Baltikumis polegi minumeelest Krimmiga sarnanevat piirkonda. Kõige lähem niisuguse staatusega ala on vist Ahvenamaa, mis kuulub Soomele, aga asju aetakse rootsi keeles, on arvestatav autonoomia ja rahalist rikkust. Kui Rootsi otsustab ükspäev selle endale võtta (võib-olla on ka rahvastik selle poolt) võib samuti juhtuda:
Euroliit vibutab näppu, et oleme ju samas organisatsioonis, kuidas siis niimoodi. Soomlased vaatavad küsivalt Helsingi poole ja Venemaa sõimab Rootsit agressoriks ning lubab Soomele igakülgset abi. Kuid minumeelest läheks nagu Krimmiski ainsagi pauguta.
Hoopis teine situatsioon oleks kui Venemaa prooviks Karjalast midagi kahmata või Ida-Virumaal.

[ermot]

Hoopis teine situatsioon oleks kui Venemaa prooviks Karjalast midagi kahmata või Ida-Virumaal.

Peab olema, muidu pole sellel tsirkusel siin mingit sügavamat mõtet. Vabadus on kallis, seda igas mõttes.

Island panustas omapoolseltVenemaa suunalistesse sanktsioonidesse. Mis on omamoodi huvitav tulemust. 2008 oli nende esimene mõte küsida Venemaalt rahalist toetust, millest Venemaa keeldus. Viga, praegu oleks saanud veidi Islandil mune pigistada.

http://glavnoe.ua/news/n170577

[ermot]

Odessas võeti kinni järjekordne grupp Kalashnikovi automaatidega relvastatud provokaatoreid. Neid seal viimasel ajal päris palju juba kotti aetud.

http://glavnoe.ua/news/n170576