Tegemist on internetis ringi hulpiva ingliskeelse tekstiga mille ma siis maakeelde
ümber olen pannud. Sellest ka võibolla natike imelik lauseehitus, inglise keel ei ole just
mul kõige parem. Ka võivad militaarterminid suti kahtlased tunduda
kuid loodanet ei pahandata... jutt sai vist niigi pikk
---------------------------------------
Pea kaheksa tuhat soomustatud voi lintidega sõidukit üle saja erineva mudeli
leidsid kasutamist Rumeenia armee poolt enne sõda, sõja ajal ja vahetult peale sõda.
Masinad varieerusid kergeist soomusmasinaist raskete iseliikuvate suurtükkideni,
kergetest traktoritest raskete tankihävitajateni. Mudelid olid nii kodumaised
toodanguid kui ka masinaid Tsaari-Vene ajast, Ameerika toodangut ja ka Nõukogude
Liidult vallutatuid. Umbes pooled neist kaheksast tuhandest voib maha tõmmata kas
siis ainult tellitud ja kätte saamata jäänud masinad või siis projektide kaigus
masinaparki arvatud sõidukid, mis tegelikkuses ilmavalgust ei näinudki.
Järelejäänud sõidukeist ainult 1100 olid sõjamasinad, ülejäänud kas siis traktorid,
veomasinad voi transportöörid, ka sõjamasinate arv ei ole paris täpne, sest paljusi
masinaid loeti üle kaks korda tingituna sõidukite uuendamisest. Teenimisaeg varieerus
ka suuresti, mõnedel kestis see ainult paar paeva, mõnedel veerand sajandit,
paljud sõjatandrilt saadud masinad ei olnud enam sõjakolbulikud ning saadeti kas
treeningväljakutele voi lammutati varuosadeks.
Siin oleks siis vaike nimekiri rumeenlaste kasutuses olnud tankidest Teise
maailmasõja ajal.
ADGZ Soomusauto:
Kaal 12t. Meeskond: 5. Soomus: 11mm. Kiirus: 70 km/h.
Relvastus: üks 2cm kahur ja kaks voi kolm 7,92 mm kuulipildujat.
Kaheksarattaline soomuk toodetud Steyr-Daimler Puch AG Austria poolt 1930date
teisel poolel, milledest mõned osteti Rumeenia poolt 1938. aastal. Teenistuse
kohta andmed puuduvad.
Austin-Putilovi soomusauto.
Kaal: 5.2t. Meeskond: 4. Soomus: 8mm. Kiirus: 50 km/h.
Relvastus: kaks 7,62mm kuulipildujat.
Mingi hulk neid langes rumeenlaste kätte peale Tsaari-Vene vägede lagunemist enne
Esimese maailmasõja loppu. Teise maailmasõja alguseks oli neli neist veel ratsaväe
üksuste koosseisus teenistuses. Sõjaaegne kasutamine oli ilmselt väga limiteeritud.
BA seeria soomusautod.
BA-6
Kaal: 5,1t. Meeskond: 4. Soomus: 10mm. Kiirus: 55 km/h.
Relvastus: üks 45mm kahur ja kaks 7.62mm kuulipildujat
BA-10
Kaal: 5,1t. Meeskond: 4. Soomus: 6mm kuni 14mm. Kiirus: 55km/h.
Relvastus: üks 45mm kahur ja kaks 7,62mm kuulipildujat.
BA-20
Kaal: 2,5t. Meeskond: 3. Soomus: 10mm. Kiirus 85km/h.
Relvastus: üks 7.62mm kuulipilduja.
BA-27
Kaal: 4,4t. Meeskond: 4. Soomus: 4-7mm. Kiirus: 48km/h.
Relvastus: üks 37mm kahur ja yks 7.62mm kuulipilduja.
Oktoobriks 1941. olid Rumeenia väed saagiks saanud mitte vähem, kui 103 Noukogude
soomusautot Bessarabia ja Lõuna-Venemaa väljadelt. Milliseid mudeleid kuipalju
saadi on teadmata, ka on puudulikud andmed nende teenistuskaigu kohta, arvata voib,
et suurem osa masinaid kanti maha vähem kui aastaga varuosade puudumise tottu.
BT-7 tank.
Kaal: 15.3t. Meeskond: 3. Soomus 10-22mm. Kiirus 73km/h.
Relvastus: 45mm kahur, üks voi kaks 7.62mm kuulipildujat.
Rumeenia armee sai neid sõjasaagiks 1941. aasta suvel ja õottis kasutusele, kuid
ilmselt tehnilised probleemid limiteerisid nende kasutamist. Kuigi novembris 1942.
väidab armee, et tal neid tervelt 32 tükki veel sõjakõlblikud, on voimalik, et loeti
vaid skelette, mitte peris tanke, sest peagi peale seda lammutati järelejaanud
laiali, et soomustada TACAM seeria iseliikuvaid suurtükke. Igatahes 1944. aastal
ei olnud enam alles ühtegi.
CKD AH-IV-R tankett.
Kaal: 3,9t. Meeskond: 2. Soomus 6-12mm. Kiirus: 45km/h.
Relvastus: kaks 7,92mm kuulipildujat.
1936. aasta aprillis Rumeenia tellis üle saja tanki tshehhide firmalt CKD, 36 neist
komandöritorniga. Kuu aja pärast oli tellimus ümber tõõdatud CKD rivaalfirma Skoda
kasuks ja augustis telliti ainult 35 tanketti. Saadetised hakkasid saabuma 1937.
aasta lõpus, kuid testimisel ilmnenud probleemide tõttu pidurdus nende kasutuselevõtt
kuni 1938. aasta augustini. Teenistusse astus tankett R-1 nime all. Natuke aega
peale teenistusse votmist solmisid CKD ja Rumeenia firma Malaxa lepingu tankettide
edasise tootmise kohta Rumeenias, kuid juriidiliste probleemide pärast tuli uus
leping sõlmida 1939. aasta veebruaris ning siis ilmnesid veel miskid arusaamatused,
nii et lõpuks joonised saadeti alles 1939. aasta oktoobriks. Sõjaaja materjali
puudused jätsid sellele üritusele oma pitseri ning suudeti varuosadest vaid üks
prototüüp kokku panna.
Rumeenia armees R-1d võeti kasutusele mehaniseeritud luureeskadronides Rumeenia
ratsaväe brigaadides. Paljud jäid kadunuks koos enamuse 1. ja 3. ratsavae brigaadide
varustusega Bessarabia ja Bukovina okupeerimise käigus Nõukogude Liidu poolt.
Kolmkümmend R-1te olid nelja ja kuue tanketi suuruste üksustena kuue
ratsaväe brigaadi koosseisus 1941. aasta juunis. Oktoobriks olid koik tanketid
rivist väljas, kas siis vaenlase tule läbi voi mehaaniliste vigade tottu, kuigi 29
neist suudeti parandada ja saadeti tagasi vägedesse. Rumeenia väliarmeede purustamise
käigus 1942. aasta novembris Stalingradi all jäid mitmed tanketid kadunuks ning
1943. aasta alguseks olid vaid üksikud veel tegevuseks kõlblikud. Kuid siiski
suudeti viisteist masinat taas parandada ja käiku lasta, seekord küll ainult
treeningmasinatena. Novembris 1943. võeti vastu plaanid järelejaanud R-1
ümberehitamiseks TACAM R-1, kuid valja pakutud disain osutus juba joonestuslaual
vananenuks ja projekt lõpetati.
1945. aasta märtsis korjati koik allesolevad R-1, 11 masinat, kokku ja saadeti
täiendusena 2. tankirügemendi juurde Tshehhoslovakkiasse ja Austriasse, neist
vahemalt kaks olid veel alles aprillis, kui nad osalesid rünnakul Bratislavale.
CKD P-II AJ Tank.
Kaal: 8,5t. Meeskond: 3. Soomus: 8-16mm. Kiirus 36km/h.
Relvastus: üks 3,7cm kahur ja kaks 7.92mm kuulipildujat.
Sada P-II tanki telliti Tshehhi firmalt CKD 1936. aasta aprillis, kuid pärast
mõnigast mõtlemist Rumeenia vahetati see tellimus edukama Skoda S-IIa tanki
vastu.
CKD PRAGA T6 traktor.
Kaal: 7,05t. Meeskond: 3. Soomus: 0. Kiirus: 31km/h.
Relvastus puudus.
1941. aastal Kuninglik Rumeenia armee tellis 221 sellist Tshehhi keskmist
suurtükitraktorit, millede 6-tonnine vedamisjõud oli ideaalne keskmiste ja raskete
suurtükkide veoks, kuid kätte saadi vaid 130 masinat, ülejaanud konfiskeeris
Saksamaa oma sõjamasinale. Need kättesaadud traktorid (tuntud ka Praha TH või Praha
T-VI või Praha T-VI-R nime all) teenisid Rumeenia suurtükivagedes kogu sõja valtel.
CKD TNH tank.
Kaal: 8,2t. Meeskond 4. Soomus: 8-15mm. Kiirus: 38km/h.
Relvastus: üks 3,7cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Peale pikki katsetusi ja läbirääkimisi, Rumeenia püüdis tellida 395 sellist Tshehhi
kergetanki koos mitmesaja Skoda S-II-c tankiga 1941. aasta jaanuaris, kuid vaatamata
Tshehhi ja Rumeenia võimude püüetele ja Saksa nõusolekule jäi see, nagu ka hiljem hankida
litsents nende masinate tootmiseks Rumeenias , peamiselt Tsehhoslovakkia ja Rumeenia
piiratud sõjatööstuse taha.
CKD TNSPE mässuvastane soomusauto.
Kaal: 12t. Meeskond: 3. Soomus: 4-8mm. Kiirus: 50km/h
Relvastus: üks 7,92mm kuulipilduja ja üks veekahur.
Seitse sellist Tshehhoslovakkias ehitatud masinat saadeti Rumeeniasse 1937-38 ning
anti Kuningliku Rumeenia Sandarmeeria kasutusse.
CKD VZ.33 tankett.
Kaal: 2.3t. Meeskond: 2. Soomus: 4-12mm. Kiirus: 35km/h.
Relvastus: kaks 7,92mm kuulipildujat.
Väidetavalt interneeriti üks selline masin Rumeenias peale Ungari-Slovakkia
vahelisi võitlusi Transkarpaatia pärast 1939. aasta märtsis. Masina edasine saatus
teadmata.
Ehrhardt E-V/4 soomusauto.
(tuntud ka Daimler M1915 soomusautona).
Kaal: 10,4t. Meeskond: 8. Soomus 6-9mm. Kiirus 60km/h.
Relvastus: kolm 7,92mm kuulipildujat.
Valmistatud 1915. aastal Impeerliku Saksa armee jaoks, sõdis see masin 1918. aastal
Ukrainas, kust see peale Esimese maailmasõja lõppu rumeenlaste poolt üles korjati.
Et aga moni neist masinaist ka Teise maailmasõjani vastu pidas, on vähetõenaoline.
FAI soomusauto.
Kaal: 2t. Meeskond: 2. Soomus: 8mm. Kiirus 80km/h.
Relvastus: yks 7,62mm kuulipilduja.
Mõned nendest vanadest soomusautodest olid kasutusel rumeenlaste vastu võidelnud Vene
vägedes 1941. aastal, seega on väga tõenaoline, et osad neist masinaist võeti
Rumeenia armee poolt uuesti kasutusele, kuid arvestades nende vahest lähinguväärtust,
oli nende kasutamine piiratud.
Hetzer.
Kaal: 19,2t. Meeskond: 4. Soomus: 8-60mm. Kiirus 42km/h.
Relvastus: üks 7,5cm kahur ja üks väliselt külgemonteeritav 7,92mm kuulipilduja.
Viisteist sellist Saksa liikursuurtykki, mis baseerisid Tshehhi Skoda TNHP shassiil,
pidid saabuma Rumeeniasse 25. augustil 1944., kuid rumeenlaste üleminekuga
liitlaste poolele ja vaherahu sõlmimisele 23. augustil tühistas selle saadetise. Kaks
Hetzerit langes hiljem Rumeenia armee kätte sakslaste vastu sõdides pohjapoolses
Transilvaanias 1944. aasta sügisel ja võeti kasutusele, kuid nende hilisem saatus
on teadmata.
IS-2.
Kaal: 46t. Meeskond: 4. Soomus 30-160mm. Kiirus: 37km/h.
Relvastus: üks 122mm kahur, kaks 7,62mm kuulipildujat ja üks 12,7mm kuulipilduja
ohutorjeks.
Saadi saagiks 28. mai ja 5. juuni vahel 1944. aastal Rumeenia-Nõukogude rindel
toimunud lahingutes. Lisati Bukarestis toimunud väljapanekule venelastelt
vallutatud tankide hulka. Ilmselt konfiskeeriti peale vaherahu venelaste poolt.
ISU-152 rünnakkahur.
Kaal: 46t. Meeskond: 4. Soomus: 30-90mm. Kiirus: 37km/h.
Relvastus: üks 152mm haubits ja üks 12,7mm kuulipilduja õhutorjeks.
Vallutati 1944. aasta varasuvel samades lahingutes kus IS-2ki ning viidi Bukaresti
väljapanekule. Konfiskeeriti peale vaherahu venelaste poolt.
KV-1.
Kaal: 43t. Meeskond: 5. Soomus: 25-75mm. Kiirus: 35km/h.
Relvastus: üks 76,2mm kahur ja kaks voi kolm 7,62mm kuulipildujat.
Vahemalt üks KV-1 saadi kätte tervelt Rumeenia IV armeekorpuse poolt vasturünnaku
käigus Nõukogude Liidu Harkovi operatsiooni ajal 1942. aasta mais ja ilmus 1. novembril
vallutatud ja kasutusele võetud Vene tankide nimekirjas. Teine selline masin saadi
Krimmist, kuid seda ei suudetud taastada ning veeti Rumeeniasse kus tanki kasutati
liikumatu märklauana tankitõrje üksuste treenimiseks.
Lanz Bulldog traktor.
Peale kaotusrikkaid Stalingradi lahinguid kohtusid Hitler ja Antonescu 1943.
aasta jaanuaris, et arutada Rumeenia armee karjuvat vajadust relvastuse ja
mobiilsuse jarele. Selle tulemusena saadeti Krimmis ja Kubanis opereerivatele
Rumeenia vagedele 108 Bulldogi põllumajandustraktorit, mis võeti kasutusele kui
suurtükivaetransportoorid. Lubati veel 400 traktorit, mis ka enamuses 1943. ja
1944. aasta relvasaadetistega kätte saadi.
M3A1 Stuart tank.
Kaal: 13,7t. Meeskond: 4. Soomus: 10-44mm. Kiirus: 58km/h.
Relvastus: üks 37mm kahur ja kaks kuni neli 7,62mm kuulipildujat.
1943. aasta veebruari alguses kaotasid venelased 32 tanki ja 2000 meest
ebaõnnestunud dessandis Ozereika lahes Novorossikis Kubanis. 21 tanki neist olid
Stuartid, hiljuti lendlease alusel Venemaale saabunud. Kuna paljud tankid polnud
saanud üldse tabamusi, vaid lihtsalt ära uppunud, võeti need kohe kiirelt selle
rindelõigu eest vastutavate rumeenlaste poolt kasutusse. Mingi hulk neist Stuartitest
teenisid 6. ja 9. ratsavaediviiside koosseisus.
Mitu teist Stuarti saadi peale Nõukogude Eltigeni sillapea elimineerimist Kubanil
1943. aasta detsembris. Neli neist sõdisid Rumeenia üksuste koosseisus Krimmis enne
Rumeeniasse transportimist, kus tankid võeti kasutusele kui tankitõrjeõppemärklaudadena.
M3A3 Grant/Lee tank.
Kaal: 30t. Meeskond: 6. Soomus: 12-37mm. Kiirus: 42km/h
Relvastus: üks 75mm kahur, yks 37mm kahur, neli 7,62mm kuulipildujat.
Neli tanki saadi Eltigeni sillapea likvideerimisel. Vahepealne kasutamine teadmata,
saadeti Rumeeniasse 1944. aasta märtsis mahakantud tankide koosseisus, lõpetasid
oma päevad tankitõrjemärklaudadena.
Panzer II.
Kaal: 8,9t. Meeskond: 3. Soomus: 14mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: üks 2cm kahur, yks 7,92mm kuulipilduja.
Kaks tanki vallutati 18. Rumeenia kaitseüksuse poolt 1944. aasta augusti lõpus
Polesti naftaväljade kandis toimunud lahingutes sakslastelt. Kuna tankide edasise
saatuse kohta info puudub, võib eeldada, et tankid konfiskeeriti venelaste poolt.
Panzer III.
Kaal: 23t. Meeskond: 5. Soomus: 10-57mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: üks 5cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Vastuseks Rumeenia nõudele modernsete tankide järele, saatis Saksamaa kaksteist
Panzer III mudel N tanki 1942. aasta lõpus. Üksteist tanki saadeti tankikompaniina
1. tankidiviisi koosseisu, 12. tank jäi diviisi depoosse treeningmasinaks.
Tankidiviis sai tankid kätte 17. oktoobril 1942. ja tuli välja, et masinad on vanad
ja vajavad remonti ning mitte kõiki ei suudetud parandada, sest diviis jai 19.
novembril alanud venelaste suurrünnakule Stalingradi all jalgu. Kui diviis 1.
jaanuaril Donetsi jõe taha taganes ja rindelt valja tõmmati oli ainult üks Panzer
IIIN veel rivis(välja arvatud depoos asuv tank). Mõlemad tankid leidsid edasist
kasutamist kui treeningmasinad, kuni 1944. aasta vaherahuni, mil nende jäljed kaovad.
Panzer IV.
Kaal: 20 kuni 25t. Meeskond: 5. Soomus: 10-80mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: 7,5mm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
12 Panzer IV tanki arvati 17. oktoobril 1942. 1. Rumeenia tankidiviisi koosseisu,
neist üksteist saadeti tankikompaniina rindele ja kaheteistkümnes jäi depoosse
treeningmasinaks. Kuna tankid olid kulunud siis 19. novembri alguseks ei pruukinud
kõik tankid veel töökorras olla. Kui diviis 1943. aasta alguses rindelt valja
tõmmati, oldi kaotatud 10 Panzer IV tanki, niiet järelejaanud kaks tanki olid enamus
1943. aastast ainukesed lahingukõlblikud modernsed tankid Rumeenia armees (ei loe siia
hulka vananenud R-2, Renault FT, PZ-38 jne tanke). Peale suunamist Cantemiri
soomusgruppi aasta lopul, nende tankide jäljed kaovad.
Alates septembrist 1943. Rumeenia sai Saksa relvatarnete kaudu lisa Panzer IV tanke.
Täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et lubatud 140 tankist saadi vaherahuks
129 masinat kätte. Ka on tankide mudelid teadmata, kuna rumeenlased nimetasid
kõiki T-4jaks. Enamus tarnitud tankidest olid varem kasutusel olnud ning vajasid
põhjalikku remonti, kuid siiski märtsiks 1944. oli uuestiasutatud 1. tankidiviisi
koosseisus 50 sellist masinat, 17. juuliks juba 81 ning järgmised kolmkümmend anti
8. ratsavaediviisi motoriseeritud elementidest formeeritava uue 2. tankidiviisi
käsutusse.
Hulk Rumeenia T-4 kaotati Targu Frumesi lahingutes 1944. aasta aprillis/mais ning
teised võitlustes edasitungivate Vene vägede vastu 1944. aasta suvel. Peale
üleminekut liitlaste leeri, kaotati tanke juba sakslaste vastu võideldes, sakslased
konfiskeerisid ka 2. tankidiviisi jaoks mõeldud masinad. Kümme Panzer IV tanki
saadeti võitlusse Niculescu tankigrupi nime all, need saadi kokku treeningdepoodest.
Tosinajagu tanke saadi kingituseks Nõukogude vägedelt. T-4 osales kõikidel Rumeenia
operatsioonidel Saksa vagede vastu. 1945. aasta maiks oli vaid üks T-4 veel Rumeenia
tankivägedes kasutusel, kuid umbes kakskümmend tanki suudeti vanadelt
lahinguväljadelt päästa ja korda teha. Arvatakse, et viimased T-4 olid Rumeenia
armees kasutusel veel ka 1950. aastate alguses.
Panzer V Panther.
Kaal: 43t. Meeskond: 5. Soomus: 30-100mm. Kiirus: 46km/h.
Relvastus: üks 7,5cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Teise maailmasoja lõpus sai Rumeenia mingi hulga neid tanke, kas siis veeti minema
vanadelt lahinguväljadelt voi kingitusena Nõukogude valitsuselt. 21 tanki anti
"Tudor Vladimirescu" diviisi kasutusse, kui see formeeriti ümber jalavaediviisist
tankidiviisiks 1946-47. Arvata võib, et Panther tank teenis Rumeenia vägede koosseisus
1950. aastate keskpaigani.
Panzer VI Tiger.
Kaal: 57t. Meeskond: 5. Soomus: 25-100mm. Kiirus: 38km/h.
Relvastus: üks 8,8cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Oma Saksa liitlaselt ei saanud rumeenlased mitte ühtegi sellist tanki, kuid kaks
Tigerit jäeti maha taganevate sakslaste poolt ning võeti üle 31. augustil 1944.
rumeenlaste poolt. Mõlemad tankid konfiskeeriti koheselt Vene vägede poolt.
Panzer 35(t).
Kaal: 10,5t. Meeskond: 4. Soomus: 8-25mm. Kiirus: 35km/h.
Relvastus: üks 3,7cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Rumeenia sai 26 tankist koosneva saadetise Saksamaalt 1942. aasta suvel, et katta
oma 1941. aastal saadud kaotusi. Need tankid, põhimotteliselt sarnased Skoda-SIIale,
tankid mis juba R-2 nime all olid Rumeenia teenistuses, olid halvas olukorras,
paljud vajasid põhjalikku remonti enne kasutuselevõttu. Edasised teated neist
tankidest on puudulikud, kuna rumeenlaste allikad ei tee vahet Panzer 35(t) ja R-2
vahel.
Panzer 38(t).
Kaal: 9,8t. Meeskond: 4. Soomus: 10-25mm.
Relvastus: üks 3,7cm kahur, kaks 7,92mm kuulipildujat.
1943. aastal saatis Saksamaa Krimmis asuvatele Rumeenia vägedele alates 15. maist
kuni 24. juunini 50 Panzer 38(t) tanki. Tankid asusid teenistusse Rumeenia 2.
tankirügemendis T-38 nime all. Rumeenlaste suureks kurvastuseks ainult seitseteist
tanki oli sõidukorras, edasised uuringud näitasid, et need olid samad tankid mis
alguses pakuti ungarlastele, kuid viimased lükkasid pakkumise tagasi kuulutades
tankid teenistuskõlbmatuks. Tankide vilets olukord tõsiselt ruineeris rumeenlaste
plaane täiendada oma ratsaväediviise. Algselt oli plaanis formeerida tankipataljon
kolme 15 tankise kompaniiga, mis liidetakse ratsaväediviisidega. Lõpuks viidi
pataljon, nüüd ainult 5 tanki igas kompaniis ja viis veel pataljoni staabi juures
reservis, Kubani sillapeale. Pooled tankidest kaotati võitlustes kuni septembrini,
mil pataljon rindelt valja tõmmati. Staabi juurde reservi jaanud tankidest moodustati
eraldiseisev kompanii ja saadeti appi Rumeenia Mägikorpusele Krimmi partisanide
vastu võitlema. Alates novembri lopust 1943. hakati järelejaanud T-38 Rumeeniasse
evakueerima. 1944. aastal hoiti tanke peamiselt reservis, nende arv vahenes järjest
mehaaniliste rikete tõttu. Peale vaherahu võeti tank uuesti tegevteenistusse. Kaks
kolmetankist rühma mängisid olulist rolli Bukaresti kindlustamisel. Kaheksa masinat
oli veel 1945. aasta veebruaris rivis, mõned neist jätkasid teenistust isegi peale sõda.
Renault FT tank.
Kaal: 7,7t. Meeskond: 2. Soomus: 6-22mm. Kiirus: 7km/h.
Relvastus: üks 37mm kahur voi üks 8mm kuulipilduja.
Rumeenia sai oma esimesed tankid aastal 1919, mil paar maal tegutsenud Prantsuse
tankikompaniid lahkus koju, kuid jätsid oma masinad maha. Need 76 tanki, 48
relvastatud 37mm kahuriga ja 28 8mm kuulipildujaga, moodustasid põhimotteliselt
kogu Rumeenia tankiväe 1930. aastate keskpaigani, misajaks vaid umbes paarkümmend
masinat olid veel sõidukolblikud. 1937. aastal sõlmis Rumeenia valitsus Tshehhi
firmaga Skoda lepingu taastamaks tankide sõjakolblikus ja nii oli Teise maailmasõja
alguseks rivis juba 75 Renault FT tanki 2. tankirügemendi koosseisus. Kuigi tankid
moodustasid ühe pataljoni, kasutati neid siiski eraldiseisvate kompaniidena. Üks
kompanii oli Bukarestis rügemendi depoos, teine oli lisatud diviisi suurusesse
18. kaitseüksuse koosseisu Polesti naftaväljadel ja kolmas oli jagatud rühmasuuruste
gruppidena Rumeenia suuremate linnade vahel. Arvestades tankide vanust ja tehnilisi
andmeid, kasutati tanke sõjategevuses vahe, kui üldse. Mingi aeg sõja kaigus määrati
kuus Renault FT tanki Conducatori ihukaitserügementi, motoriseeritud jalavaepataljon,
mis algselt oli mõeldud Ion Antonescu personaalseks kaitseks ja hiljem suurendatud.
Peale vaherahu 23. augustil 1944. ja Rumeenia liitumist liitlastega võttis tank
osa ka lahingutest. 2. tankirügemendi koosseisus võttis umbes 10 Renault FTd osa
Bukaresti vabastamisest Saksa jõududest. Enamus 18. kaitseüksuse tankidest võitles
5. Saksa flakidiviisi vastu Polesti naftaväljade parast. Üksikud tankirühmad olid
ka osalised tahtsate tööstustsentrite Sibiu ja Resita vabastamisel.
Vaatamata oma tugevale mahajäämusele Renault Ftd kasutati ka rumeenlaste
operatsioonides Põhja-Transinvaalias ja Ungaris kuni 1945. aasta alguseni, seda
peamiselt tankivähesuse tõttu Rumeenia armees. Aprillis 1945. kõik allesjaanud
Renault FTd, töökorras voi mitte, korjati kokku ja konfiskeeriti Noukogude Liidu
võimude poolt, kuid üks, kas jäi kahe silma vahele või tagastati hiljem, sattus
siiski Bukaresti militaarmuuseumi.
Renault R-35 tank.
Kaal: 11t. Meeskond 2. Soomus: 14-45mm. Kiirus: 20km/h.
Relvastus: üks 37mm kahur ja üks 7,5mm kuulipilduja.
1930. aastate lõpus ümberrelvastumise käigus Rumeenia proovis saada litsentsi
prantslastelt 200 tanki tootmiseks. Läbiraakimised tehase ülespanekuks Rumeenias
olid juba jõudnud päris kaugele, kuid siis Prantuse enda nõuded uute tankide järele
lõpetasid selle projekti. Ajutise abinõuna 41 R-35te saadeti Rumeenia armeele
1939. aastal. Veel 34 uut R-35 saadi, kui Poola 21. kergetankipataljon interneeriti
1939. aasta septembris.
Tanke kasutati ka jaanuaris 1941. puhkenud Raudkaardi massu maha surumiseks, vähemalt
üks tank suudeti massajate poolt polema süüdata.
Kuna R-35 oli tunduvamalt aeglasem Tshehhide ehitatud R-2 tankidest, mis olid ka
1. tankidiviisi koosseisus siis 2. tankirügement suunati 4. armee III
armeekorpusesse 1941. aasta juuli alguses. Selle korpuse koosseisus võtsid tankid
osa rünnakul Odessale, milledes tankide tugevam soomus osutus kasulikuks venelaste
tankitõrje püsside ja sarnaste relvade vastu. Sellele vaatamata Odessa langemiseks
oktoobri keskel oldi jäädavalt kaotatud 15 tanki ja paljud saanud tunduvaid
vigastusi. Rumeenia tööstuse piiratuse tõttu saadi järelejaanud R-35 1942. aasta
lõpuks alles töökorda, mis ajaks oli aga tankide 37mm kahur lootusetult vananenud.
Kuni otsiti alternatiive R-35 relvastusele, saadeti tankid abiks Transnistriasse
partisanide vastu voitlema. Aprillis 1943. oli veel 60 tanki teenistuskõlbulikud.
Kõik peale kaheksa tanki olid 2. tankirügemendi koosseisus.
1943. aasta lõpust paljud R-35 ehitati ümber Vanatorul de Care R-35 tankihävitajateks,
kuid 30 tanki jäid muutmatutena teenistusse edasi, kasutati neid pohiliselt
tagalateenistuses voi siis treeningmasinatena. Peale relvarahu ja Rumeenia minekut
liitlaste leeri, R-35 osalesid operatsioonides Saksa vägede vastu Rumeenia pinnal.
Üks 9 tankist koosnev kompanii võitles Bukaresti pärast, üks rühm tanke koos
Rumeenia mereväelastega vabastas Fagarase. 14 R-35 oli veel kasutuskõlblikud 1945.
aasta veebruaris, kuid operatsioonide käigus Tshehhis ja Austrias nende arv vähenes
veelgi, aprilliks olid vaid üksikud veel käigus ja sõja loppu ei näinud mitte ükski
tank. Kuid siiski suudeti peale sõda moned masinad taastada ja uuesti kasutusele
võtta. Üks neist peaks siiamaani Bukarestis rahvuslikus Militaarmuuseumis tallel olema.
RSO suurtykivae traktor.
100 RSO traktorit lisati relvasaadetisse tugevdamaks Krimmis ja Kubanis asuvaid
Rumeenia väeüksusi 1943. aasta alguses.
SD.KFZ 10 poolroomik.
Kuningliku Rumeenia armee 1. tankidiviis sai 9 masinat Saksamaalt 1942. aasta
sügisel, et vedada 5cm tankitõrjekahureid. Suurem osa masinatest kaotati
Stalingradi lahingus, kus 1. tankidiviis puruks löödi, ülejaanud olid kasutusel sõja
lopuni.
SD.KFZ 11 poolroomik.
1942. aasta sügisel saatis Saksa 9 niisugust veokit Rumeenia armeele. Läksid need 1.
tankidiviisi tankitõrjepataljoni käsutusse, kus nad vedasid 7,5cm tankitõrjekahureid.
Enamus veokeid kaotati Stalingradi lahingus, ülejaanud teenisid sõja lopuni.
SD.KFZ 222 soomusauto.
Kaal: 4,8t. Meeskond: 3. Soomus: 8mm. Kiirus: 85km/k.
Relvastus: üks 2cm kahur ja üks 7,92mm kuulipilduja.
1942. aasta teisel poolel andis Saksamaa kümmekond sellist soomukit rumeenlastele,
kes moodustasid neist 1. tankidiviisi luureüksuse. Enamus neist masinaist hävis
lahingutes Stalingradi ümber. 1943. aasta lopus lubatud relvasaadetiste nimekirjas
lubati ka 40 Sd.Kfz. 222 soomukit, millest enamuse ka Rumeenia 1944. aasta juuliks
kätte sai. Paljud masinad olid siiski varem kasutusel olnud ja vajasid tõsist
remonti. Rumeenia armee jagas need saadud soomukid 1. tankidiviisi ja
ratsaväediviiside luureüksuste vahel ära, soomukid tegutsesid neis väeosades kuni
sõja lopuni, täpsem info puudub. On teada, et viis masinat tagala treeninglaagritest
osalesid Bukaresti puhastamises sakslastest.
SD.KFZ 223 soomusauto.
Kaal: 4.4t Meeskond: 3. Soomus: 5-8mm. Kiirus: 85km/h.
Relvastus: üks 7,92mm kuulipilduja.
Osad allikad väidavad, et viis sellist kaugsagedus raadioga soomukit saadi 1942. aasta
sügisel. Paistab, et kõik masinad purustati Stalingradi lahingus.
SD. KFZ. 250 poolroomik.
Kaal: 8t. Meeskond: 2+11. Soomus: 8-15mm. Kiirus: 83km/h.
Relvastus: üks voi kaks 7,92mm kuulipildujat.
Saksa 1943. aasta relvatarnete hulgas oli ka 40 Sd.Kfz 250 soomukit, millest kõik
arvati 1. tankidiviisi koosseisu. Viis neist arvati luureüksuse koosseisu, teiste
täpne saatus teadmata, ilmselt tegutseid meeskonnaveokitena.
SD. KFZ 251 Hanomag poolroomik.
Kaal: 8t. Meeskond: 2+11. Soomus: 8-15mm. Kiirus: 53km/h.
Relvastus: kaks 7,92mm kuulipildujat.
Rumeenia 1. tankidiviis sai kaheksa masinat natuke aega enne Stalingradi lahingut
1942. aasta hilissügisel. Lahingu kaigus kaotati koik kaheksa. Järgmised kakskümmend
anti rumeenlastele 1943. alguses ning teenima läksid need ratsaväediviiside
mehaniseeritud üksuste koosseisu. Kus ja kuipalju masinaid kaotati, ei ole teada,
kuid mõned veel olid 1944. aasta augustis 8. ratsavae diviisil kasutusel. Viimased
27 masinat saadi 1943. aasta lõpupoole Saksa relvatarnete hulgast. Enamus neist anti
üle 1. tankidiviisi luure- ja mehaniseeritud üksuste kasutusse, teenisid nad seal
ka peale relvarahu, mõned olid veel töökorras peale 1945. aasta kevadoperatsiooone
Tshehhoslovakkias ja Austrias.
SD. KFZ. 251/9 "Stummel" Rynnakpoolroomik.
Kaal: 8,5t. Meeskond: 3. Soomus: 5-8mm. Kiirus: 53km/h.
Relvastus: üks 7,5cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Paar allikat väidavad, et väike arv poolroomikuid relvastatud lühikese toruga 7,5cm
L/24 kahuriga saadeti Rumeeniasse kas 1943. voi 1944. aastal, masinaid ei olnud üle
kuue ning vahemalt üks neist võttis osa ka 1945. aasta võitlustest Austrias.
Senileta Ford Rusesc de captura traktor.
Kaal: 2,1t. Meeskond 2+6 voi 8. Soomus: 6-16mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus puudub.
1943. aasta esimesel poolel hakkas Rumeenia remontima oma vallutatud Nõukogude
STZ-3 Komsomolets traktoreid. Võimalikuks sai see tänu Odessa traktoritehase
uuestiavamisele. 1944. aasta algusest hakati neid traktoreid kohandama 5cm Pak 38
tankitõrjekahuri vedamiseks, et asendada lahingus kaotatud Renault UE "Chenillette"
ja "Malaxasi". Muudatusi tehti suhteliselt vähe, kruviti ainult traktori taha
vajalik konks suurtüki vedamiseks. 34 sellist masinat anti vägedele, kaksteist nii
5. ja 14. jalavaediviisile, kuus 1. tankidiviisile ja neli 5. ratsaväediviisile.
Enamus traktoritest kaotati 1944. aasta suvelahingutest, järelejaanud konfiskeeriti
Vene võimude poolt peale vaherahu.
Senileta Malaxa Tipul UE transportöör.
Kaal: 2,7. Meeskond: 2. Soomus: 7mm. Kiirus: 30km/h.
Relvastus puudub.
1937. aastal hankis Rumeenia prantslaste firmalt Renault litsensi UE "Chenillette"
roomikutega transportööri kohalikuks tootmiseks, et neid kasutada armee uute 47mm
Schneider tankitorje suurtükkide vedamiseks. Tootmine usaldati Malaxa kompanii
Bukarestis asuva tehase kätte ning algselt pidi toodetama 300 masinat. Tegelik
tootmine venis Prantsusmaa oma relvanõudluse suurenemise tõttu, kuna kuigi enamus
masinast pandi kokku Rumeenias siis teatud komponendid nagu mootor ehitati Renaulti
poolt. Esimesed eksemplarid veeresid tehasest valja 1939. aasta teisel poolel.
Prantsusmaa langemisega 1940. aastal lõppesid ka Renaultipoolsed saadetised ning
Malaxa tehas lõpetas 1941. aasta märtsis masinate kokkupaneku. Selleks ajaks oldi
toodetud ainult 128 veokit, kuigi 22. juuni armee nimekirjas oli 178 sellist veokit.
Kas siis saadi need sakslase käest voi lisati nimekirja mõni mujalt saadud veok,
ei ole teada.
Malaxa transportöörid sattusid esimest korda lahingusse otse tehasest, kui
Raudkaardi ülestousu ajal mässajad kaks sellist masinat tehasest valja sõidutasid.
Molemad purustati valitsusjõudude poolt, kuid kas ka uuesti taastati, seda ei ole
teada. Teoorias oli mõeldud igale jalaväediviisile 12 masinat ja 1. tankidiviisile
40, praktikas jaotati nii kuidas masinad saadaval oli. Stalingradi lahingus kaotati
42 veokit, muude kampaaniate käigus veelgi, arvatakse, et ainult üksikud olid alles
relvarahu sõlmimise hetkel. Kas mõni masin ka sõja üle elas, ei ole teada, kuid armee
varustuse nimekirjades sellenimelisi peale 1942. aastat enam ei eksisteeri.
Skoda OA VZ 27 soomusauto.
Kaal: 6,6t. Meeskond: 5. Soomus: 3-5mm. Kiirus: 35km/h.
Relvastus: kaks 7,92mm kuulipildujat, kolmas tavaliselt reservis.
1929. aastal mõtles Rumeenia valitsus muretseda neid nelja rattalisi soomukeid,
kuid Skoda liigne hõivatus kodumaiste tellimuste täitmisel ei võimaldanud seda
teha. Märtsis 1939. interneeriti Rumeenias kolm sellist masinat peale Ungari
Slovakkia võitlusi Ruteenia maaala pärast. Nüüdseks juba vananenud soomusautod
anti 18. kaitseüksuse koosseisu Polesti naftavälju kaitsma. Rumeenlaste teenistuses
võidi masinatele anda nimetus M26, kuid see ei ole kindel. Kaks soomusautot purustati
liitlaste õhurynnaku käigus, kolmanda saatus on teadmata.
Skoda S-II-a tank.
Kaal: 10,5t. Meeskond: 4. Soomus: 8-25mm. Kiirus: 35km/h.
1935. aasta sügisel Rumeenia ostukomisjon külastas Tshehhoslovakkiat plaaniga
rearmeerimise käigus eesmargiga hankida modernseid tanke armeele. Peale intensiivseid
läbirääkimisi ja demonstratsioone nii CKD ja Skoda poolt, sõlmiti leping 14. augustil
1936. 126 Skoda S-II-a ostmiseks ja hiljem võimalus veel 63, tankid asuksid armee
teenistuse markeeringu R-2 all. Nagu lepingus kirjas, saatsid tshehhid esimese
prototüübi 1937. aasta jaanuaris, millele järgnesid kohe 11 ja siis veel neli
tanki, kuigi lepingu täitmiseks pidi Skoda "laenama" tanke Tshehhi armeele lubatute
hulgast. Saadud tankid läbisid põhjalikud testid enne tagastamist, paljud polnud
enam sõidukõlbulikud, Skodale, kuid rumeenlased jäid katsetuste tulemustega väga
rahule ja nad soovisid saada veel 280 lisatanki, tingimusel, et kaks kolmandikku tankist
pannakse kokku Rumeenia firma Malaxa poolt. Skoda lükkas selle pakkumise tagasi,
kuna oli varem Malaxaga tegemist teinud ning tshehhid ei olnud selle firma
asjaajamisega eriti rahul. Esialgse tellimuse esimesed 27 masinat saadeti
rumeenlastele 1938. aasta septembris, suurim hulk saabus oktoobris ja viimased 30
1939. aasta veebruaris. Formeeritud kahte pataljoni, moodustasid need tankid 1.
tankirügemendi, millest 1941. aastal kasvas valja 1. tankidiviis.
1. tankidiviisi R-2d osalesid 1941. aasta invasioonis Venemaa vastu, opereerides
Põhja-Bukoviinas ning sellele järgnenud Pruti jõe ületamisel. R-2l on ka au olla
esimene Rumeenia tank, mis osales tankilahingus Rumeenia ja Nõukogude vägede vahel.
4. juulil 1941. lahingus Brinzeni parast hävitati kaks T-28t ja rumeenlased ise
kaotasid ühe R-2. Augusti lõpuks oldi veel kaotatud kakskümmend tanki lahingutes
ning paarkümmend mehaaniliste rikete tõttu. Aasta lopuks oldi jäädavalt kaotatud
26 masinat, 60 olid taastatavad ning ülejaanud vajasid põhjalikku remonti. Tänu
Rumeenia remonditöökodade pingutustele suudeti 1942. aasta suvel teenistusse tagasi
anda 83 R-2te, sakslastelt saadi veel suure mangumise peale 26 Panzer 35(t), mis
olid aga suhteliselt palju kasutatud. 1942. aasta augustiks, mil 1. tankidiviis
naasis rindele, oli ridades 109 R-2te. Jäädes Stalingradi lahingu käigus ette
venelaste suurrünnakule, kaotas diviis esimese nädala jooksul enamuse oma tankidest.
1943. aasta jaanuariks oldi kaotatud 81 R-2 tanki.
Aprillis 1943. väidab 1. tankidiviis endal olevat 59 R-2t, kuid see arv
sisaldab ka täiesti kasutuskõlbmatuid masinaid. 1943. aasta suve lõpul on ainult
25 tanki sõidukorras, 30 erinevates remonditöökodades ja nelja kasutati
treeningmasinatena. Ainult üks kompanii tanke osales veel lahingutegevuses 1943.
aastal Cantemiri tankigrupi koosseisus, enne kui R-2 ametlikult tõmmati välja
rindeteenistusest 1944. aasta martsis. Natuke aega enne seda R-2d, mida nüüdseks
oli 69 igasuguses olukorras masinat, otsustati ümber ehitada iseliikuvateks
suurtykkideks TACAM programmi raames, esimene prototüüp oli valmis juba 1944.
aasta veebruariks. Ümberehitamiseks valiti 40 masinat, kuid valmis tehti ainult
kakskymmend, sel põhjusel, et pearelvastusena kasutatud Noukogude 76,2mm kahur
ei suutnud suurt midagi uute Vene T-34/85 ja IS-2 tankide vastu.
Peale vaherahu sõlmimist ja Rumeenia yleminekut liitlaste poolele osalesid tankid
maa sakslastest puhastamisel, seejarel enamus tanke konfiskeeriti venelaste poolt.
5 olid veel rumeenlaste käes veebruaris 1945. kuid need kaotati lahingutes.
Mõned tankid võidi taastada peale sõda, osad allikad vaidavad, et kuni 30 R-2 tanki
oli rumeenlaste teenistuses peale sõda, kuid kõik anti üle Nõukogude Liidule
sõjareparatsioonide katteks.
Skoda S-II-C tank.
Kaal: 16,5t. Meeskond: 4. Soomus: 16-30mm. Kiirus: 50km/h.
Relvastus: üks 4,7cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
1939. aasta lõpus rumeenlased püüdsid Tshehhi relvafirmadest CKD ja Skodalt
muretseda modernseid tanke. Peale umbes üle aasta kestnuid teste ja katsetusi,
soovis Rumeenia osta 1941. aasta jaanuaris 216 masinat, mis pidid Rumeenia armees
R-3 nime all teenima hakkama. Kuid vaatamata Skoda, Saksa ja Rumeenia valitsuse
püüetele jai see tehing katki materjalide ja tootmisvõimaluste puudumise tõttu.
Teist korda püüdis Rumeenia neid tanke, nüüd nime all T-21, saada juunis 1941.,
võimalusega toota ka osasi juppe Rumeenias, kuid jällegi jäi asi materjali ja
tootmisvõimaluste puudumise taha ning ei saadud mitte ühtegi tanki.
Skoda T-23 tank.
Kaal: 18t. Meeskond: 4. Soomus: 8-50mm. Kiirus: 45km/h.
Relvastus: üks 4,7cm kahur ja kaks 7,92mm kuulipildujat.
Mais 1942. püüdis Rumeenia valitsus Skodalt hankida litsents nende tankide tootmiseks
Resita või Malaxa firmades. Kuigi tshehhid olid nõus, jäi siiski asi Rumeenia
suutmatuse taha tootmisliine üles panna ja selle tõttu jäi asi katki ning ühtegi
tanki ei toodetud ega saadetud.
Sturmgeshütz III rünnakkahur.
Kaal: 24.2t. Meeskond: 4. Soomus: 30-90mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: üks 7,5cm kahur ja üks väline 7,92mm kuulipilduja.
Vähemalt 120 Saksa StuG III oli arvatud relvasaadetistesse Rumeeniale novembrist
1943. kuni septembrini 1944., millest 108 saadi kätte. Rumeenlaste teenistuses need
masinad kandsid markeeringut TA, kümme esimest neist võitles Cantemiri tankigrupi
koosseisus 1944. aasta veebruarist. Suveks 1944. oli, nüüd juba uuestiformeeritud
1. tankidiviisi, kasutuses 22 StuG III pluss veel kuusteist valjaõppel 20. Saksa
tankidiviisi juures. Seitse TAd oli suunatud Rumeenia 8. ratsavae diviisi juurde,
üksus millest hiljem pidi välja kasvama 2. tankidiviis. 1944. aasta suvelahingute
käigus kaotati hulk TAsi ja et relvarahu saabudes oli veel number masinaid laiali
Saksa väeosades, mis nüüd konfiskeeriti, jättis rumeenlastele vaid üksikud
võitlusvõimelised sõidukid. 10 TAd, mis saadud 1. tankidiviisi treeningdepoost,
moodustasid Niculescu soomusgrupi põhijõud ning teenisid rumeenlasi võitlusis
sakslaste ja ungarlaste vastu kuni sõja lopuni. Vaatamata Nõukogude võimu poolt
saadetud käputäiele StuG III, pea kõik TAd rumeenlaste teenistuses hävisid lahingutes,
kuigi peale sõja loppu suudeti vanadelt lahinguväljadelt minema vedada ja taastada 31 TAd.
STZ-3 Komsomolets suurtükiväetraktor.
Kaal: 2,1t. Meeskond: 2+6 voi 8. Soomus: 6-16mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: üks 7,62mm kuulipilduja.
Hulk selliseid soomustatud suurtükiväetraktoreid langes rumeenlaste kätte 1941.
aasta pealetungilahingute aegu ning mõned saadi isegi 1942. aasta alguses, niiet
36 masinat oli 1942. aasta novembris armee nimekirjas. Mitte nagu teiste venelastelt
saadud masinatega, mille varuosade puudumine põhjustas nende limiteeritud kasutamise,
teenisid traktorid rumeenlasi kogu sõja vältel, seda tänu just suurele hulgale
vallutatud põllumajandustraktoritele ning traktoritehaste olemasolule nii Odessas
kui ka Rumeenias. 1943. aasta suvest allesjaanud traktorid ehitati ümber Senileta
Ford Rusesc de Captura Traktoriteks.
T-1 traktor.
1944. aastal Rumeenia disainis Noukogude STZ põllumajandustraktori baasil uue
lintidega suurtükiväetraktori Resieta 75mm tankitõrjekahurite vedamiseks. Nimetati
neid T-1ks ning planeeriti valmistada üle tuhande, kuid Rumeenia limiteeritud
tootmisjõu tõttu ei oldud suutelised sellisteks ettevõtmisteks ning relvarahuks oldi
ainult viis eksemplari kokku pandud. Nende saatus on teadmata.
T-26 tank.
Kaal: 10,5t. Meeskond: 3. Soomus: 6-25mm. Kiirus: 30km/h.
Relvastus: üks 45mm kahur ja üks 7,62mm kuulipilduja.
Hulk T-26 tanke langes rumeenlaste katte 1941. aasta pealetungilahingute käigus ja
võeti kasutusse Rumeenia armees. 1942. aasta 1. novembri seisuga rumeenlastel
neid veel nimekirjas 33 masinat. Kuid mehaaniliste vigade ja varuosade puudumiste
tõttu tommati allesjäänud tankid peagi tegevteenistusest valja. Huvitaval
kombel oli tankidest rohkem kasu varuosadena kui teenistuses olles, nimelt
rumeenlased kasutasid põhimõtteliselt kogu tanki vraki oma sõjaaja projektide
jaoks ara.
T-27A. tankett.
Kaal: 2,7t. Meeskond: 2. Soomus: 6-10mm. Kiirus: 42km/h.
Relvastus: üks 7,62mm kuulipilduja.
Teatud arv masinaid saadi 1941. aasta pealetungi käigus, kuid tanki nõrkusele
lahinguväljal neid eriti kasutusse ei võetud, kuigi 1942. novembri nimekirjades
figureerib kaks sellist tanki. On väga tõenaoline, et masinaid kasutati rohkem
traktoritena, kui otseses lahingutegevuses.
T-28 tank.
Kaal: 28t. Meeskond: 6. Soomus: 10-30mm. Kiirus: 37km/h.
Relvastus: üks 76,2mm kahur ja kolm 7,62mm kuulipildujat.
Mitu sellist tanki sattus rumeenlaste kätte ning võeti kasutusele 1941. aastal,
kaks neist isegi alles 1942. aasta novembris. Nende edasine saatus teadmata, kuid
tõenaoline, et rikete tõttu kõrvaldati tegevteenistusest ja lõigati vanarauaks.
T-34 tank.
Kaal: 26t. Meeskond: 4. Soomus: 15-45mm. Kiirus: 55km/h.
Relvastus: üks 76,2mm kahur ja kaks 7,62mm kuulipildujat.
Kuigi rumeenlased kohtasid selle tankiga ilmselt juba 1941. aastal siis esimene
saadi kätte 1942. aasta mais Rumeenia VI armeekorpuse poolt, mil viimane osales
venelaste Harkovi rünnaku tõrjumisel. Kaks sellist tanki oli rumeenlaste valduses
1942. aasta novembris, ajaks mil oli selgeks saanud, et T-34 oli vägevam, kui
ükskoik seni rumeenlastel käsutuses olev tank. Testid näitasid, et R-2 oli võimetu
T-34 soomusest oma 37mm kahuriga ka lähidistansilt läbi laskma. Sõja jooksul saadi
veel mõned sellised masinad kätte, kuid tegevteenistusse Rumeenia armees neist
ükski ei jõudnud. Neli vrakki saadeti Rumeeniasse 1944. aasta märtsis, kus need
võeti kasutusele kui tankitõrjemärklauad.
T34-85 tank.
Relvastus: üks 85mm kahur ja kaks 7,62mm kuulipildujat.
Sojaajal nende tankide kasutamine rumeenlaste poolt on tõenaoline, kuid pole veel
tõestatud. Mõned allikad väidavad, et peale relvarahu venelased
andsid rumeenlastele "väikese arvu" T34-85tesi sakslaste vastu kasutamiseks ning
on olemas ka fotosi rumeenlastest T34-85tel, kuid kindlad andmed puuduvad. Küll aga
leidis see tank suurt kasutamist rumeenlaste poolt peale sõda, näiteks saatis
Nõukogude Liit relvasaadetiste käigus Ungarile ja Rumeeniale 1950. aasta suvel 800
T-34 tanki.
T-37 tank.
Kaal: 3,2t. Meeskond: 2. Soomus: 3-9mm. Kiirus: 35km/h.
Relvastus: üks 7,62mm kuulipilduja.
Rumeenlaste pealetungi käigus 1941. aasta suvel vallutati hulk selliseid masinaid
ning kasutati neid peamiselt ratsaväediviiside luurerühmades. 19 tanki oli veel
1. novembri 1942. aasta nimekirjades. 1944. aasta suveks polnud neist alles enam
ühtegi, tõenaoline on, et tõmmati teenistusest ära ja lammutati vanarauaks.
T-38 tank.
Kaal: 3,3t. Meeskond: 2. Soomus: 3-9mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: üks 7,62mm kuulipilduja.
Moned eksemplarid seda tanki saadi 1941. aasta pealetungi käigus, kolm oli veel
1. novembri nimekirjade järgi tegevteenistuses. Neli T-38 leiab 1944. märtsi
nimekirjast Rumeeniasse saadetavate kasutuskõlbmatute tankide hulgast.
T-40 tank.
Kaal: 5,9t. Meeskond: 2. Soomus: 7-20mm. Kiirus: 44km/h.
Relvastus: üks 12,7mm ja üks 7,62mm kuulipilduja.
Vahemalt üks T-40 saadi katte rumeenlaste pealetungide alguses Venemaale, olles
1942. aasta 1. novembri nimekirjas. Selle edasine saatus teadmata.
T-60 tank.
Kaal: 5,8t. Meeskond: 2. Soomus: 7-20mm. Kiirus: 44km/h.
Relvastus: 20mm kahur ja üks 7,62mm kuulipilduja.
Hulk T-60 tanke langes rumeenlaste saagiks 1941. aasta pealetungi käigus. Kuna T-60
Gaz 202 mootor oli tegelikult litsensi alusel valmistatud Dodge Deretto-Fargo
F. H. 2 mootor, mida Saksas ja Rumeenias toodeti põllumajandus traktorite tarbeks
ning T-60 20mm kahuriga polnud lahingus suurt midagi peale hakata siis otsustati
tankid ymber ehitada TACAM T-60 iseliikuvateks suurtükkideks. Valmistati kuskil
kolmkümmend masinat, esimene neist valmis 1942. aasta novembris ja viimane 1943.
aasta lõpul.
TACAM R-2
Kaal: 12t. Meeskond: 3. Soomus: 12-25mm. Kiirus: 30km/h.
Relvastus: yks 76,2mm kahur ja yks 7,92mm kuulipilduja.
Peale edukat T-60 ümberehitamist kolonelleitnant Constantin Ghiulai sai ülesandeks
uuendada armee lootusetult vanaks jäänud R-2 tanke. Töö algas 1942. aasta
detsembris ning peale kuudepikkust planeerimist võis tootmine alata. R-2 torn visati
minema, et mahutada selle asemele vallutatud Vene 76,2 M1941 kahur, uus torn
soomustati vallutatud BT-7 soomusplaatidega ning veel lisades mitmeid komponente
Nõukogude T-26 tankilt. Esimene prototüüp valmis 1943. aasta suvel ning läbis pikendatud
testiperioodi. Vaatamata sellele, et tanki kõrgus oli nüüd 2,5m ja 76,2mm kahur
ulatus shassiilt kaugele ette, olid testitulemused rahuldavad, kuid tootmine venis
sellepärast, et oodati uusi tanke Saksamaalt, mis võimaldaksid teenistuses olevaid
R-2tesi rindelt välja tõmmata. Esimesed 20 tanki saadeti ümberehitusele 1944.
aasta veebruaris. Juuniks olid need valmis ning iseliikuvad suurtükid moodustasid
63. TACAM kompanii 1. tankidiviisi treeningüksuse koosseisus. Plaan oli veel 20 R-2
õmberehitamiseks, kuid Noukogude uute T-34/85 ja IS-2 tankide lahinguväljale
ilmumisega jäi seni kasutuses olev 76,2mm kahur nõrgaks ning hakati otsima
alternatiive. Peapretendet uueks kahuriks TACAMil oli rumeenlaste poolt toodetav
75mm M1943 Resita tankitõrjekahur, kuid plaaniti ka Saksa 8,8cm kahuri kasutamist.
23. augusti relvarahu väljakuulutamisega jäid need plaanid unarusse ja enam mitte
ühtegi TACAM R-2te ei toodetud. Allesolevad 20 tanki osalesid sakslaste maalt
valjalöömisel, mille käigus kaotati pooled masinatest. Ülejaanud hävisid 1945.
aasta operatsioonides. Kuid siiski yks TACAM R-2 taastati peale sõja loppu ja nüüd
asub see Bukaresti militaarmuuseumis.
TACAM T-60
Kaal: 9t. Meeskond: 3. Soomus: 15-35mm. Kiirus: 40km/h.
Relvastus: yks 76,2 kahur ja yks 7,92mm kuulipilduja.
Kuna 1942. aastast edasi kohtas Rumeenia armee järjest enam Nõukogude T-34 tanke,
milleledele rumeenlastel polnud suurt midagi vastu panna ja relvahankimisvõimalused
sakslastelt järjest vähenesid, andis Rumeenia armee kolonelleitnant Constantin
Ghiluaile ülesande kuidagiviisi moderniseerida olemasolevaid tanke. Ghiluai peagi
tuli ideega monteerida Vene M1936 76,2mm kahur, mida oldi pealetungilahingute käigus
saadud piisav hulk, Nõukogude T-60 kergetankile, kah saadud lahingute käigus ning
Saksamaa oli nõus neid suhteliselt kasutuid tanke tarnima naftasaadetiste vastu.
T-60 valiti selle pärast, et selle mootori valmistamiseks olid kohalikud tehased
juba püsti ning ka ei omanud tank erilist lahinguväärtust ja seetõttu võidi neid
suht valutult lahingutegevusest välja tõmmata. Masina kokkupanek algas 1942. aasta
novembris Bukarestis Leonida tehastes, testid järgnesid järgmise aasta jaanuari
keskpaigani. Lõppversioonil oli T-60 torn minema visatud ning asendatud kolmest
küljest BT-7lt võetud soomusplaatidega, kuigi oli vaja teha ka muid modifikatsioone.
Juuniks 1943. sai Rumeenia armee 17 masinat, järgmised 17 saadi aasta lõpuks.
Formeeriti neist kaks kompaniid, 61. ja 62. TACAM kompanii, 16 ja 18 masinat ning
lisati need 1. tankidiviisi ja hiljem 8. ratsavaediviisi, kui viimase baasil hakati
formeerima 2. tankidiviisi. Mõlemad kompaniid osalesid 1944. aasta suvelahingutes
venelaste vastu ning kandsid tunduvaid kaotusi, peale relvarahu sõditi sakslaste
vastu ning ka siin ei olnud kaotused kerged. Et TACAM T-60 olid põhimotteliselt
Noukogude tankid konfiskeerisid venelased kõik allesolevad masinad 1944. aasta
oktoobris. Nende edasine saatus teadmata, kuid siiski üks neist on Vene armee
muuseumis Kubinkal.
Tatra OA VZ soomusauto.
Kaal: 2,8t. Meeskond: 3. Soomus: 3-6mm. Kiirus: 60km/h.
Relvastus: kaks 7,92mm kuulipildujat.
Peale Ruteenia annekteerimist ungarlaste poolt, eelistasid mitmed Slovakkia väeosad
interneerimist vangilangemisele ning seeläbi sai Rumeenia armee üheksa Tatra soomukit.
Nende teenistuskaik on mõnevorra hägune, arvatakse, et masinad olid kasutusel
armee luureüksustes M27 nime all, kui kaua, ei ole teada. Teised allikad jälle
väidavad, et soomukid saadeti sisekaitsejõuduele ning masinad patrullisid Bukaresti
kandis 1944. aastani.
TK/TKS tankett.
Kaal: 2,75t. Meeskond: 2. Soomus: 8mm. Kiirus: 45km/h.
Umbes tosinajagu tankette tuli üle Poola-Rumeenia piiri peale Poola langemist 1939.
aastal ja interneeriti Rumeenias, enamus masinaist viletsas olukorras. Teenistusest
Rumeenia armees pole suurt midagi teada, arvata on, et tanketid desarmeeriti ning
võeti kasutusele varustuse vedajatena.
Toldi tank MKS I&II
Kaal: 9,3t. Meeskond: 3. Soomus: 6-13mm(6-20mm MkII). Kiirus: 47km/h.
Relvastus: üks 2cm kahur(4cm MKII) ja yks 8mm kuulipilduja.
Ungaris alates 1939. aastast litsensi alusel toodetud Rootsi Landsver L60.B tank,
mitu sellist vallutati rumeenlaste poolt 1944. septembris, kõik mittetöötavana.
Kuigi väidetakse, et Rumeenia armee võttis need uuesti kasutusele, on kindel, et
kaua tankid ei töödanud remondivõimaluste puudumiste tõttu.
Turan tank.
Kaal: 18,2t. Meeskond: 5. Soomus: 14-50mm. Kiirus: 47km/h.
Relvastus: üks 4cm voi üks 7,5cm kahur ja kaks 8mm kuulipildujat.
Transülvaania lahingute käigus 1944. aasta sügisel saadi lahingus mõned sellised
Ungari tankid. Vaatamata nende vananenud relvastusele ja kahtlasele sõidukindlusele
võeti tankid rumeenlaste poolt kasutusele, sest vajadus mingisugustegi soomustatud
masinate järgi oli nii suur, et kasutati isegi Renault FT Esimese maailmasõja aegseid
tanke.
Valentine MK III tank
Kaal: 17,9t. Meeskond: 4. Soomus: 8-65mm. Kiirus: 24km/h.
Relvastus: üks 2" kahur ja yks 7,92mm kuulipilduja.
Üle kolme tuhande Valentine jalaväe tanki saadeti Inglismaa poolt lend-lease raames
Nõukogude Liidule, millest mõned langesid lahingutegevuse käigus Rumeenia armee
saagiks ja võeti viimaste poolt uuesti kasutusele. Nagu enamus vallutatud tankidega,
võeti needki tegevteenistusest hiljem maha just varuosade puudumise tõttu. Märtsis
1944. Rumeeniasse saadetud katkiste tankide nimekirjas oli ka neli Valentinet.
Vanatorul de Care Maresal tankihävitaja.
Kaal: 6,4-6,7t. 10t. Meeskond: 2. Soomus: 200-300mm.
Relvastus: üks 122mm haubits voi üks 75mm kahur ja 7,92mm kuulipilduja.
Paralleelselt TACAMi iseliikuvate suurtükkide projektiga, algatas Rumeenia
valitsus 1942. aasta lõpus projekti uue tugevasti soomustatud tankihävitajate
loomiseks. Projekti juhtideks said major Nicolae Anghel ja kapten insener Gheroghe
Sambotin. Esimene prototüüp koosnes Nõukogude kergetanki T-60 shassiist, millele
oli peale ehitatud kilpkonna kujuline tugevasti soomustatud struktuur, millest
turritas välja M1904/1930 122mm haubits, samal teljel oli veel 7,92mm kuulipilduja.
Ehitis valmis ja testiti 1943. aasta juulis. Esialgsed kartused, et masina raskuse
tõttu ei pea T-60 roomikud vastu ja kahuri tagasilöögi tõttu voib tank külili
paiskuda, osutusid asjatuks. Küll aga näitasid testid, et tank kipub libisema ja
T-60 originaalmootor jääb liiga nõrgaks. 1943. aasta oktoobriks pandi kokku kolm
prototüüpi, M-01 kuni M-03 (originaali tunti kui M-00) ja esitati need testimiseks.
Need kolm katsemasinat olid esialgse versiooni sarnased, kuid olid keevitatud
soomusplaatidega, T-60 85hj mootor oli vahetatud 120hj vastu ja shassii oli pikem
ja laiem kui originaalil. Nagu esimesel prototüübil, meeskond koosnes kahest mehest
ja kuigi testid sujusid hästi, oli 122mm haubitsa kasutamine kohmakas, ka valmistasid
probleemi haubitsa pikad mürsud ning seetottu otsustati haubits tulevastel mudelitel
uue M1943 75mm Resita tankitõrjekahuri vastu välja vahetada.
Et ette valmistada masstootmist, rumeenlased pöördusid Prantsuse firma Hotchkissi
poole, et sõlmida leping tuhande voi enama mootori ostmiseks ning võeti ühendust
ka sakslastega, et neilt lisakomponente tellida. Loomulikult äratas see sakslaste
huvi selle projekti vastu ning on mõningaid tõendeid, et sakslaste enda tankihävitaja
Hetzeri projekt, mis baseeris Panzer 38(t)l, sai inspiratsiooni rumeenlaste
ettevõtmistest. Tänu Saksa tööstuse mäekorgusele üleolekule rumeenlaste omast, said
sakslased enda omad ennem valmis ning isegi pakkusid mõnd masinat rumeenlastele
orientatsiooni eesmärgil, kuid 23. augusti relvarahu tõmbas sellele kavatsusele
joone peale.
Viies Maresali prototüüp M-04 saadi valmis 1944. aasta jaanuari lõpuks. 122mm
haubits oldi vahetatud 75mm tankitõrjekahuri vastu ja ka mootor oli nüüd
Hotchkissi variant. Soomust oldi vähendatud kuskil 10 kuni 20 mm, et vähendada
shassiile mõjuvat raskust, ka mängis rolli resursside piiratus. Vaatamata testide
jätkumisest kuni 1944. aasta suveni ning uue prototüüpmasina, M-06, valmimisele,
tellis Rumeenia Kuninglik armee 10. mail tuhat Maresali tankihävitajat, milledest peaksid
moodustuma 32 tankihävitus pataljoni, igas 30 masinat. Esimesed seitse pataljoni
pidid valmis olema 1944. aasta sügiseks. Plaanid selle tellimuse täitmiseks olid
grandioossed, juppe telliti Saksa, Austria, Prantsuse ja Tshehhi firmadest,
kokkupanemine pidi olema Rumeenias. Komponendid esimese kümne tanki jaoks, tuntud
kui seeria 0, saadi valmis märtsis, järgmiste 40 ja 50 partiide jaoks mais, kuid
viivitused välismaa firmade poolt ning liitlaste pommirünnakud tootmistehastele
takistasid M-05 prototüübil põhinevaid tanke rumeenlastel kokku panemast. Ajakava
tehti ringi nii, et esimesed kaksada tankihävitajat valmivad 1. novembriks 1944.
ja ülejaanud 800 tootmine algab mingil ajal jaanuaris 1945., siis juba M-06
prototüübi baasil. Liitlaste invasiooni tõttu Prantsusmaale langes ara Hotchkissi
mootorite tarne, kuid sakslaste huvi projekti vastu oli juba nii suur, et nad
pakkusid tshehhide poolt ehitatud 160hj mootoreid.
23. augusti relvarahuga jai see projekt siiski katki, kuigi peale üleminekut
liitlaste leeri jätkati vaikselt M-05 testidega ning M-06 kokkupanemisega ja kümme
esimest tankihävitajat olid peaaegu valmis. 26. oktoobril konfiskeeris Noukogude
Liit koik projektiga seotud masinad ning enamus dokumente, edasine saatus neil
teadmata. Kuulujutt on, et vähemalt yks Maresali prototüüp on veel ikka venelaste
käes, kuid kuskile muuseumisse pole seda veel välja pandud.
Vanatorul de Care R-35 tankihavitaja.
Kaal: 11,7t. Meeskond: 2. Soomus: 14-40mm.
Relvastus: yks 45mm kahur.
1942. aasta teisest poolest üritas Rumeenia armee tõsta Renault R-35 tankide
lahinguväärtust. Katsetuste tulemusena pandi R-35 alusele Vene tanki T-26 torn
koos kahuriga, kuigi prooviti veel 45mm kahurit asendada 47mm tankitorje omaga.
Kuid 1942. aasta detsembris suudeti T-26 45mm kahur paigutada ka R-35 originaaltorni.
Testid selle prototüübiga kestsid veebruarist 1943. kuni suve lõpuni ja otsustati,
et kahuri tugevam tulejõud õigustab kuulipilduja maha võtmist ja vähendatud mürsuvaru.
Kuid tänu Rumeenia ülekoormatud tootmisvõimele, ainult kaksteist oli valmis 1944.
aasta märtsiks, arv tousis siiki 30 ümberehitatud masina peale juuniks. Plaanid
modifitseerida veel R-35si lõpetas relvarahu.
Lahingusse läksid need tankid 1944. aasta suvel, kaks rühma liideti 3. armeega ning
võitlesid edasi tungivate Vene vägedega juulis augustis ning peale relvarahu
osalesid operatsioonides sakslaste vastu. Masinate teenistuskaik on lünkik, kuna
rumeenlased pidevalt ajasid sassi modifitseeritud ja modifitseerimata R-35 oma
dokumenteerimistes, kuid on teada, et kaks kompaniid Vanatoruli R-35t lisati 2.
tankirügementi 1945. aasta veebruaris. Operatsioonide käigus Tshehhoslovakkias ja
Austrias hävinesid need kõik.
Zrinyi II iseliikuv suurtükk.
Kaal: 21,5t. Meeskond: 4. Soomus: 13-75mm. Kiirus: 43km/h.
Relvastus: yks 10,5cm kahur.
Üks selline Ungari iseliikuv suurtükk langes rumeenlaste kätte Põhja-Transülvaanias
septembris-oktoobris 1944. ja võeti kasutusele Rumeenia armee poolt, kes sellel aja
hetkel kasutas sõdimiseks kõike, millel vähekenegi soomust peal oli. Selle saatus on
teadmata, kuid kui ta ka suutis sõjast välja tulla, konfiskeeriti see venelaste poolt.
---------------------------------------------------------------------------------
Kasutatud kirjandus:
Romanian army in World War II. Bukarest 1995.
Third Axis, fourth Ally: Romanian armed forces in the European war, 1941-1945.
Mark Axworthy, Scafes Cornel, Cristian Craciunoiu. London 1995.
The Romanian army of World War 2.
Mark Axworthy. London 1991.
Marshal Antonescu's Influence on Weapons Procurements from Germany 1940-1944.
Romanian Civilization, sygis 1998.
Axis Combat Tanks.
Peter Chamberlain, Chris Ellis. New York 1978.
Encyclopedia of German tanks of World War Two.
London 1993.
Encyclopedia of Tanks.
Duncan Crow, Robert J. Icks. Secaucus NJ 1975.
Pictoral History of Tanks of the World 1915-1945.
New York 1973.
Encyclopedia of Armoured Cars.
Secaucus NJ 1978.
Odessa, 1941-1944: A case study of Soviet territory under foreign rule.
Alexander J. Dallin. Santa Monica CA 1957.
Antonescu: Marshal and ruler of Romania 1940-1944.
Joseph C. Dragan. Bukarest 1995.
Wojsko Polskie W Rumunii 1939-1941.
Tadeusz Dublicki. Varssav 1994.
Czechoslovak armoured fightning vehicles, 1918-1945.
Charles Kliment, Vladimir Francev. Atglen PA 1997.
Arms as Levers: Material and Raw Materials in Germany's trade with Romania.
Cristian Leitz. mai 1997.
Germany and its allies in World War II: a record of axis collaboration problems.
Burkhart Muller-Hillebrand.
Romanian order of battle World War II: an organizational history of the Romanian
army, 1939-1945.
George F. Nafziger. 1995.
The Eastern front: armor camouflage and markings 1941 to 1945.
Stephen Zaloga, James Grandsen. 1983.
Materjali kokkuajanud, ylestahendanud ja internetti postitanud:
Greg Kelley
St. Paul Public Library
gregk@stpaul.lib.mn.us
6. mai 1999.
