Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Ega taolise teemaga polegi Eestis erilisi variante.
Ajakirjanikul tuleb teemat taguda niikaua, kui see muutub vastavatele ministeeriumitele ebamugavaks.
Auru tuleb varuda kõvasti, sest meil on moes ignoreerimispoliitika - mida Kunnase ja teiste kirjameeste suhtes juba näha on olnud, ebamugavatele küsimustele lihtsalt ei vastata või tehakse seda "tundmatuks jääda sooviv kaitse-arhitekt" stiilis.

NSVL aegsele varjendimajandusele pole tänases seisus eriti palju võimalik loota.
Esiteks - nagu kirjutati, on need lihtsalt käest ära lastud, lagastatud, lammutatud.
Teiseks - NSVL tsiviilkaitsestrateegia oli ressursside piiratuse tõttu (Soome varjendipark Helsinkis on kordi parem kui oli Tallinnas) suunatud sellele, et sõjaolukorras ebavajalik seltskond oleks kriisi tekkides evakueeritud maapiirkondadesse. Arvestati reaalsusega, et tõenäoliselt oleks vastane kasutanud suure võimsusega tuumarelvi, kus hädapäraselt sobivad ehitised palju kaitset ei paku ning hiljem pole kedagi, kes neid varjendeid radiatsiooni keskel rusudest välja kaevaks.

[Kapten Trumm]

Eriti küüniline on kantsleri jutt, et nõukogude aegsed variendid olevat "mõeldud punaeliidi ja oluliste tehaste tööliste kaitsmiseks". Mälu järgi olid isegi koolide tüüprojektides ühe hoone tiiva all kelder ja mitte kartuli hoidmiseks. Mõnes koolis oli selles "kedris" kapid respiraatorite, ja gaasimaskidega, virna laotud istumispingid, rahuajal lasketiir sportrelvadele vms. Igaljuhul nõuka aeg oli varjendeid kindlalt rohkemale rahvale, kui ainult eliidile
Millegipärast arvan, et tänases Eestis on just nii, et (salajased)variendid on ette nähtud valitsevale eliidile ja lõpututele staapidele aga rahvas närigu muru ja oma viga kui varjendit ei ehitanud. Isegi lihtsaid keldreid ei ehitata enam majadele.

Sellise jutu ajamine pole mitte küüniline, vaid räägib selget keelt jutu ajaja ebapädevusest antud teemal.

Siin tuleb eristada varjendeid ja varjeid.
Varjendeid (st kindla vastupidavusega ülerõhule - nt 2 kg/cm2) oli ENSV-s ca 90 000 inimesele, sellest ca 60 000 Tallinnas.
Varjeid (st peamiselt radiatsiooni vastu), kuid ka teatud kindlustustööde järel varjendina kasutatavaid ruume oli arvel ca 1,9 miljonile inimesele.
Vastavad andmed on toodud M. Õuna raamatus "Võõrväed Eestis".

Helsinki oli sel teemal 80ndatel paremini kaitstud kui Tallinn, ka siis kui me teeme kõik veneaegse korda, on Soome tasemeni veel terve kvanthüpe.
Paraku on tehtud üks oluline möödapanek - nimelt on suurem osa Eesti kinnisvara vajadusest ehitatud tänaseks valmis ilma mingite kaitse-nõueteta ning taoliste, ainult hoone enda kaalu kandvate maa-aluste osade ümbertegemine on kas väga kulukas või praktiliselt võimatu. Näiteks tüüpiline buumi ajal ehitatud puitkarkassiga ühepereelamu ei kaitse seesolijaid suurt millegi eest, sellise hoone vastupidavus kuulidele, kildudele ja lööklainele on olematu ning kaitsku taevas, radiatsiooni eest on kaitse samahea kui ajalehe taha pugeda.

Vahe on selles, et Soome valmistus (ja valmistub ka täna) tõsiseks sõjapidamiseks, meil valmistutakse antud teemal vist sõjapidamise imiteerimiseks.

[PaganHorde]

Kantsleri sõnakasutuse järgi jääb mulje, et mainitud isand on ka siinsel foorumil aktiivne...kuidagi väga samasse auku mõningate foorumlaste viljeldava mõttelennuga Mainstream ilmselt...

Krossi üks viimaseid kirjutisi oli nagu üksühelt siit foorumist läbi käinud mõtete maha kirjutamisega. V. a ehk see 1000meheleine kiirreageerimis üksus. Eks nad kõik käivad siit inspiratsiooni ammutamas. See Koort aga paistab põhulõug olema. Ma tema asemel kaaluks tõsiselt tagasiastumist.

Eestis loomulikult on raske varjendeid ehitada ja hooldada, Soomes graniit pinnas, pole selline soine maa. Samas ma ei kujuta ette ka, kuidas selline graniit pommitabamuse peale käitub ümbruskonnas ja mis vahe võiks olla neil kahel väga erineval pinnasevormil.

[PaganHorde]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68478817

[Lemet]

Eestis loomulikult on raske varjendeid ehitada ja hooldada, Soomes graniit pinnas, pole selline soine maa. Samas ma ei kujuta ette ka, kuidas selline graniit pommitabamuse peale käitub ümbruskonnas ja mis vahe võiks olla neil kahel väga erineval pinnasevormil.

Seda kõike lahati siin ju kuskil kaks aastat tagasi mitme kandi pealt, jutuks olid nii erinevad pinnased, hinnad kui ka kõik muu. Ja otse loomulikult keksisid mõned kõlupead, kuidas riigil polevat üldse mingit kohustust varjendeid ehitada, kuis sedasorti sõda on tänapäeva Euroopas absoluutselt välistatud, kuidas mitte ükski terve mõistusega lääneriik seda ei tee ja millised ebakompetentsed pooljaburad militaarpeded, oma riigi halvustajad ja nõukogude võimu tagaigatsejad on need, kelle arvates tsiviilelanikkonna kaitse sõjaolukorras on üks riigi kohustustest. Otsingusse sisse "tsiviilkaitse" ja tuleb kohinal

[HeiniR]

Mina näen kiirreageerimisvõimekuse tõstmiseks veel üht võimalust.
Nimelt erasektori ja avaliku sektori koostöö, mis näeks välja selline, et paljud heas vormis ja hea väljaõppe saanud kodanikud töötavad küll erasektoris nö. tavatööl, kuid samas kuuluvad "kuuma" listi, mille eest igal kuul teenivad mingi summa omale lisaks (jääks sinna ajateenija ja elukutselise palga vahepeale), samuti tagatakse neile tööandja ja riigi vahelise leppena paindlikum töögraafik ja lisa puhkepäevad. Vastutasuks on nende meeste õlule pandud see, et peavad vähemalt x päeva ühes kuus osalema väljaõppe üritusel ja sooritama NATO füüsilise testi vähemalt 1 kord poolaasta jooksul vähemalt 230 punktile.
Lisaks on üksuste ülemad kohustatud tagama selle, et selliste kodanike liikumine ja puhkused jms oleksid kooskõlastatud üksustega jne.
KV peaks lisaks veel tagama selliste üksuste hea varustatuse korraliku relvastuse/varustusega.
Üksused sarnanevad KL võitlusgruppidega, kuid samas jäävad vabatahtlikkuse jm korralduse osas siiski KV elukutselise ja KL vabatahtlike üksuste piirialale.
Usun, et selliseid mehi oleks pataljoni või paar jagu, kes sellisest asjast oleksid huvitatud, kuna ühest küljest saad perele oma põhitööga kindlustada norm äraelamise ja teisest küljest lisa teenida hobiga (või vähemalt kompenseerida suuremat äraolemist pere juurest, mis noorte meeste (loe:pereisa) puhul on üpris suur faktor.

[Kapten Trumm]

Seda kõike lahati siin ju kuskil kaks aastat tagasi mitme kandi pealt, jutuks olid nii erinevad pinnased, hinnad kui ka kõik muu. Ja otse loomulikult keksisid mõned kõlupead, kuidas riigil polevat üldse mingit kohustust varjendeid ehitada, kuis sedasorti sõda on tänapäeva Euroopas absoluutselt välistatud, kuidas mitte ükski terve mõistusega lääneriik seda ei tee ja millised ebakompetentsed pooljaburad militaarpeded, oma riigi halvustajad ja nõukogude võimu tagaigatsejad on need, kelle arvates tsiviilelanikkonna kaitse sõjaolukorras on üks riigi kohustustest. Otsingusse sisse "tsiviilkaitse" ja tuleb kohinal

Soomes ka ei tegele riik varjendite massiehitusega.
Soome riik ehitab a) riigistruktuuride enda tarbeks (mis on tänaseks arusaadavalt ammu olemas) b) avalik infra, mis on varjendina kasutatav (nt metroojaamad).
Põhiosa Soome varjenditest on ehitatud erasektori rahadega riikliku sunni korras.
Taolise varjendi ehitamise ja korrashoiu kulud maksavad kinni kinnisvaraomanikud/arendajad.
Seega on ainetud need nutulaulud "Eesti riigil pole varjendite ehituseks raha".
Ei ehitanud neid ka ENSV ajal tsiviilkaitse staap (kelle eelarve oli aastas 200-500 tuhat rubla) - selle eest maksti üksnes tsiviilkaitse enda juhtimispunktide ehitused.
95% kaitse-ehitistest ehitati omanikorganisatsiooni/tellija kulul.
Juba 15 aastat tagasi olnuks vaja teha vastavad ehitusseaduse täiendused ning üks rakendusakt (MkM määrus, nõuded kaitse-ehitisele) ja täna võiks juba tulemusi näha.
Riigi poolne rahastus piirdunuks suitsuandurite analoogina seaduse täitmise kontrolliga, kokku võibolla kümmekond ametnikku.

NB! Lugege paberlehest - seal on üks huvitav artikkel veel.

[Lemet]

Riik ei pea jah ise ehitama, riik peab tagama nende ehituse ja korrashoiu läbi erinevate mehanismide.

[mx77]

Kantsleri sõnakasutuse järgi jääb mulje, et mainitud isand on ka siinsel foorumil aktiivne...kuidagi väga samasse auku mõningate foorumlaste viljeldava mõttelennuga Mainstream ilmselt...

see, et üks LKF on seal majas tööl on ju ilmselge, kas just kantslerina.

[Kapten Trumm]

Ma arvan, et kui idanaaber jätkab oma jõudemo ning ei saabu järjekordne mõnus puhkeaeg, siis lähima 10-15a jooksul oleme antud teemal (tsiviilvalmisolek) jõudnud tagasi umbes analoogsete asjade juurde nagu siin alates 1990 on lastud laiali minna ja laiali tassida.

Meie silmad ilmselt saavad veel näha ka sõjaväestatud päästeüksuste taassünni, küsimus on lihtsalt selles, milline ja kui suur pauk saab olema selle ajendiks.
Ning kui palju saavad need olema reservis ja kui palju igapäevaselt mehitatud.

Kui idanaaber samu meetodeid mujal jätkab, siis prognoosin ka Sisekaitse Operatiivrügemendi analoogi tekkimise.
Tegelikult loodud KL sisekaitsekompaniid ongi oma olemuselt midagi sisevägede sarnast.

Kaugel pole see aeg, kui kohale jõuab arusaam, et suuremate jamadega tegelemine "kõrgprofessionaalse, palgalise ja mobiilse" elavjõuga saab EV niruvõitu rahakotile olema üle jõu käiv, ning kasutusele tuleb võtta vanad head "ajateenistus", "reserv", "riiklik sund" jne asjad. Milles tegelikult pole siin midagi uut, kõik see oli kunagi siin ka olemas. Kindlasti on kutselistele oma koht olemas, kuid minu prognoos on, et lõviosa sõduritest, sõjaväepolitseinikest ning tsiviilkaitsetegelastest saavad ka tulevikus olema reservist, "inimesed tänavalt". Ei suutnud neid palgata NSVL, kellel põles 75% SKP-st kaitsekuludeks, veel vähem suudab seda EV oma 2%-ga.

Kui aga nimetatud "taassünnid" osutuvad möödapääsmatuks, oleks aeg muidugi ette võtta küsimus, kas selliste valeotsuste tegijad peaks äkki kuidagi vastutama - näiteks lahkuma oma kõrgelt makstud kõrgemate ametnike postidelt.
Et Venemaa oli vahepeal kuidagi "hea" ning hiljuti muutus "pahaks" pole vist siin foorumis mõtet ajada.
Koloniaalsõjad endise NSVL aladel on idanaabrit iseloomustanud kogu post-NSVL perioodi, igal kümnendil 1-2 sõda ning Venemaa majanduslik ja sõjaline taassünd pole küll asjad, mida poleks keegi ette näha suutnud. Olukord, kus täna ollakse, ei ole olnud ettenägematu.

[tarbatu]

Trumm: Ma arvan, et kui idanaaber jätkab oma jõudemo...

Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti meelest ei pruugi Venemaa üksnes Ukrainaga piirduda.

Koort: Kas Putini huvid piirduvad ainult Krimmi, Donetski või Ukrainaga? Vaevalt küll.

http://www.aripaev.ee/blog/2014/4/21/pu ... -ukrainaga

[Manurhin]

Kas keegi oskab selle roostes taskunoa kohta midagi öelda? Eestiaegne või tsaariaegne? Või lihtsalt tavaline nõukaaegne?

[Kapten Trumm]

Soome on tsiviilkaitses (ja valmiduses) muidugi maailma tippklassi mängija, konkureerida suudab vast Iisrael. NSVL tasemega ei suudaks.
Tsiviilkaitse 1985. a ENSV tasemel oleks meie tänasest seisu arvestades ülikõva (kuid seegi jääks Soomest, eriti Helsinki piirkonnast, kõvasti veel maha).
Kui meenutada Vare öeldud summasid 500 000 rubla aasta- eelarvest, siis tollase 150 rublase keskmise palga juures on see ca 3300 keskmist palka aastas.
Samas skaalas võiks see aastane summa olla ca 3 miljonit eurot aastas. Selles sisalduvad siis SA juhtimisstruktuurid ja infra ning kesksete varude loomine/tasapisi täiendamine.
Mingist suurest ülejõu käimisest pole põhjust rääkida.
Tuleb vaid tunnistada enda saamatust.
Jutud "ukrainas pole ju vaja" ning "euroopas pole" on lihtsalt ilus õigustus eimillegitegemisele.
Soomes näiteks toimuvad vabatahtlikud tsiviilkaitsekursused (ENSV-s olid ka taolised) tänaseni, MTÜ vormis
http://hvssy.fi/eng/

[Manurhin]

Kuna Eestis on kombeks "lahendada" kõiksugu probleeme voldikute trükkimisega, võiks seda taktikat ka tsiviilkaitse osas rakendada, kui rohkemaks võimekust pole. Alustuseks oleks asi seegi ja ikka parem kui üldse mitte midagi, eriti suuremates linnades. Voldikus võiks olla nt. kohad, kus joogivesi on ka elektrikatkestuse korral saadaval, mõni sõna lihtsamatest ja kiirestirajatavatest varjenditest (noorem generatsioon ilmselt ei teagi, mida tähendab sõna "kaitsepilu") ja üleüldse natuke kokkuvõtlikku juttu kõige tähtsamast. Ei pea just tuumasõjapaanikat külvama, aga natuke infot vanade tarkuste meeldetuletamiseks võiks igasse postkasti potsatada küll. Ärgu nüüd keegi öelgu, et selleks riigil raha ei ole. Kui igasugu marketid jaksavad minu postkati iga päev oma reklaamidega ummistada, asi siis riigil need miljon volodikut või brošüürikest trükkida oleks.

[Tundmatu sõdur nr 3]

Kui riik ei suuda informatiivseid voldikuid teha siis miks mitte teha seda rahvaalgatuse korras. Riigikaitsehärradele oleks see paras ninanips kui miski grupp aktiivseid kodanike annetuste toel x koguse informatiivseid ja õpetlike voldikuid toodaks ja jagaks. Moodsas sotsiaalmeedias info levitamine veel lihtsa.