Uued relvasüsteemid EKV-le

[mx77]

Afganistanis kasutati Javelini nt majade taga peituva,vms otsetule eest varjatud vastase vastu,

Kapten Trumm, räägi meile, kuidas Javeliniga kaudtuld antakse? Manuaalis igatahes seda kirjas ei olnud, seal räägiti, et peab sihtmärgiga otsenähtavus olema.

Ilmselt mõtles Trumm, et kasutati viitsütikut. Rakett purustab oma kineetilise energiaga teel oleva tõkke (eks see tõke väga raudbetoon ei saa loomulikult olla) ja plahvatab alles peale selle tõkke läbimist. Teine variant võib olla see, mis ka videotes on näha, et Javelin ei lenda otse vastu sihtmärki, vaid teeb tõusva ja langeva trajektoori. Kuidas sihtmärgi lukustus sellisel juhul käib, ma tõesti ei tea.

[andrus]

Selge, siis sa ajasid kaudtule koha pealt soga. Savionn/varje on ju ikka otsenähtavuses. Alguses sain aru, et sihtmärki pole üldse näha.

[Kapten Trumm]

Äkki andrus parandab oma funktsionaalse lugemise oskust, mida ühtelugu ette heidab.

Afganistanis kasutati Javelini nt majade taga peituva,vms otsetule eest varjatud vastase vastu, vähemalt meil kasutatav Milan seda trikki kaasa ei tee

Kaudtule andmisest kuskile silmapiiri taha pole siin sõnagi juttu.

[andrus]

Nojah, hakkab peale. Kaudtuli - tuli sihtmärgi pihta, mida sihtur ei näe. Silmapiirist pole kuskil juttu.
Samas, kui ma nüüd su postitust uuesti üle lugesin, siis selgus, et sa ei vastanud esialgsele küsimusele "nt majade taga peituva,vms otsetule eest varjatud vastase vastu" vaid hakkasid hoopis otsenähtavuses oleva savionni katuse purukslaskmisest hämama.

ps.
Huvitav, kuidas TTA sinu jutust aru sai - mulle igatahes tundub, et samamoodi nagu mina

[Kapten Trumm]

Kaudtuli antud juhul= varjatud sihtmärgi vahetus läheduses asuva nähtava, soojuskontrastse märgi pihta, kus alla suunatud plahvatuse efektiga hävitab/vigastab ka varjatud märgi.
Põhimõtteliset- kui tank asub mingi varje taga, aga komandör upitab end poole kerega varje tagant välja, on võimalik lukustada rakett komandöri kehasoojuse külge ning "top attack" reziimis hävitada ka tank, mis on otsetulele kättesaamatu. Tanki sihtur ei näegi. Tõenäoliselt on sellega võimalik tabada ka varjes olevaid meeskonnarelvi, kui varjest ulatub midagi piisavalt sooja (näiteks tuline 120 mm miinipilduja raua ots) välja. Rakett plahvatab varje kohal ja hävitab kõik, mis varje sees.

[tommy]

Kaudtuli antud juhul= varjatud sihtmärgi vahetus läheduses asuva nähtava, soojuskontrastse märgi pihta, kus alla suunatud plahvatuse efektiga hävitab/vigastab ka varjatud märgi.
Põhimõtteliset- kui tank asub mingi varje taga, aga komandör upitab end poole kerega varje tagant välja, on võimalik lukustada rakett komandöri kehasoojuse külge ning "top attack" reziimis hävitada ka tank, mis on otsetulele kättesaamatu. Tanki sihtur ei näegi. Tõenäoliselt on sellega võimalik tabada ka varjes olevaid meeskonnarelvi, kui varjest ulatub midagi piisavalt sooja (näiteks tuline 120 mm miinipilduja raua ots) välja. Rakett plahvatab varje kohal ja hävitab kõik, mis varje sees.

Trumm ajab jälle mingit jama või..??
Kuidas mina Javelini põhimõttest aru olen saanud...
Javelin ei ole soojusjuhtimisega rakett..nagu näiteks Mistral või Stinger.
Vaid tema juhtpea tegutseb nn. image recognition -stiilis.
Soojuskaamerat kasutatakse selleks, et seda sihtmärgi pilti saada, ümbrust scannida, et sihtur saaks pilti, mis tegevusalas toimub ja seda "salvestada". Või siis "lukustada". Sihtmärki, mida rakett jahtima hakkab.

Et millegile pihta saada, peab Javelini sihtur sihtmärki selgelt nägema..
Nii olen mina tema tööpõhimõttest aru saanud.

[andrus]

Manuaalis on jah pilt ka külma tanki peale lukustamisest (2.12 kuni 2.15), aga ega Kapten Trumm enne ju manuaali ei lugenud, kui siin lollidele tarkust jagama kukkus

[Some]

Siin on jah KT-l pisike segadus tekkinud, Javelini ei huvita soojus muuks kui pildi saamiseks infrapunaspektris. See teeb Javelini immuunseks igasuguste flarede jms segajate suhtes. Samas saab Javelini tolle tankikomandäri pealae pihta lukustada küll

[Kapten Trumm]

Soojust on vaja selleks, et see märk reaalselt üles leida.
Näiteks maskeeritud snaiper (A-stanis tüüpiline sihtmärk).

[andrus]

Soojust on vaja selleks, et see märk reaalselt üles leida.
Näiteks maskeeritud snaiper (A-stanis tüüpiline sihtmärk).

Näiteks see snaiper, kes istub savionnis, mille pihta siis Javelinist kaudtuld hakatakse andma?

Kui sul oleks mingisugune abstraktse mõtlemise võime olemas, siis saaksid aru, et vaja on kontrasti, mitte ilmtingimata soojust.

[mx77]

Siin on jah KT-l pisike segadus tekkinud, Javelini ei huvita soojus muuks kui pildi saamiseks infrapunaspektris. See teeb Javelini immuunseks igasuguste flarede jms segajate suhtes. Samas saab Javelini tolle tankikomandäri pealae pihta lukustada küll

see on nüüd küll wikist, mis ei ole absoluutse tõe allikas, aga selle järgi saab aru, et siiski IR sihtmärki jälgib see raketi sihitaja.

Seeker[edit]
As a fire-and-forget missile, after launch the missile has to be able to track and destroy its target without the gunner. This is done by coupling an on-board imaging IR system (different from CLU imaging system) with an on-board tracking system.

The gunner uses the CLU’s IR system to find and identify the target then switches to the missile’s independent IR system to set a track box around the target and establish a lock. The gunner places brackets around the image for locking.

The seeker stays focused on the target’s image continuing to track it as the target moves or the missile’s flight path alters or as attack angles change. The seeker has three main components: focal plane array (FPA), cooling and calibration and stabilization.

Focal plane array (FPA)[edit]
Main article: Staring array
The seeker assembly is encased in a dome which is transparent to long-wave infrared radiation. The IR radiation passes through the dome and then through lenses that focus the energy. The IR energy is reflected by mirrors on to the FPA. The seeker is a two-dimensional staring FPA of 64x64 MerCad (HgCdTe) detector elements.[16] The FPA processes the signals from the detectors and relays a signal to the missile’s tracker.

The staring array is a photo-capacitive device where the incident photons stimulate electrons and are stored in the detector as an accumulated charge. The electrons are discharged, pixel by pixel, as currents to a readout integrated circuits attached at the rear of the detector.

[Kapten Trumm]

Küsimus ongi selles, et mis diapasoonis rakett märki näeb. Ja mille järgi maskeeritud märk maastiku foonilt leitakse (kui pole tegu tankiga taeva taustal).
Seda muidugi teatud tegelased vaatama ei hakanud, enne hakkas tatt tilkuma ja silmad valgusid verd täis.

Kui sul oleks mingisugune abstraktse mõtlemise võime olemas, siis saaksid aru, et vaja on kontrasti, mitte ilmtingimata soojust.

Jälle pidid sa oma puudulikku lastetuba siin demoma
Kontrasti mis lainepikkusel/diapasoonis?
Kohe jõuame tagasi sinna "piisavalt soojuskontrastse" juurde.

[Lemet]

Kui sul oleks mingisugune abstraktse mõtlemise võime olemas,

Lugedes seda andruse märkust, tuli meelde vana Juku anekdoot, kus poiss satub ukselt vanemate laiaulatuslikku seksuaalelu jälgima. Vaatab, vaatab ja tõdeb pead vangutades: "Ja need inimesed keelavad minul näpuga ninas urgitseda..."

Vabandust OT pärast...

[Some]

Javelini võib lukustada ükskõik millise temperatuuriga sihrmärgi külge, ka sellise mis ümbritseva keskkonnaga samal temperatuuril. Kui operaator lukustab märgi, siis jääb raketi mällu pilt sellest objektist ja ta lendab mitte soojuse poole vaid konkreetse pildilise mustri poole... Loomulikult vajab ta laia spektrvahemikku, et toimida ka öösel ja ühtlasi mida laiem tajutav spekter, seda lihtsam objekti taustast eristada. St, see et Javelin omab väga head infrapunakaamerat ei tähenda et ta lendaks soojuse poole. Rahulikult võid tulistada 2 km eemal olevat lumememme, mis siis et lumememme ümbrusega sama temperatuur. Vist seletan segaselt? Aga vast keegi suudab paremini

[andrus]

No mina olen aru saanud,et pilditöötluse kaudu käib see juhtimine. Kas infrapuna või inimsilmale nähtavas spektri alas, pole erilist vahet (Javelinil küll ainult spektri infrapuna alas).

Direct attack hoiab oletatavasti lennu ajal lukustamispunkti kaamera vaatevälja keskel.
Top attack jälgib, et lukustamispunkt oleks kaamera jälgimisalas ja ühtlasi jälgib selle punkti liikumist, et aru saada, mis hetkel pikeerima hakata (kui punkt hakkab kaamera alumise "nurga taha" ära kaduma).

Selliseks juhtimiseks on vaja muust kaamerapildist (teatud määral) eristuvat punkti, mida saaks siis lennu ajal jälgida.
Põhimõtteliselt oleks vist võimalik juhtida ka sihtmärgist eemal oleva (mitme?) kontrastse punkti abil (triangulatsioon), aga ma ei ole kindel, kas Javelinil selline võimalus on.

Parandus natuke aega hiljem - esimeses lõigus märgitud ära Javelini piirang.