NATO kiirreageerimisüksus harjutab Hiiumaa vabastamist

[alban]

Seega, kumb oleks utreerituna targem, kas võtta eesmärgiks 5000 meest ja osta neile kogu manna (kasvõi teiste vanakraami platsidelt) või 10 000 meest väljaspool neid kahte brigaadi "ilma mannata".

5000 meest koos mannaga on Eesti majanduslikule võimekusele vastav palgaarmee. Palgaarmee suurim miinus on reservi puudumine. Nüüd tee lihtne arvutus: kui laia ja sügavat lõiku katab maastikul rühm-kompanii-pataljon? Kui mitu tundi on sõdur võitlusvõimeline, mitu protsenti on üksuses haavatuid ja langenuid 24 tunnise lahingu puhul? Mõõda ära Eesti pikkus ja laius ning palun kata see ära 5000 hästi relvastatud mehega. Puht füüsiliselt pole see võimalik, lisa juurde inimkoosseisu "kulumine" aktiivse lahingutegevuse juures (väheste meeste arvu juures on kõik üksused aktiivselt lahingusse kaasatud) ning vaata mis juhtub kui neile pole massiliselt reservi koolitatud. Juhtub see, et 72 tunni pärast on kööga.

Rauda on võimalik kiirelt asendada, inimest mitte. Selleks vajame me suures koguses reservarmeed.

[tommy]

Jutt oli sellest, et võtame harjumuspärasesse teenistusmudelisse ainult niipalju, kui on struktuuris hädavajalik. Näiteks 1500.
Ülejäänule (näiteks 1700) korraldame odavama ja rahaliselt hajutatuma alternatiivse ajateenistusmudeli (näiteks iga aasta 1 kuu).

Vahe on milles? Rahas. Kuu aega igal aastal (või muu taoline periood) saab koolitusega tegelema panna reservi ohvitserid ja allohvitserid, ise koolitavad neid, kellega sõtta lähevad. Selle teenistuse saab läbi viia enamikus maastikul ja väga vähese palgaliste osalusega - nagu Sveitsis.

No katsume veel korra.
Praegune süsteem jääb siis alles, kuid väiksemas mahus.
Selle kõrvale tuleb luua veel teine väljaõppesüsteem.Koos kõige sellega kaasnevaga.
Tundub, et kokkuvõttes, maksame rohkem kui praegu.

Muide, kas näeme siis ka Šveitsi personalikulusid.
Kus lisaks kutselisele kaadrile on arvesse võetud ka reservkaadri kulud.
Näiteks, otsene palk, saadaoleva tsiviilpalga kompensatsioon, tervisekindlustused jne..

[alban]

Muide, kas näeme siis ka Šveitsi personalikulusid.
Kus lisaks kutselisele kaadrile on arvesse võetud ka reservkaadri kulud.
Näiteks, otsene palk, saadaoleva tsiviilpalga kompensatsioon, tervisekindlustused jne..

Tööandja on kohustatud laskma töötaja ära kui teenistus kutsub s.t paariks kolmeks nädalaks igal aastal ning riik maksab kinni 80% töötaja palgast ja ettevõte 20%. Arvestades tänast mediaanpalka on meie ajateenistusmudel odavam kui Šveitsi oma.

Lisaks veel selline asi nagu kultuuriline eripära. Šveitsi mudel töötab ainult Šveitsis ja seda ei saa mujal üks-ühele kopeerida. See mudel on välja kujunenud ajaloo käigus ning sellel on oma poliitilised ja kultuurilised eripärad, mis mujal riikides sellisel kujul ei pruugi töötada.

[Kapten Trumm]

5000 meest koos mannaga on Eesti majanduslikule võimekusele vastav palgaarmee. Palgaarmee suurim miinus on reservi puudumine. Nüüd tee lihtne arvutus: kui laia ja sügavat lõiku katab maastikul rühm-kompanii-pataljon? Kui mitu tundi on sõdur võitlusvõimeline, mitu protsenti on üksuses haavatuid ja langenuid 24 tunnise lahingu puhul? Puht füüsiliselt pole see võimalik, lisa juurde inimkoosseisu "kulumine" aktiivse lahingutegevuse juures (väheste meeste arvu juures on kõik üksused aktiivselt lahingusse kaasatud) ning vaata mis juhtub kui neile pole massiliselt reservi koolitatud. Juhtub see, et 72 tunni pärast on kööga.

Seda kõike me teame ja seda pole vaja õpetada, niigi selge.
Kas olen ma poole sõnagagi rääkinud palgaarmeele minekust?
Olen ma rääkinud koolitatavate inimeste arvu vähendamisest - ka ei ole.
Jutt on olnud, et senine kõige kallim koolitusmudel jääb ainult neile, kelle jaoks see möödapääsmatu on (2 brigaadi koosseisule näiteks)
Ülejäänutele on vältimatu teha midagi Sveitsi taolist, vastasel juhul ei hakkagi neil "ülejäänuil" kunagi paremat relvastust olema.
Kui me hakkame Eestit joonlauaga mõõtma, siis jääb ka 50 000 meest normide järgi väheks, niiehknaa piirdub EKV vastupanu mingil Eesti osal (nt Suur-Tallinnal).
Nimetatakse seda asja "operatiivvajadus".

Mõõda ära Eesti pikkus ja laius ning palun kata see ära 5000 hästi relvastatud mehega

Kas asja muudaks 10 000 meest, kelle relvastuse lagi on Rootsi sõja-abi miinipilduja 1943. a mudel, tagasilöögita tankitõrjekahur umbes samast ajastust ning 23 mm õhutõrjekahurid? Arvan, et palju paremini nad oma ülesannet ei täidaks, sest sellised kõrgema taseme toetuseta pataljonid peksab meie vastane konventsionaalses lahingus laiali võibolla juba 48 tunniga, põhjusel, et üksustel puudub tulejõud, et vastast märkimisväärselt mõjutada? Selleks, et üksus saaks tegutseda, peab suutma saavutada tulekontrolli ja seda käsitulirelvadega ei saavutata.

[alban]

Jutt on olnud, et senine kõige kallim koolitusmudel jääb ainult neile, kelle jaoks see möödapääsmatu on (2 brigaadi koosseisule näiteks)
Ülejäänutele on vältimatu teha midagi Sveitsi taolist, vastasel juhul ei hakkagi neil "ülejäänuil" kunagi paremat relvastust olema

Ja sääst relvastuse ostmiseks tekib kustkohast kui 1500 tüüpi teenib samamoodi nagu siiani ja ülejäänud 2000 teenivad 3 kuu kaupa? Kas selleks on vaja vähem ruumi, personali ja logistikat?

[kaur3]

Kuidas venelased tajusid neid õppuseid. Juures on ka illustreeriv skeem.

http://factmil.com/publ/strana/albanija ... 66-1-0-335