Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kilo Tango]

...
"The round consists of the missile environmentally sealed in the launch tube assembly (LTA) and the battery coolant unit (BCU). The round has a 10-year shelf life"

Selle järgi läheb nende block 0 rakettide kiireks äralaskmiseks või eluea pikendamiseks...

Jah, just. Kõik, mis on kole kallis ja omab piiratud "shelf time" visatakse pärast "aegumist" minema.
Või mida sa tahtsid täpselt selle lausega öelda. Pannes "äralaskmine või eluea pikendamine" ühte lausesse üritakse reeglina näidata, et tegu oleks justkui samaväärsete tegevustega.

Kõik tänapäeva juhitavad raketid on hooldatavad. Isegi Hydradel (juhitamatu odav rakett) ja Gradidel vahetatakse aegumise järel ainult mootor välja. Keerulistest rakettidest rääkimata.

[Viiskümmend]

Kui tootja poolt antud raketi 10 aastane eluiga on läbi siis läheb see tootja juurde hooldusesse ning sinna lüüakse uus tempel peale (best before pikendatud 2-3 aastat) ja siis uuesti ja uuesti..... see on raha muud midagi.

[PaganHorde]

Kui nüüd teemasse enamvähem tagasi pöörduda, siis tuletage meelde Padaorgu. Kohalik rahvas, kohalik päästeamet ja mis juhtus? Kas keegi tahab öelda, et Kaitsevägi saaks nendes oludes paremini hakkama?

Kaitsevägi sealt ju need inimesed evakueeriski lõpuks ju, kui ma õieti mäletan.

[Drax]

Seda taktikalist probleemi kirjeldab järgmiselt "When a gunner comes across a target of opportunity, he may not be able to take advantage of it. The cool down time of the NVS is 2.5 to 3.5 minutes. Seeker cool down takes about 10 seconds.

Minu arusaamist mööda kehtib see öösel laskmise (NVS = night vision sight) kohta.

[Hjalmar Nelk]

Viiskümmend - ei usu, et Sinu funktsionaalne kirjaoskus eriti hea on. Loe palun iseenda postitus hoolsalt läbi. Raketi jahutamiseks läheb mõned sekundid (Sinu väitel 10, mina olen kohanud ka 4) - see ongi laskevalmis seadmise miinimumaeg. Raketi laskmiseks ei ole vaja laskeseadme soojuskaamerat käivitada. Lask toimub ju nii ehk naa raketi enda soojuskaamera abil. Palun too näiteid tänapäevastest relvasüsteemidest, kus see kiiremini toimub. Sinu postituse näide oli äärmiselt kehva - tank hüppab nurga tagant välja, et mis teed. Kui till ripakil, siis polegi midagi teha.

Raketi garanteeritud eluiga 10 aastat ei sobi? Palun too näiteid olemasolevatest süsteemidest, kus see on "igavene". Ja kas Sul on kindel informatsioon, et eluea pikendamiseks tuleb raketid tehasesse saata?

Küsimus ei ole selles, et ma arvaksin Javelini maailma parimaks süsteemiks või oleks selle müügiesindaja, aga sulaselget valskust ka ei tasu ajada.

[Kilo Tango]

...

Raketi garanteeritud eluiga 10 aastat ei sobi? Palun too näiteid olemasolevatest süsteemidest, kus see on "igavene". Ja kas Sul on kindel informatsioon, et eluea pikendamiseks tuleb raketid tehasesse saata?

....

Üldiselt on nii, et reeglina on raketi eluiga piiratud keemia aegumisega. Ehk siis tavaliselt on see kurikael rakettmootor. See vahetatakse lihtsalt välja ja ongi kogu moos. Vajalik on tsentreerimispink, et säilitada kõikide komponentide telgsus.

Rakette on erinevaid - osa tuleb tehasesse hooldusele saata, kuid enamuse saab koha peal korda afaik.

[Lemet]

Ja kas Sul on kindel informatsioon, et eluea pikendamiseks tuleb raketid tehasesse saata?

Loogiline oleks, miks peaks tootja rahast keelduma...?

[Kilo Tango]

Ja kas Sul on kindel informatsioon, et eluea pikendamiseks tuleb raketid tehasesse saata?

Loogiline oleks, miks peaks tootja rahast keelduma...?

Taktikalised nõudmised võivad teiselt poolt vastu tulla (field serviceable). Tootja ei taha üldse hooldada - tema tahab müüa.

[Hjalmar Nelk]

Ma ei kutsuks seda tehasesse-saatmise-juttu otseselt fantaasiaks, aga noh, sinnapoole siiski.

Leidsin lühikese jutukese http://m.theredstonerocket.com/tech_tod ... l?mode=jqm minu arust selgelt ja arusaadav protsessi kirjeldus. Mõned raketid ka 18 aastat vanad

[Lemet]

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastas USA visiidi raames Texases asuvat Fort Hoodi, kus osales lisaks kohtumistele Bradley lahingmasina M2A3 ja Abrams M1A2 tanki lahinglaskmistel.

«Sain taas kinnitust, et lahingtankidel on kindel roll kaasaegses lahingus, võimalikuks hankeks ressursside leidmine tulevikus on iseküsimus,» ütles Terras. Kaitseväe juhataja sõnul peab kaitseväe üles ehitamine toimuma loogiliselt ja arvestades olemasolevaid võimalusi, teatas kaiseväe peastaap.

«Peame tagama pideva kaitsevõime kasvu nii, et see oleks kooskõlas meie endi oskuste ja võimete arenguga,» lisas ta.

Bradley lahingumasinat testides märkis kaitseväe juhataja, et Eesti valitsuse otsus hankida esmajärjekorras moodsad jalaväe lahingumasinad oli ainuõige. «Koos mehhaniseeritud brigaadi soomusvõime tõusuga peame hankima kolmanda põlvkonna tanktõrjekompleksid Javelin ja loomuliku arenguna tegelema ka keskmaa õhutõrje võime loomisega.»

Kindralmajor Terras kohtus samas sõjaväebaasis asuva USA armee 3. korpuse ülema kindralleitnant Mark Milley ja 1. ratsaväediviisi 1. brigaadi ülema asetäitja kolonel Viet Luongiga. 1. ratsaväediviisi 1. brigaad on sel aastal üks NATO reageerimisjõudude valmiduses olevaid üksusi, mis osaleb eeldatavalt sügisel Euroopas korraldatavatel õppustel koos Eesti kaitseväelastega.

Kaitseväe juhataja ja brigaadiülema asetäitja arutasid võimalikku koostööd ja ühiste õppuste kava, kuna ka Scoutspataljon valmistub osalema NATO reageerimisjõududes 2016. aastal.

1. ratsaväediviis on Ameerika Ühendriikide kuulsamaid ja hinnatumaid soomusvõimega üksusi, mille löögijõud on samalaadsete seas üks maailma võimsamaid. Üksus on valmis vajadusel mõne päevaga saabuma Texasest täisvarustuses Euroopasse. Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm 1. ratsaväediviisi üksuste alluvuses.

Operatsioonil Iraagi Vabadus teenis Eesti jalaväerühm 2004. aastal 1. ratsaväediviisi alluvuses.
Kindralmajor Riho Terras on kuni 13. juunini ametlikul visiidil Ameerika Ühendriikides, neljapäeval kohtub ta Ameeerika Ühenriikide staabiülemate komitee esimehe kindral Martin Dempseyga.

http://www.postimees.ee/2823718/terras- ... i-ainuoige

[JTatikas]

Tjah, Javelinide hankimise raha on planeeritud 2016-2018 a kaitse-eelarvesse, seega ka enamiku tarnimine jääb samasse perioodi. Uued relvasüsteemid foorumis märgiti, et Javelin Block 0 tootmine lõpetati 2006. Seega saame vähemalt kümme aastat vanad seadmed ja raketid. Hjalmar Nelk´i viidatud lingilt leiame, et Javelini eluiga oli planeeritud 10 aastat ja et osad on ka 18 aastaselt laskekorras olnud. Wikipedia lehelt näeme, et laskeseadme hind oli 2002. a 126 000 dollarit ja raketi oma 78 000 dollarit. 100 laskeseadet ja 1000 raketti maksid siis 90 miljonit dollarit ehk hetke kursiga 67 miljonit eurot. Huvitav siis näha, mis hinnaga saame meie, kas nt rakettmootorid on kõigil ära vahetatud ja kas võib öelda, et arvestades kauba vanust on tegu ikka soodsa tehinguga.
Riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette, et järgmisel aastal suureneb kaitse-eelarve 22 mln võrra ja 2016 on veel 26 mln euro võrra suurem, samas aga arvestades Eesti hetke majandusolukorda, on lood tõusu suhtes suht nukrad. Seega iga võidetud miljon on kulla hinnaga. Kui ainult teaks, mis hinnalipik arengukava tehes tankitõrjerakettide rea lõpus oli.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tjah, Javelinide hankimise raha on planeeritud 2016-2018 a kaitse-eelarvesse, seega ka enamiku tarnimine jääb samasse perioodi. Uued relvasüsteemid foorumis märgiti, et Javelin Block 0 tootmine lõpetati 2006. Seega saame vähemalt kümme aastat vanad seadmed ja raketid. Hjalmar Nelk´i viidatud lingilt leiame, et Javelini eluiga oli planeeritud 10 aastat ja et osad on ka 18 aastaselt laskekorras olnud. Wikipedia lehelt näeme, et laskeseadme hind oli 2002. a 126 000 dollarit ja raketi oma 78 000 dollarit. 100 laskeseadet ja 1000 raketti maksid siis 90 miljonit dollarit ehk hetke kursiga 67 miljonit eurot. Huvitav siis näha, mis hinnaga saame meie, kas nt rakettmootorid on kõigil ära vahetatud ja kas võib öelda, et tegemist oli meile ikka soodsa tehinguga.
Riigikaitse arengukava 2013-2022 näeb ette, et järgmisel aastal suureneb kaitse-eelarve 22 mln võrra ja 2016 on veel 26 mln euro võrra suurem, samas aga arvestades Eesti hetke majandusolukorda, on lood tõusu suhtes suht nukrad. Seega iga võidetud miljon on kulla hinnaga. Kui ainult teaks, mis hinnalipik arengukava tehes tankitõrjerakettide rea lõpus oli.

Just

Et viimased paar lehekülge on mitmed foorumlased selles teemas siin vaimustusega arutanud avalikust netiruumist saadaoleva Javelini faktoloogia üle aga asised küsimused võeti kokku alles nüüd - selles ülaltsiteerit postis

Võib-olla varsti tilgub midagi rohkemat läbi sellest "EST-Javelini" tehingust ja saame kõik targemaks - hetkeseisuga on aga hulka viimaseid poste olnud informatiivses mõttes nullväärtusega (a la kellele ema ja kellele tütar või kes mida seksikamat netist välja suudab kaevata )

[soesilm]

Seega iga võidetud miljon on kulla hinnaga.

- hästi öeldud

[Kapten Trumm]

Tootja ei taha üldse hooldada - tema tahab müüa.

Praeguse pidevalt kärbitavate relvahangete tingimustes on suuremad tootjad ammuilma orienteerinud ennast ringi igasugu "lower cost" lahenduste pakkumisele, sh elutsükli pikendamisele. Omajagu powerit protsessile on andnud venivad kõrbesõjad, mis rikuvad tehnikat mõnuga. Kui võrrelda nt USA armee uute tankide tellimusi ja remonditud tankide arvu, siis mis sealt meile paistab?

[Kapten Trumm]

Hjalmar Nelk´i viidatud lingilt leiame, et Javelini eluiga oli planeeritud 10 aastat ja et osad on ka 18 aastaselt laskekorras olnud. Wikipedia lehelt näeme, et laskeseadme hind oli 2002. a 126 000 dollarit ja raketi oma 78 000 dollarit. 100 laskeseadet ja 1000 raketti maksid siis 90 miljonit dollarit ehk hetke kursiga 67 miljonit eurot. Huvitav siis näha, mis hinnaga saame meie, kas nt rakettmootorid on kõigil ära vahetatud ja kas võib öelda, et arvestades kauba vanust on tegu ikka soodsa tehinguga.

See "planeeritud eluiga" on enamasti tootja katse ennast vastutuse osas kindlustada ja tulevikus tööd tagada, tegelikkuses nagu elu näitab, on ka näiteid, kus asjad töötavad 2x korda kauem ka.
Analoogset fenomeni võib täheldada toidukaubanduses, kus töödeldud toiduained ka realiseerimisaja kahekordsel ületamisel enamasti kõlbulikud veel on.

Oht on enamasti selles, et see pürotehnika võib tekitada teatud üllatusi, raketi mitte välja lendamine rahuajal on veel väike mure, hullem kui rakett laskuri näo ees ilmkäraka ära teeb (on seda ka juhtunud).