Kaitseliit - oleksoloogia

[Madis22]

Olgu. Mööndustega on elemendid kirja pandud (iseseisev liikumine kontakti hoidmisel puudub mõlemas raamatus). Süsteemne lähenemine siiski puudub. Või teab keegi, on näinud, kuulnud, või ise praktiseerib mingit konkreetset kava, mis sisaldaks kordamist vajavate drillide loetelu üksikvõitleja oskustest koos nende läbiviimise juhendiga (tunni plaankonspektidega)? Kui mulle anti Kevadtormil pool päeva oma jaoga tegelemiseks, ma võtsin läbi tüüpilised jao drillid (patrull, teeületus, kontakt, eemaldumine, rünnak jne.) ja alles hiljem, tegevuses, märkasin et hoopis üksikvõitleja oskused on tõsiselt kulunud.

[Mercurius]

Ei tohi unustada ka seda raamatut:

"Jao instruktori käsiraamat"
http://laanemk.planet.ee/materjalid/JAO ... RAAMAT.pdf

[aj1972]

Tartu Kaitseliitlase avalik pöördumine
http://www.disneylandparis.com//2014_06_01_archive.html

[Lemet]

Kaitseliitlane: palgalised ametnikud suhtuvalt vabatahtlikesse ülbelt.

Kauaaegne Tartu kaitseliitlane Priit Rajasaar tõi hiljuti ajaveebis välja pinged Kaitseliidu Tartu malevas. Avalikule pöördumisele Tartu maleva pealikule on alla kirjutanud kümmekond kaitseliitlast, kes kutsuvad üles ka teisi kaitseliitlasi arvamust avaldama.

"Eks märke oli ennegi, aga pärast Riia tänava Kaitseliidu ruumide euroremonti hakkas palgaliste ja ametnike pahameel tavakaitseliitlaste suhtes üha suurenema. Põhimõtteliselt on see ka arusaadav, sest need ruumid tehti kontoriametnikele, kus sussides käia, mitte aga reakoosseisule, kes väidetavalt püüdsid oma poriste saabaste ja relvadega seinu määrida ja lõhkuda," kirjutab Rajasaar avalikus pöördumises.

Ta jätkab: "Sama on ka Leholas (Tartus Lehola tänaval asuv õppe- ja tagalakeskus – toim) pärast euroremonti, kus meie, tavakaitseliitlased justkui üritame lagastada palgaliste sooja pesa. Tulen mitmepäevaselt õppuselt, esimene asi, mis kuulen: ärge seinu määrige, kui oma s***seid relvi puhastate (tsitaat palgalise suust).

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68917079

On's see nüüd siis niisama jorin või põhjendatud teema?

[Kapten Trumm]

Olgu. Mööndustega on elemendid kirja pandud (iseseisev liikumine kontakti hoidmisel puudub mõlemas raamatus). Süsteemne lähenemine siiski puudub. Või teab keegi, on näinud, kuulnud, või ise praktiseerib mingit konkreetset kava, mis sisaldaks kordamist vajavate drillide loetelu üksikvõitleja oskustest koos nende läbiviimise juhendiga (tunni plaankonspektidega)? Kui mulle anti Kevadtormil pool päeva oma jaoga tegelemiseks, ma võtsin läbi tüüpilised jao drillid (patrull, teeületus, kontakt, eemaldumine, rünnak jne.) ja alles hiljem, tegevuses, märkasin et hoopis üksikvõitleja oskused on tõsiselt kulunud.

Niipalju kui nähtud on, siis pole kohanud ühtegi KL RÕKi, kus olekski plaanis nt 1-2 päeva oskuste meeldetuletamist.
Ametlike kutsete (ja sanktsioonidega) RÕKi ilmub aga tavaliselt tegelasi, keda pole aastaid nähtud.
Sellisest paaritunnisest üritamisest pole palju abi ja küll ilmub mõni sõimav kaadri esindaja, kes käratab, et mis isetegevus, te peate juba üksuse koostööõpet tegema.
KV õppeasutustes on küll enne kõike muud nn ühtlustusmoodul, mille lõppedes tegutseb allüksus ühtsena ja kõik teevad ühtmoodi. Selleks läheb ikka nädal-teine-kolmas.
Olen seda meelt, et ega enda initsiatiiviga ja paari tunniga süsteemseid möödalaske päris tasa ei tee.

Sellel on kaks põhjust
1. teema vähene tundmine väljaõppe eest vastutavate poolt (täielik ebapädevus - võrreldes nt KV õppeasutuste professionaalsusega)
2. suur surve raha kokkuhoiuks - et peaks maksma vähem reservlaste tasusid ning kaadri ületunde, siis tehakse asi nii lühike kui annab, kärpides just algtaseme asjad ära.

[mutionu]

Kaitseliitlane: palgalised ametnikud suhtuvalt vabatahtlikesse ülbelt.
On's see nüüd siis niisama jorin või põhjendatud teema?

Kõike on nähtud, nii niisama jorinat kui ka põhjendatut.

[setu]

Kaugel ollakse nüüd moodulpõhise õppega, kus iga mooduli lõpus oleks eksam ja kus enam ei ole ole moodulite vahel dubleerimisi.

Paar aastat tagasi tekitasid minus Soome kaitseväe traktorite hanked teatavat üllatust. Nüüd mõtlen, et igas malevkonnas võiks olla paar traktorit ilmestamas tehnikaparki.

[setu]

Kõikidel malevkondadel võiksid olla sellised EKV digiga vett hülgavast materjalist lipu vutlarid. Väga lihtne asi ja viisakas. Jääks lippude toetamised tuule käes maja seintele vms puude najale ja proovidel lipuga konutamised ja vehkimised hetkega ära.

Pange asi südamele

näide Valgast:

[hummel]

Kaitseväes on minuteada olemas need lipu taskud, kuigi avalikult kasutatakse harva. Ilmselt ei keela keegi KL maleval/malevkonnal seda kotikest endale õmblusfirmast tellimast ja paraadiproovis kasutamast. Kas peaks just olema vetthülgav või mitte - ei tea.
Eesti ja üldse vist lähialade rivilisse traditsiooni ja arusaama need lipuvarda otsa taskud aga ei tundu seni kuulunud olevat. Meil siis on suhtumine, et lippur peaks ise mehe eest väljas olema.

[Mercurius]

Seoses Ukraina sündmustega on mul tekkinud väike hirm meie KL maakaitepataljonide staapide maastikul asetsemise suhtes. Sama võib kehtida ka KV kohta, kuid seda ma ei tea.

Jättes hetkeks kõrvale olukorra õhus ehk eeldades, et õhk on kontrolli all.

Ühest küljest on vaja lahingkompaniisi vahetult ja operatiivselt juhtida.
Teisest küljest me näeme, et 152mm ja Gradide tuld antakse ikka hoolega.

Esimest aspekti arvestades peaks pataljoni staap olema lahingtegevuse vahetus läheduses.
Teisest aspektist tulenevalt lahingtegevusest vähemalt 30km eemal.

Tänane probleem on see, et pataljoni staap on suht masiivne ja asetseb maastikul kokkusurutult. Asetsetakse metsas hektari-paari suurusel maaalal või asulas mõnes suuremas ühiskondlikus hoones. Sellise koha avastamine (kümned autod, sidemast püsti, generaator uriseb) tänapäevaste luurevahenditega ei ole suur kunst . Olukord, kus tõmbame kümnele veokile kämovõrgu peale ja oleme hästi vagusi töötab ainult teisel juhul (isegi kui kõigil on moblad sisselülitatud ja "sõbralikud" kaasmaalased on näoraamatusse fotod ülesse pannud). Esimesel juhul on selline paiknemine enesetapp.

Eks siin ongi kaks lahendust:

1. Staap on kaugel, kuid siis on vaja paremaid sidevahendeid. Täna töötab sellisel raadiusel ainul GSM ja üks teine tsentraalne raadiovõrk.
2. Staap on lahingpiirkonnas, kuid siis peab kogu staabi töökorraldus muutuma. Mobiilsus ja hajuvus suurenema.
Staap peaks olema ka oma massilt väiksem ja kaugelt malemängimist ja paberimajandust peaks olema vähem. Ideepoolest saaks siis ka raadiojaamadega hakkama, kui ollakse kogu aeg liikumises.

Tänases võimekuses siis peajuhtimispunkt 30km kaugusel vastava sidetehnikaga ja liikuv juhtimispunkt lahingpiirkonnas.

Ideaalis võiks peajuhtimispunkt olla ikka lähemal kui 30km lahingtegevusest...

[Madis22]

Teisest aspektist tulenevalt lahingtegevusest vähemalt 30km eemal.

... või korralikult kaevunud.

Tänane probleem on see, et pataljoni staap on suht masiivne ja asetseb maastikul kokkusurutult.

Kui staabi ja tagalakompanii üksused oma tööd tegema panna ning moona ja toitlustuspunkt vähe eemale nihutada, siis kuivab see staap üsna pisikeskeks kokku. Õigupoolest ega palju rohkem üle ei jäägi, kui üks telgitäis planeerijaid/otsustajaid ja üks sidejagu selle jaama, antenni ja generaatoriga. Täpselt paras reservis oleva kompanii juurde nihutada.

[Smith]

Seoses Ukraina sündmustega on mul tekkinud väike hirm meie KL maakaitepataljonide staapide maastikul asetsemise suhtes. Sama võib kehtida ka KV kohta, kuid seda ma ei tea.

Jättes hetkeks kõrvale olukorra õhus ehk eeldades, et õhk on kontrolli all.

Ühest küljest on vaja lahingkompaniisi vahetult ja operatiivselt juhtida.
Teisest küljest me näeme, et 152mm ja Gradide tuld antakse ikka hoolega.

Esimest aspekti arvestades peaks pataljoni staap olema lahingtegevuse vahetus läheduses.
Teisest aspektist tulenevalt lahingtegevusest vähemalt 30km eemal.

Eks siin ongi kaks lahendust:

1. Staap on kaugel, kuid siis on vaja paremaid sidevahendeid. Täna töötab sellisel raadiusel ainul GSM ja üks teine tsentraalne raadiovõrk.
2. Staap on lahingpiirkonnas, kuid siis peab kogu staabi töökorraldus muutuma. Mobiilsus ja hajuvus suurenema.
Staap peaks olema ka oma massilt väiksem ja kaugelt malemängimist ja paberimajandust peaks olema vähem. Ideepoolest saaks siis ka raadiojaamadega hakkama, kui ollakse kogu aeg liikumises.

Tänases võimekuses siis peajuhtimispunkt 30km kaugusel vastava sidetehnikaga ja liikuv juhtimispunkt lahingpiirkonnas.

Ideaalis võiks peajuhtimispunkt olla ikka lähemal kui 30km lahingtegevusest...

Veidi haakub küsimus siinse teemaga :

http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... eplaan.pdf

Harriste soetus ja uuendamine : 857 000 .-
Harrise raadiojaamade ja tarvikute ostmine: 10 000 000.-

Mis tüüpi jaamu on plaanis soetada ? Nee samad seljakoti versioonid ?
Ja huvitav palju selle raha eest neid saab ? KL-le ka jätkub ?

[Mercurius]

... või korralikult kaevunud.

...üks telgitäis planeerijaid/otsustajaid ja üks sidejagu...

Ilusa punase telgi täis, korralikult kaevunud:



6km lahingtegevusest nagu peopesa peal.




Nagu pildilt näha, siis telgi ja antenni osas võib isegi nõustuda...

[HeiniR]

Harriste soetus ja uuendamine : 857 000 .-
Harrise raadiojaamade ja tarvikute ostmine: 10 000 000.-

Oma ajateenistusest mäletan, et olmasolevate Harriste puhul käis jutt ca. 250 000.- EEK. Ei mäleta, kas see hind kehtis tehaseuute või USA abiga saadud ja veidi kasutatud jaamadele.
Samas kui arvestada hinnaks ca. 20K EUR/kmpl, siis 10mln euro puhul võiks saada nii 500 kmpl? Samas ei ole ettekujutust, mida see hange veel sisaldab (mitu erinevat mudelit/vrsiooni, varuosad, tehase hooldus jms), seega minu poolt "puusalt andmine".

[Mercurius]

No loodetavasti tulevad sellised Harrised, millega 30km kaugusel side toimib.

Igal juhul peaks põhijuhtimispunkti paiknemise ja töörutiini üle vaatama.

Muidu on esimese nädalaga staabionudega