Niisiis - Baltimere Laevastiku merelennuväe üksused.
Eestis ja Lätis baaside lepingu alusel baseerunud merelennuväe üksused koondati 10. Lennuväe brigaadi koosseisu. Selle komandöriks oli brigaadikomandör N T Petruhhin ning komissar polgukomissar R I Erenprais.
Lennukid kolisid siinsetele lennuväljadele 8. kuni 12. detsembrini 1939.
Algselt brigaadi kuulunud üksused on pisut segased. Öeldakse, et peagi täiendati brigaadi mitmete teistest laevastike õhujõududest saadetud üksustega, milledest formeeriti veel 2 SB pommituslennukite eskadrilli (kokku 24 lennukit), üks eskadrill DB-3 pommituslennuväge (12 lennukit) ning 2 eskadrilli hävituslennuväge (30 lennukit I-16, I-15 ja I-153).
Mingi inf on olemas brigaadi koosseisu kohta 1941. a. Sellest ajast on märkus, et sõja esimesel päeval paisati 10. brigaadi 13. 71. ja 73. polk ning 11. üksik eskadrill oma idapoolsetest baseerumisrajoonidest põhilennuväljadele rannikul.
Üldse oli Baltimere laevastiku õhujõudude koosseis 22. juunil 1941 järgmine: kolm lennuväe brigaadi - 8. pommituslennuväe brigaad (komandör polkovnik N K Loginov), 61. hävituslennuväe brigaad (polkovnik A M Morozov) ning 10. segalennuväe brigaad (kindralmajor N T Petruhhin). Veel kuulusid sinna 15. mere-luurelennuväe polk (komandör polkovnik D F Bortnovski), ja järgmised üksikud eskadrillid - 15. 41. 43. 44. 58. 71. ja 81. Veel oli 2 õppeüksust - 1. ja 2. õppe-reservpolk. Kokku oli kõigi nende üksuste käes 709 lennukit, milledest 367 olid hävituslennukid, 211 pommituslennukid ning 131 vesilennukid.
Veel on mingit infi üksuste ning nende paiknemise kohta juba augustist. Kui sakslased 7. augustil Kunda juures mereni jõudsid ning venelaste Eestisse jäänud grupeeringu kaheks jagasid, siis jäid läänepoolsesse kotti järgmised lennuväe osad.
Tallinnas olid 71. hävituslennuväe polgu 1. ja 2. eskadrill (polgukomandöriks oli seal major A V Koronets), kolm eskadrilli 13. hävituslennuväe polgust (polgukomandör oli alampolkovnik I G Romanenko). Ning kuni 19. augustini asusid Tallinnas ka 73. pommituslennuväe polk (komandör major F M Koptev) ning 44. üksik mere-luurelennueskadrill (komandör major V I Muhhin. Kokku oli siis siin 85 lennukit, neist 63 olid hävituslennukid, 12 pommituslennukid ning 10 luurelennukid. 19. augustil siis lahkusid pommitus- ja luurelennukid. 27. augustil viimased hävituslennukid (71. polgust), lahkunud lennukite arve pole toodud.
13. üksiku eskadrilli kohta (komandör kapten A J Lutšihin) on teada, et selle ülesandeks oli Tallinna Kingissepaga (selle Venemaa poolse
) ühendava raudtee kaitsmine. Narva jõe sildu kaitses üks 71. hävituslennuväe polgu lüli (3 I-153 lennukit, komandöriks leitnant V A Mihhalev).
Nüüd siis Saaremaal olnud üksused. Seal asusid 12. üksik hävituslennuväe eskadrill (baseerus Kogula lennuväljal), 71. hävituslennuväe polgu 3. eskadrill (komandör kapten I I Gorbatšov), ning 57. pommituslennuväe polgu 2. eskadrill (komandör A V Kožin). Kihelkonna lennusadamas asusid 15. üksik mereluurelennuväe eskadrill (komandör major Gorošenkov) ning 85. eskadrill (komandör kapten M I Gorbatš). Kokku oli Saaremaal 110 lennukit, neist 72 olid hävituslennukid, 24 MBR-2 luurelennukid, 9 SB pommituslennukid ning 5 Il-2 ründelennukid.
Augustis saabusid Saaremaale siis veel DB-3 lennukite koondeskadrillid, mis käisid sealt Berliini pommitamas. Kogulas baseerusid 1. Miini-Torpeedolennuväe polgu lennukid, Astes Kaugtegevuslennuväe mitmest polgust kokku korjatud lenduritest loodud üksus.
Veel tasuks vist ära mainida ka Soomes Hankos asunud 13. lennuväe polgu 1. ja 4. eskadrill - kokku 22 lennukit, tüübilt I-153 ja I-16. Seda üksust kamandasid 13. polgu komandöri asetäitja A Ilin ning polgu staabiülem P L Roitberg.
(peale 22. korpuse õhutõrje üksuste muidugi...)
Nii struktuuridest kui koosseisudest...
jääb järgnema, seega siin vaid I osa. Ülevaade NLiidu-Soome sõja lõpust (siis III 1940) kuni VI 1941. Koosseis, organisatsioon, baseerumine, komplekteeritavus, remont, sõjaline väljaõpe, avariid, distsipliin selles osa.