Mis Ukrainas toimub? vol.2

[MMX]

Ja muide, nii õlleleauas kuulsin veel üht versiooni Ida-Ukraina mässust, päris huvitav, kuid ei tea kui tõsiselt seda võtta.

See väidab, et Kremli strateegid alustasid Ida-Ukraina mässu vaid seepärast, et n-ö. varjutada Krimmi annekteerimine.Justkui polnudki plaanis seal võimu võtta või Ukraina küljest tükki ära kiskuda,vaid eesmärk oli tähelepanu kõrvale juhtida.Ja et mässajad ise olidki algusest peale surmale määratud.Versiooni toetab fakt, et Venemaa ei suudaks ülal pidada veel 7 miljonit inimest lagastatud ja amortiseerunud Ida-Ukrianas, see oleks talle ülejõu käiv koormus. See oleks eriti võimatu sanktsioonidest tingitud majanduslanguses.

Siis kui olukord on juba kriitiline ja näib, et täismõõduline sõda Vene ja Ukraina vahel on vältimatu, esileb tsaar end kui rahuinglit, viib väed piiri äärest ära, tühistab invasiooniloa, sulgeb piiri mässajatele, lõpetab nende varustamise ja rahastamise, ei anna neile enam luureinfot ja mäss surutakse maha. Tsaar aga ehib end rahutooja loorberitega, Euroopa hingab kergendatult, surub Putiniga kätt ja laob välja uued miljardid, et purustatud linnad taas üles ehitada.Ühtlasi unustatakse ära, et Vladimir I krahmas enne Donetsi kriisi endale magusa maalapikese Krimmis .Ja kõik see oligi algusest peale nii plaanitud.

See versioon on erakordset küüniline, tappa tuhandeid inimesi lihtsalt seepärast, et varjata lihtlabast "vargust" ? Kuitahes küünilist plaani võib Kremlist uskuda, kuid minu arust see lihtsalt kirjeldab Vene juhtkonda kavalamate ja arukamatena kui nad tegelikult on.Minu arust on tõenäosem, et neil ajas suur tükk suu lõhki ja Ida-Ukraina avantüüri eesmärgid olid teised ning see lõppes tulemustega, mida nad sugugi näha ei lootnud.

Usun, et täpselt nii see ongi. Pange tähele, kui Ida-Ukraina saab vabastatud, siis ei mäleta Krimmi enam keegi. Ainult ukrainlastele jääb si7a maitse suhu.

Nagu ma juba varem siin kirjutasin, on see klassikaline "uksega näkku" mõjutamise/müügi tehnika. Alguses esitab manipuleerija hästi suured nõudmised (antud juhul - võtame Krimmi ja Ukraina) ja siis taganeb väiksemale (antud juhul: ega me Ukrainat tahagi). Äärmuslikust nõudest taganejat peetakse nüüd heaks inimeseks ja kõik on õnnelikud.

Pole midagi uut siin päikese all!

[Jaanus2]

Jupp aega tagasi (linki seepärast ei saa) juhtusin lugema lugu Ukraina ja Vene elatustasemest statistika valguses. Ukrainas küll madalam, aga oligarhidest hoolimata on seal sissetulekud jagunenud ühtlasemalt kui Venemaal. Ka on Ukraina sotsiaalsüsteem paremini arenenud ja mitmed toetused (lastetoetus jm.) suuremad kui Venemaal. Ka on Ukrainas väikeettevõtlus rohkem levinud kui Venemaal ja annab rohkematele leiva lauale. Venemaal on soodustatud Putini sõprade suurettevõtlus, aga väikeettevõtluseks on seal tingimused suht. vaenulikud. Ukraina riik võib olla küll pekkis, aga tsiviilühiskond Venemaaga võrreldes kuigi palju halvemini ei ela keskeltläbi, mõned kategooriad tunnevad end isegi paremini.

Putini plaanid Ukrainaga seoses - meenutamiseks tasub minna päris algusse, kui olid valmis ka seaduseelnõud teovõimetu Ukraina jagamiseks ja sobivate tükkide endaga liitmiseks (eelnõu võeti küll tagasi, aga see oli olemas). Alguses usuti siiralt enda müüti, et Ukraina on kunstlik moodustis, mis kohe laguneb Novorossiiaks ja muuks sobivaks. Edasi mindi juba puhtast inertsist alustatuga edasi, sest midagi paremat ka ei olnud välja pakkuda. Krimmist ei räägita täpselt niikaua, kui Ida-Ukrainas käib äkšen. Kui enam ei käi, võetakse see ebameeldiv teema kohe taas üles. Sellega tegeleteksa rohkem diplomaatia ja juriidika tasemel ja seda tegevust ei ole lihtinimesel kuigi köitev jälgida, aga viisakat võimalust teema lihtsalt unustamiseks lihtsalt ei ole. Sellel tasemel on Venemaa võimalused edu saavutada märksa väiksemad kui toore jõu abil Ida-Ukrainas toimetades. Algab pikk ja tüütu Moskva peedistamine, sest põhiküsimused on endiselt vastamata - kas keegi tahab edaspidi tuumarelvast loobuda mõnd lepingut sõlmides? Kas on üldse mõistlik sellest loobuda? Tuleks ehk hoopis soetada? Kas suurriigi allkiri lepingul maksab midagi (isegi kui leping ei ole väidetavalt ratifitseeritud ja garanteerimise mehhanism selles puudus)? Ukraina on omalt poolt de facto lepingut täitnud ja tuumarelvadest loobunud. Kui suurriigi allkiri midagi ei maksa, äkki peaks siis edevuse maha suruma ja ei peaks kippuma rahvusvahelistele paberitele allkirju andma niisama? Igati tüütud ja vastikud küsimused, kui need kord taas esitastakse. Lisaks see, et endistes raamides Venemaa on kõigi huvides ja mitte raame oma suva järgi tõlgendav Venemaa. USA-l on samale tasemele jõudmiseks ees pikk tee, võrrelda ei ole siin midagi.

[chac]

LeMonde' prantsuskeelne 5-minuti videoülevaade ukraina ajaloost ja praegustest sündmustest (6:23)
head selgitavad kaardid koos aastaarvudega isegi kui keegi keelest väga aru ei saa.

http://www.lemonde.fr/europe/video/2014 ... _3214.html

[Yks]

Aga millegipärast nukker oli vaadata, sõda on ikka jama. Eks mõneti võib süüdistada Dombastani elanikke, et tahtsite Venemaa kõrgemaid pensione, palkasid - aga saite ...

Kusjuures miinimumpalk Venemaal vs Ukrainas vahe on veel väiksem kui Eesti vs Läti.
Ukrainas 111.99€ vs Venemaal 114.59€. Moskvas on see muidugi kordades suurem kuid Venemaa ei ole ainult Moskva.
Allikas wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_so ... nimum_wage

Miinimum sissetulek on väga oluline näitaja ühiskonna lõhestumisel. Tegelikkuses näitab see ka reaalset elatustaseme põhja. Vaevalt, et Ukrainas miinimumpalka saav inimene läheb Venemaale 10% kõrgema palgaga tööle kuhugi Rostovi oblastisse. Kui minnakse siis sinna kus on sissetulekud kõrgemad: naftalinnad, Moskva jne... Viimased piirkonnad ajavad Venemaal keskmise palga kõrgeks. Uregois on keskmine palk üle 2000€. Samal ajal kui mõnes teises piirkonnas kõigest paarsada €. Venemaa on kontrastide maa. Seal on piirkondi kus on väga suur vaesus ja on piirkondi kus inimesed teenivad keskmiselt isegi rohkem kui mõnes arenenud euroopa riigis.

Antud juhul ei tasuks niivõrd pöörata tähelepanu kahe riigi keskmise palga võrdlemisele vaid pigem töö kättesaadavusele. Nagu Moldovas nii ka osas Ukrainas (just ka seal lääne osas) ei olegi lihtsalt tööd leida. Venemaal aga on tööd. Nii sõidetakse näiteks esmaspäeval (või pühapäeval busside kaupa piiri taha tööle), et reedel tagasi pöörduda. Teinekord tullakse kodumaale vaid puhkuseks tagasi.
Väljapakutud arvud, kui palju ukrainlasi töötab Venemaal, ulatuvad 4 kuni 6 miljonini (loaga töötab 200 000 inimest). See, et sealt leiab tööd aga mitte vastupidi näitab see, et venemaalaste arv kes töötavad ukrainas on kordades väiksem.
http://forbes.ua/opinions/1367144-skolk ... t-v-rossii

[man21]

Avakov tundub tunduvalt küpsem olema kui paar-kolm kuud tagasisi, teeb rõõmu.

[tympsa]

Rääkides nii Ukraina kui Venemaa palkadest tuleb silmas pidada, et varimajandus on tohutu suur, selline mida meil Eestis on isegi raske ette kujutada. Samuti korruptsioon. Iga väike ametnikunahk kuskil linnavalitsuse osakonnas võib altkäemaksudena saada mitu korda rohkem kui ametliku palgana.Sama ka paljudes teistes ametites alates liikluspolitseist kuni vagunisaatjani .Ja seda peetakse tavaliseks asjaks, täiesti normaalseks, ei pistise andjad ega võtjad ei näe selles midagi halba.

Samas ka altkämeksuandjad on sageli päris musta rahaga, mingit tumeda taustaga ärikad, makse nad loomulikult ei maksa, raamatupidamine täielik vuhvel või pole seda üldse.Isegi tavainimesed, näiteks Krimmi pensionärid, kel elamine mere lähistel, tegelevad agaralt metsiku kuurordiäriga juba nõukaajast alates ilma ühtegi maksu maksmata. Dengi na botšku i vsjo.Pahaaimamatutele turistidele pakutakse ka mingit jubedat kodus tembitud jälkust ehtsa Krimmi veini pähe, taksojuhid teevad räigelt tünga, 50 km reisile tiirutatakse teine 50 otsa jne.

Nüüd Vene võimud püüavad seal sisse viia midagi FIE taolist, et tuleb registreerida tubade üürileandmine, maksta tulumaksu jne - tundub üsna lootusetu ettevõtmine selles keskkonnas.

Juba nõukaajast oli tuntud kõige räigem sajatus slaavlastel : "Et sa peaks palgast elama ! " See tundus tõesti jube perspektiiv. Ja paljudele tundub ka tänapäeval.

[PaganHorde]

LeMonde' prantsuskeelne 5-minuti videoülevaade ukraina ajaloost ja praegustest sündmustest (6:23)
head selgitavad kaardid koos aastaarvudega isegi kui keegi keelest väga aru ei saa.

http://www.lemonde.fr/europe/video/2014 ... _3214.html

Hea küll, aga nati poolikuks jäänud.

See altkäe maksude teema on iseloomulik vist igale vähegi soojemale maale. Oli kunagi postimehes vist kirjeldus mingi saadiku abi elust Brüsselis ja sellest kuidas ta seal eestlase kombel püüdis elada. Jättes maksmata postipoisile ja kõigile teistele kes niigi peaks palgast elama.
Eks nad kusagilt peaks alustama selle vähendamist, raske lõbu saab olema.

[Yks]

Veelkord, ärge võrrelge palkasid vaid töö kättesaadavust. Ehk seda kus üldse palka saab teenida. Töövõimelistest ukrainlastest (c.20 miljonit) peaks reaalselt tegema kõik koos ühel hetkel Venemaal tööd umbes iga kahekümnes (Venemaa ametlik propa genereerib selgelt jaburust iga kolmanda ukrainlase näol).
Poolas on neid vast 120-170 000 inimese näol, umbes samapalju vast kokku jagub mujale EU'sse. Haritumate näol.

[chac]

LeMonde' prantsuskeelne 5-minuti videoülevaade ukraina ajaloost ja praegustest sündmustest (6:23)
head selgitavad kaardid koos aastaarvudega isegi kui keegi keelest väga aru ei saa.

http://www.lemonde.fr/europe/video/2014 ... _3214.html

Hea küll, aga nati poolikuks jäänud.

nojah, päris viimaste kuude arenguid seal ei ole.
minu jaoks oli konkreetsemalt huvitav saada selgust tsaarivenemaa, ja siis 1917-1922 aegade jne territooriumide jaotust.

[richard]

Lääne-Ukrainast Venemaale tööl käimisse suhtun skeptiliselt. Ühest otsast teise on üle 1000km. Nädalavahetuseks bussiga koju on kahtlane kuna ei jõua õigel ajal siis tagasi Vahemaad on tohutud. Samas Poola, Slovakkia, Rumeenia on kohe külje all. Kui võimatu see tööviisa tegemine seal on? Lviv on Poolaga lähedalt seotud, rahvastik jaguneb seal peaaegu pooleks, poolakad ja ukrainlased. Venelasi seal piirkonnas vähe. Vaevalt, et poolakad ja ukrainlased nii Venemaale tikuvad täna. Meilgi laevaehituses märkimisvääne osa keevitajaid muide Ukrainast pärit.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_so ... yment_rate
Töötuse määr Venemaal 5,8%, Ukrainas 8.0% ja võrdluseks Eestis 10.9% (2013).

[võhik]

Kummaline - aga ei ole mul ühtgi tuttavat ukrainlast Eestis. Samas aga juba nõuka ajal oli nii, et Eesti metsatööstuses töötasid hulganisti nn hutsuulid (Lääne-Ukrainast). Nii palju kui mäletan neist jutte, siis pidid töökad mehed olema. Osad neist olla Eestisse kodunenud.

[Yks]

Lääne-Ukrainast Venemaale tööl käimisse suhtun skeptiliselt. Ühest otsast teise on üle 1000km. Nädalavahetuseks bussiga koju on kahtlane kuna ei jõua õigel ajal siis tagasi Vahemaad on tohutud. Samas Poola, Slovakkia, Rumeenia on kohe külje all. Kui võimatu see tööviisa tegemine seal on? Lviv on Poolaga lähedalt seotud, rahvastik jaguneb seal peaaegu pooleks, poolakad ja ukrainlased. Venelasi seal piirkonnas vähe. Vaevalt, et poolakad ja ukrainlased nii Venemaale tikuvad täna. Meilgi laevaehituses märkimisvääne osa keevitajaid muide Ukrainast pärit.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_so ... yment_rate
Töötuse määr Venemaal 5,8%, Ukrainas 8.0% ja võrdluseks Eestis 10.9% (2013).

Ära ole! Moldava on veelgi kaugemal ja nemad ei käi teps mitte Ukrainas tööl. ETV's(?) ei olnud just mitte väga ammu tagasi üks dokfilm, kus nimelt Moldova inimesed läksid pühapäeval bussidele (või rongidele), et reedel sõita tagasi.
EL'i saamiseks (eriti just konservatiivse tööhõive poliitikaga riikidesse nagu Eesti) on vaja täita päris suur ports eeltingimusi. Ühel olulisemal kohal on haridustase ja oskused, siis sisemaised piirangud, mille puhul sama ala töötajaid peab riigis olema sisuliselt 0 inimest (Eesti).
Poola on täna kõige suurema poolakatest tööjõu arvuga naaber, siis Itaalia ja siis Tšehhi. Kokku c.400 000 inimest vaatan viimastel andmetel.
Kust ja kuhu keegi Ukrainast sõidab, 2010.aasta andmetega, on leitav näiteks siit:
http://demoscope.ru/weekly/2010/0405/analit05.php

[Otto K]

https://www.youtube.com/watch?v=hOez-XTd5WY

5. juuli video Kramatorskist, peale seda kui nad öösel Slovjanskist lahkusid. See soomuki küljel olev vigastus on selline imelik. See vist ei ole tabamuse jälg vaid pigem kokkupõrke tagajärg?


Ei tea kas sularahaga on tõesti kitsas käes?:)))
"...ополченец Моторола, награжденный недавно Георгиевским Крестом, намерен женится на Елене (очаровательной девушке из Семёновки). Меня удостоили чести быть почётным свидетелем. Свадебным подарком будет квартира из фондов Приватбанка."

[Jaanus2]

Eestis on ukrainlased suuresti venestunud, ainult väike grupp on seni "Ukraina asja" siin ajanud, loodetavasti nüüd avastavad oma Ukraina juured paljud ka siin. Ülejäänud ajasid seni siin "Vene asja" või "Janukovitši asja".
Hutsuulid toodi Eestisse appi likvideerima 1967.a. tormi tagajärgi (pärit on nad Karpaatide metsasest piirkonnast). Töötasid maapiirkondades, abiellusid seal tihti, lapsed eestlased.

Vähegi nupukamad moldovlased on kõik Rumeenia topeltkodakondsusega ja töötavad hoopis Läänes. Rumeenia loeb nagu Eestigi kõik oma kodanikeks, kelle esivanemad seal riigis sündinud on.

[Yks]

Eestis on ukrainlased suuresti venestunud, ainult väike grupp on seni "Ukraina asja" siin ajanud, loodetavasti nüüd avastavad oma Ukraina juured paljud ka siin. Ülejäänud ajasid seni siin "Vene asja" või "Janukovitši asja".
Hutsuulid toodi Eestisse appi likvideerima 1967.a. tormi tagajärgi (pärit on nad Karpaatide metsasest piirkonnast). Töötasid maapiirkondades, abiellusid seal tihti, lapsed eestlased.

Vähegi nupukamad moldovlased on kõik Rumeenia topeltkodakondsusega ja töötavad hoopis Läänes. Rumeenia loeb nagu Eestigi kõik oma kodanikeks, kelle esivanemad seal riigis sündinud on.

Ju siis on neid välismaal töötavaid moldaavlasi üks kolmandik rumalaid ja kaks kolmandikku targad. Kahtlen, et Rumeeniast või mujalt EL'ist rubla ülekandeid tehakse...

По данным Нацбанка Молдовы, при этом объем таких переводов в мае 2014 г. сoставил $148,6 млн., увеличившись в сравнении с маем прошлого года на $20,31 млн., или на 15,8%. В структуре валютных переводов дoминируют евро и российский рубль. По итогам мая с.г. доля евро составила 36,6%, рубля - 36,5%, доллара – 26,9%. Примечательно, что по итогам мая прошлого года доля евро составляла также 36,6%, доля рубля была ниже – 30,5%, а доллара – выше – 32,9%. В целом в январе-мае 2014 г. около $537,07 млн., или 87,6% от общей суммы, поступило в страну посредством различных систем быстрых денежных переводов.

Usun ka, et see Kommersandi artikkel annab üsnagi objektiivse pildi:
http://demoscope.ru/weekly/2014/0581/gazeta017.php