Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Üks lahendus on olla avalik arvamus. Täna kipuvad domineerima need, kes delfis lõugavad, et kaitseväge pole üldse vaja, või kui siis võiks olla poole vähem rahastatud ja need, kes leiavad, et 2% on piisav, jõuavad eelmisi ehk vaevu tasakaalustada. .

Kui see on nii, siis miks see on nii..??
Kas domineerijad domineerivad sest......
1. Neid on ühiskonnas selge enamus..??
2. Teine pool ei pea oma positsioonide/seisukohtade selgitamist oluliseks või lihtsalt ei viitsi..??
Kumbki pole rõõmustav.

Lahenduseks on rahvale selgitamine,et milline on meie hetke kaitsevõime ning mida oleks meil vaja iseseisvaks kaitsevõimeks.

Kas selles töös on üldse võimalik edeneda hüpetega.? Meid rahuldav tulemus juba homseks.??
Seda stabiilses, rahuaja olustikus.

Või saabki see toimida samm-sammult, vaevaliselt, vahel tagasilöökidega, aastatepikkuse selgitustööga.??
Koos ühiskonna kasvamise/küpsemisega.??
Alustasime me ca. 0,8%. Tase, kus osa naabreid veel praegugi.

[Fucs]

Riigikaitse õpetus koolides kohustuslikuks.
Selle raames igal aastal vähemalt korra "ekskursioonid" EKV väeosadesse ja õppustele, kus kõik saavad oma silmaga toimivaid asju näha ja katsuda + laagrid koos kaitseväelastega.

Nemad ongi meie rahavas ja ühiskond tulevikus.
Ühel päeval on need koolipoisid ja tüdrukud meil riigikogus ja ministritoolidel.
Siis on hilja midagi muutma, integreerima või selgeks tegema hakata.

[trafomees]

Fucsiga 100% päri.

[Manurhin]

Poliitikutele ja ärimeestele tuleb selgeks teha, et: Eesti okupeerimisel on nemad see esimene koorekiht mis maha võetakse ja hukka saab.

Eesti okupeerimise korral need poliitikud ja ärimehed kas lasevad riigist kiirkorras jalga või hakkavad okupatsioonivõimudega rõõmsalt koostööd tegema.

[Jalutu]

Ma ei tea mida meie "suurärimehed" teevad-mõtlevad, kuid mõne keskmise ja ka väiksemaga on vestlused näidanud pigem uut suunda. Tulevad, küsivad rahulikult: kuidas ja mida saan teha?
Võimalik, et minu tutvusringkond piirdub õigete meestega. Ei tea, pole valinud tuttavaid selle järgi. Samas, kas pole kogu see jutt kusagile põgenemisest ja koostööst nõukaajast pärit stamp? Tempel otsaette ja ...

[Manurhin]

Samas, kas pole kogu see jutt kusagile põgenemisest ja koostööst nõukaajast pärit stamp? Tempel otsaette ja ...

Kes seda nüüd täpselt teab, aga arvestatav osa sellest seltskonnast 1991. aastal lihtsalt vahetas ühe lauanurgal seisva lipu ja parteipileti teiste vastu. Selles suhtes, nii paradoksaalne kui see ka pole, minupoolne respekt Karl Vainole. Ideeline kommunist ta oli ja jäi oma punaparteile truuks. Kui sai aru, et mäng on läbi ja temasugustel enam Eestis kohta pole, pakkis kohvrid ja kobis ära Moskvasse, mitte ei hakanud erakonda asutama ja iseseisvuse maaletooja nime taotlema.

[Lemet]

Selles suhtes, nii paradoksaalne kui see ka pole, minupoolne respekt Karl Vainole. Ideeline kommunist ta oli ja jäi oma punaparteile truuks. Kui sai aru, et mäng on läbi ja temasugustel enam Eestis kohta pole, pakkis kohvrid ja kobis ära Moskvasse, mitte ei hakanud erakonda asutama ja iseseisvuse maaletooja nime taotlema.

Mina sümpatiseerin teisele Vainole, Väljasele nimelt. Oli see mingis teleintervjuus, kus reporter hakkas talle naha vahel pugema, kuidas tema poole pöörduda tuleb, härra või seltsimees. Mille peale taat sügava rahuga tõdes, et vaadake, noor inime, mulle on antud suursaadiku tiitel, mis kehtib iga riigikorraga ja on eluaegne- seega paluks minu poole vastavalt pöördude- Teie Ektsellents. Reporteri pännis nägu oli peris kena vaadata. Samas tõdes isand Väljas kunagi mingis teises usutluses(oli see vist seoses Rüütki presidendikohale pürgimisega), et tema vaated on olnud sellised nagu nad on olnud ja ta ilmselt ei mõjuks endalegi tõsiseltvõetavalt, kui vanuigi hakkaks karva vahetama.

[Manurhin]

Mina sümpatiseerin teisele Vainole, Väljasele nimelt. Oli see mingis teleintervjuus, kus reporter hakkas talle naha vahel pugema, kuidas tema poole pöörduda tuleb, härra või seltsimees. Mille peale taat sügava rahuga tõdes, et vaadake, noor inime, mulle on antud suursaadiku tiitel, mis kehtib iga riigikorraga ja on eluaegne- seega paluks minu poole vastavalt pöördude- Teie Ektsellents. Reporteri pännis nägu oli peris kena vaadata. Samas tõdes isand Väljas kunagi mingis teises usutluses(oli see vist seoses Rüütki presidendikohale pürgimisega), et tema vaated on olnud sellised nagu nad on olnud ja ta ilmselt ei mõjuks endalegi tõsiseltvõetavalt, kui vanuigi hakkaks karva vahetama.

Täpselt! Väljas oskas õigel ajal poliitikast loobuda. Põhimõttel, et mooramaa mees on oma töö teinud ja võib nüüd minna. Umbes sedasi on ka ta ise öelnud. Kõige parem poliitik on see poliitik, kes oskab õigel ajal lõpetada. Poliitikuks olemine on nagu peldikus käimine - kui enam ei tule, siis tule ära ja lase järgmine inimene augu peale !

[kirsa710]

Tänases Päevalehes on asjalik kirjatükk J.Estamilt. Teades siinset ajakirjandust, oleks see lugu veel huvitavam olnud, kui ta läinuks trükki täpselt sellisena nagu Estam kirjutas.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-e ... d=69512179

[pagan]

Žirinovskilt konkreetne ähvardus Balti riikide ja Poola aadressil:
https://www.youtube.com/watch?v=a8w1gwm7EzU

Žirinovski on teadupärast koja-narr. Ta räägib seda mida valitseja mõtleb.
Ja valitseja siis koja-narri suu läbi testib ühiskonna kandepinda. Vajadusel saab end distantseerida.
Häid uudiseid toob Putin, halbu uudiseid Peskov ja veel seal mõni. Aga ähvardab Žirinovski.

31. Jaanuaril 2014 lubas Žirinovski Janukovitšile mitte raha vaid padruneid saata, ütles:"Te veel saate "kuuma", te veel näete."
http://news.bigmir.net/ukraine/789847-Z ... esto-deneg

Selles suhtes see Žirinovski on seal võimu tööriist hoolimata oma tolatsemisest. Ja Žirinovski suu läbi siis antakse mingisuguseid signaale. Mis signaale, kellele, mis eesmärkidel ja milleks?

[Kapten Trumm]

Kas selles töös on üldse võimalik edeneda hüpetega.? Meid rahuldav tulemus juba homseks.??
Seda stabiilses, rahuaja olustikus.
Või saabki see toimida samm-sammult, vaevaliselt, vahel tagasilöökidega, aastatepikkuse selgitustööga.??

Mõisted sassis nagu kördi pärtli särk
Pole mitte olnud "samm sammult tehtud visa, tagasilöökidega selgitustöö", vaid taasiseseisvumise järgsest ajast pole vähemalt pool üldse mingit tõsiseltvõetavat selgitustööd tehtud.
Otse öeldes, ei saa progressiks nimetada tegevust, kus pool aega tehti eimidagi ja siis kui elu hakkas varbale astuma, hakatati midagi tegema. Seda nimetatakse muidu hilinema kippuvaks rabelemiseks. Ühed vihaseimad kaitsekulude kasvu vastased on minu tähelepanekute kohaselt aga justnimelt inimesed, kes on EKV-st täiesti kõrvale jäetud. Need kelle vanus on täna 40 ringis ja kes omavad ka piisavalt mõjujõudu elus (erinevalt 18-aastatest). Nõuka armees käinud minu tähelepanekute kohaselt nii negatiivsed pole. Tänaseks on neil lapsed ja pole põhjust arvata, et need "investeerime relvastuse heaolusse" seisukohtade kandjad neid kodus ei propageeri. Kui ühel sellisel indiviidil on 2 last, siis valgustamist vajav sihtgrupp on juba poole suurem.

Täna on kahtluseta suurim ja süsteemseim selgitustöö vorm riigikaitseõpetus.
Selle õpetamine algas 1997. aastal ja põhines peamiselt vabatahtlikel entusiastidel.
See võiks juba ammuilma kohustuslik olla, sest foon sihtgrupi poolt on tegelikult positiivne:
http://www.saarpoll.ee/UserFiles/File/riigikaitse.pdf

[mikks]

Tänases Päevalehes on asjalik kirjatükk J.Estamilt. Teades siinset ajakirjandust, oleks see lugu veel huvitavam olnud, kui ta läinuks trükki täpselt sellisena nagu Estam kirjutas.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-e ... d=69512179

Üks pisikene märkus. Estam viitab, et valimisõiguse andmine kohalikel valimistel osalemiseks ka mittekodanikele oli omal ajal tehtud viga. Võibolla on tal õigus. Aga, Lätis seda õigust ei antud ja Lätis võivad siiamaani kohalikel valimistel osaleda ainult kodanikud. Samas ma pole küll väga kindel, et Lätis oleks seetõttu olukord parem kui meil.

[mikks]

Minu arvates ei ole põhjust vastandada kaitsekulutusi ja riigieelarve tasakaalu/väikest riigivõlga. Laias laastus on Eesti peamine eesmärk võimalikult kiire majanduskasv, sest sellest võidavad kõik, sealhulgas kaitse-eelarve. Nagu Tommy poolt viidatud graafik näitas - kiire kasv toob kaasa ka kiire kaitsekulutuste tõusu. Vaatsin huvipärast ja SIPRi andmebaasi http://www.sipri.org/research/armaments ... x_database Seal on andmed küll dollarites, aga kiire pilk näitas, et Euroopa riikide seas on Eesti kaitsekulud kasvanud viimasel paaril kümnendil kõige kiiremini. Eelkõige on see tulnud just tänu kiirele majanduskasvul ja kui korras riigirahandus aitab sellel kasvule kaasa, siis veelkord, see on hea ka kaitseelarvele.

See ei tähenda siiski, et kaitsekulud ei võiks kasvada. Küll aga võiks eesmärk olla realistlik. A la, tõsta kaitseelarve 3% GDP-st järk-järgult 5 aasta jooksul. (Iisraeli numbrid ei ole hea võrdlusmaterjal. Iisrael on ikkagi sõjast sündinud ja siiani enam-vähem kogu aeg sõdiv riik. Selle taustal kaitsele kulutada on hoopis midagi muud kui rahu ajal hakata valijaskonda veenma, et kaitseelarvet tuleb järsku mitmekordistada.)

Kuidas seda kaitsekulude kasvu aga saavutada, täpselt ei oska öelda. Tõenäoliselt peaks see tulema poliitikute-mõne partei poolt. Vähemalt Eesti kogemus näitan, et enamus siin tehtud suuri reforme on tehtud ülalt alla, mitte alt üles. Keegi poliitik, partei on võtnud initsiatiivi, teinud ettepaneku, lisanud selle oma valimisprogrammi ja nii need asjad on lõpuks sündinud. Kes võiks Eestis olla need poliitilised liidrid, kes võtaks kaitsekulude kasvu oma teemaks, selgitaks, veenaks, propageeriks? Järgmised valimised on juba 2015 märts. Üsna kindel, et julgeolek on nende valimiste üks põhiteemasid, seda pole võimalik vältida. Iseasi kuidas see julgeoleku teema konkreetselt välja mängitakse.

[tommy]

Kuidas seda kaitsekulude kasvu aga saavutada, täpselt ei oska öelda. Tõenäoliselt peaks see tulema poliitikute-mõne partei poolt. Kes võiks Eestis olla need poliitilised liidrid, kes võtaks kaitsekulude kasvu oma teemaks, selgitaks, veenaks, propageeriks? Järgmised valimised on juba 2015 märts.

Vat mina ka ei näe, (vähemalt hetkel)kes see seltskond oleks ja kuidas nad oma eesmärgini jõuaksid.

Isegi üheprotsendine kaitsekulude kasv tähendab sadu miljoneid ühikuid raha.
Mis, tegelikult saavad tulla vaid sealt, kus seda raha on.
Ehk, hariduselt,tervishoiult ja sotsiaalsfäärist.
Või siis tõsta sihtotstarbeliselt mingit maksu.

Mõlemad tunduvad praeguses olukorras saavutamatud.

Küll aga tundub nüüdseks suht kindel sellesama 2% püsima jäämine.
Mis sest et valimised lähenevad ja lubadused kihelevad.
Kah midagi...

[mikks]

Kuidas seda kaitsekulude kasvu aga saavutada, täpselt ei oska öelda. Tõenäoliselt peaks see tulema poliitikute-mõne partei poolt. Kes võiks Eestis olla need poliitilised liidrid, kes võtaks kaitsekulude kasvu oma teemaks, selgitaks, veenaks, propageeriks? Järgmised valimised on juba 2015 märts.

Vat mina ka ei näe, (vähemalt hetkel)kes see seltskond oleks ja kuidas nad oma eesmärgini jõuaksid.

Isegi üheprotsendine kaitsekulude kasv tähendab sadu miljoneid ühikuid raha.
Mis, tegelikult saavad tulla vaid sealt, kus seda raha on.
Ehk, hariduselt,tervishoiult ja sotsiaalsfäärist.
Või siis tõsta sihtotstarbeliselt mingit maksu.

Mõlemad tunduvad praeguses olukorras saavutamatud.

Küll aga tundub nüüdseks suht kindel sellesama 2% püsima jäämine.
Mis sest et valimised lähenevad ja lubadused kihelevad.
Kah midagi...

Just sellel aitabki kaasa majanduskasv, mida kiirem seda parem. Noh näiteks, kui riigieelarve kasvab aastas 10%, siis ei tähenda see seda, et kõik valdkonnad kasvavad proportsionaalselt 10%. Vabalt, võib olla nii, et osad kasvavad 5%, teised 10%, kolmandad 15%. Ma ei taha sellega siiski öelda, et kaitseelarve kasvatamine on lihtne, kindlasti mitte, aga ta ei ole kindlasti ka võimatu.