NATO klassifikatsiooni järgi lugu selline, et:
SUURTÜKK -
mürskudega tulistav kahur või haubits (või tegelikult ka mortiir - enam ei tarbita), kaliibriga
20 mm või enam. Alla 20 kuulipilduja või püss või ka muud käsitulirelvad.
KAHUR - suurtükk
otsesihtimisega laskmiseks avatud tulepositisoonilt. Kahurid on tagasilöögiga või tagasilöögita.
Näide - tankitõrjekahur, tankikahur, õhutõrjekahur, lennukikahur
HAUBITS - suurtükk
kaudsihtimisega laskmiseks kinniselt tulepositsioonilt.
Näide - välihaubits, liikurhaubits
Neid relvi võidakse loomulikult kasutada mingis olukorras ka vastupidisel eesmärgil, kuid põhiotstarbe järgi saavad nime. Raua pikkuse roll on minetatud. 99% haubitsatega saab ikka ka otsesihtimisega lasta, kuid tabavus kehvem ja muud hädad. Kahuritega aga sageli kaudtuld lasta ei ole võimalik, sest puudub panoraamsihik. Teleskoopsihikuga aga suunatähisesse (kollimaatorisse) ei sihi, samas panoraamiga saab vajadusel ka rauaga sünkroonis ette sihtida. NATO põhiline standardrauapikkus 155 mm haubitsale näiteks on 39 kal (näit M 109, FH-70).
Soomes ja Venes asi siis raua pikkuse järgi ja umbes nii, nagu
EOD ja
Meelis kirjutasid.
Kahurid ja miipildujad põhimõtteliselt tänapäeval suurtükiväerelvad ei ole. Pigem "jalaväe"-relvad. Kuigi jah, protseduure tuleb miinipildujatel suurtükiväega ühtlustada, sest tulejuht on neil ükssama (ja tulejuht pole ka EKJ-s suurtükiväelane, vaid on jalaväelane).
Suurtükiväe egiidi alla kuuluvad aga veel mitmelasulised raketiheitjad.
Ajaloolisi relvi tuleks kutsuda võimalikult vastavalt tolleaegsele tavale.
Eestlaetavaid (ja tagantkardetavaid

) võib minu pärast kõiki kahuriteks kutsuda, mis ka nende kasutusele vastab.