Uudissõnad

[toomas tyrk]

Trend kui selline (uute sõnade leidmine, mis keelt rikastaks) on täiesti terve ja arusaadav.

Pigem tekitab minus, ja vist ainult mitte minus, küsimusi see ühesõna vastete otsimine ammutuntud ja kasutusel olevatele mõistetele.

Tekib tunne, et on tuhandeid NATO dokusmente mis tuleb masintõlkest läbi lasta, ja siis saab vastavaid eesti dokusmente.

Aga selles ei ole ju probleem? Minu jaoks on pigem hetkel küsimus, et milles on probleem? Milleks on vaja neid pseudotermineid genereerida? Muud targemat pole teha?

Eesti sõjanduskeelt on muidugi vaja kohendada ja elustada, aga mitte recce asemel reke ütlema õpetada, ega liaison asemel lävimine. Lävimine sõnana oli keeles ka varem olemas. Kui eesmärk on mingit NATO nomenklatuuri (masintõlke jaoks) teha, siis tegeletagu sellega rohkem omaette...

[vk1]

mis loogikaga muutub jalaväe lahingumasin rauteriks? ei suuda praegu küll seda seost leida....

[Larry]

mis loogikaga muutub jalaväe lahingumasin rauteriks? ei suuda praegu küll seda seost leida....

Inglise keeles on olemas sõna "rout" (häälda: raut), mis muuhulgas tähendab ka "korratult põgenema". Et siis rauter võiks olla "vaenlase korratult põgenema ajaja"
Mitte et siin eriline loogika taga oleks, aga kui sa juba nii küsisid, siis...

[tuna]

Kui Postimees päev varem mõned uussõnad välja kuulutas ja küsis, mis need võiksid küll tähendada, siis ma oleksin pakkunud, et rauter on debriefing. Ja tegusõna sellest vastavalt rautima.

[krijgsvolk]

Kui koeral mitte kui midagi muud teha pole, siis lakub ta mune!
Võtke heaks või pange pahaks, austet kamraadid.
Huvitav mida võiks sellise konkursi produtseerijatele limpsida anda!?
Kas on ideid?

[Jalutu]

Kui koeral mitte kui midagi muud teha pole, siis lakub ta mune!
Võtke heaks või pange pahaks, austet kamraadid.
Huvitav mida võiks sellise konkursi produtseerijatele limpsida anda!?
Kas on ideid?

Tõepoolest hästi öeldud!
Krt, seda sõnumit võik kogu nimetet komisjonil lasta kõva häälega lugeda!

[A4]

Täpselt nii ongi, kürb (oi vabandust, peenis) suhu kõigile nendele haritud inimestele (sh omal ajal samuti terminiloogikakomisjoni kuulunud praegusele KVJ-ile), kes peavad emakeelt Eesti kultuuri üheks olulisemaks osaks, kes saavad aru, et eluspüsimiseks peab keel jõudumööda arenema ja täienema, eriti tuleks aga midagi suhu toppida nendele, kes peavad militaarkultuuri ja militaarkeelt üleüldise kultuuri lahutamatuks osaks, kus samuti võiks vähemalt kaheti mõistetavaid ja head eestikeelset vastet mitteomavaid sõnu natukenegi eestindada! Palju parem oleks ju see, kui „sellise“ jama peale ülemäära aega ei raisataks, sõjanduskeel koosnegu segaduse vältimiseks pigem russitsismidest ja anglitsismidest ja üleüldse on meil viimane aeg selguse huvides inglise keel käsukeelena kasutusele võtta!

Kui naljad kõrvale jätta, siis mina ei saa küll aru, mis selles sõjandussõnade võistluses halba on. Mingit kulu riigieelarvele sellest ei tekkinud, terminikomisjoni liikmed ehk pidid natukene oma tööaega sellele kulutama, tavalistel inimestel tekkis võimalus kah kaitseväe asjades ja keeleloomes kaasa mõelda (hea näide sellest, et riigikaitse ja keelearendamine pole vaid mingi kitsa „professionaalide“ ringi asi). Keegi kohustuslikus korras uusi sõnu peale ei hakka suruma, ellu jäävad sõnad, mis praktikas sobivust tõestatavad, määrustikke jm dokumentatsiooni uuesti trükkima ei hakata jne.

Samuti võiks sõimamise juures korra mõelda sellele, et siin foorumis ilmselt pea igas postituses esinev sõna ’relv’ tuletas keeleuuendaja Aavik omal ajal sõnast ’revolver’. Kui see sõna oleks välja mõeldud alles täna (tuletades selle samamoodi revolvrist), siis nimetataks paljud ka seda ilmselt „arusaamatuks nurisõnaks“ – sh need, kes täna ei kujuta eesti keelt ilma selleta isegi ette.

Seejuures ma ei arva, et sellised võistlused või terminikomisjon toodaks ainult puhast kulda või et kõik võõrkeelest tuletatud sõjandussõnad tuleks asendada eestipäraste vastetega (nagu näiteks Soomes, kus soome keele eripärast tulenevalt pole sõjanduses vist pea ühtegi sõna, mis oleks otselaen saksa, vene või inglise keelest – oh neid lolle soomlasi, munn ka neile suhu!). Näiteks sõnadele ’ssomustransportöör’ ja ’jalaväe lahingumasin’ ei ole minu arvates eriti mõtet hakata aretama lühikest eestikeelset vastet, kuna suurem osa maailma riike nimetabki neid masinaid (oma keeles loomulikult) just niimoodi (nt inglise keeles ’armoured personnell carrier’ ja ’infantry fighting vehicle’).

Ise julgen pakkuda, et see ’rauter’ ilmselt eesti keelde ei juurde; sotra on samuti kahtlane, kuid selle šansid on paremad. Parimad võimalused on ilmselt ’rekkel’, kuna see on juba täna praktikas laialt kasutusel. Paha sõna pole ka ’resilience’ – oluline sõna, millel tegelikult puudub täna normaalne ja ühene eestikeelne vaste.

Toomas, ’liaisioni’ vastena on tõesti kasutatud ka ’sideohvitseri’, väikeprobleem võib aga teatud kontekstis tekkida sellega, et ’sideohvitser’ võib olla ka n-ö side-eriala peal teeniv ohvitser. Või hakkame viimast siis anglitsismi abil ’kommunikatsiooni-ohvitseriks’ nimetama, et teda sellest liasoonist eristada?

Mis puudutab reconnaissance’i võrdsustamist ’luurega’, siis luure on tegelikult palju laiem mõiste ning selle ingliskeelne vaste pole teps-mitte ’reconnaissance’, vaid ’intelligence’. Reke on lihtsalt üks, peamiselt vist taktikalise tasandi luuremeetod, mille n-ö nõuka-aegne vaste oli ’rekongnotseerimine’. Praktikas on see ’reke’ juba teatud kaitseväe osades laialt kasutusel, ning omal ajal algselt olla selle uue terminina välja pakkunud selle valdkonna suur praktik kol-ltn Riho Ühtegi (aga tallegi tuleks midagi kindlasti suhu toppida, et ta jumala pärast ei raiskaks oma aega sellele, et oma teenistusvaldkonna keelt üritab arendada ja suupärasemaks muuta!).

Täpselt on uued terminid ära toodud ja lahti seletatud siin: http://www.kmin.ee/et/sonaus

[oleeg]

Kui naljad kõrvale jätta, siis mina ei saa küll aru, mis selles sõjandussõnade võistluses halba on. Mingit kulu riigieelarvele sellest ei tekkinud, terminikomisjoni liikmed ehk pidid natukene oma tööaega sellele kulutama...

Kas tõesti on nii, et kõik peale sõjaväelaste endi teavad: mida, kuidas ja kus teha?

Huvitav, et keegi mittemeedikutest ei püüa ajukirurgide eest nimetusi määratleda... Ilmselt on põhjus lihtne: kardetakse ise nende samade meedikute noa alla sattuda?
No ei ole see kõik nii lihtne.
Teisalt pole ka olukord sugugi mitte nii dramaatiline, et sõjaväelastel on häda käes ja enam ei oska ja abi on vaja...

Mulle näib /just näib!/, et keele uuendamisega on vaja tegeleda, kuid hetkel toimub see vildakat rada mööda.

Mis puudutab aga riigieelarvele kahju tekitamist ja komisjoni liikmete natukest tööaega, siis minu kõhutunde järgi võinuks nad oma põhitööd tehes vähem segadust(loe: kahju) tekitada. Segadus teatavasti on kurjast, isegi kui seda tehakse kõikse paremat soovides.

terv
o

[Jalutu]

Kõik oleks ju tore, kuid komisjoni koogikast ei saa mitte lähtuda... Üks näide mõtteaineks:
seda "sotra" loogikat kasutades oleks inglisekeelne "dud missile" siis tühirakett ehk tü...ra.

[pakzmagu]

kerksus

Kuidagi tuttav tuli see sõna mulle ette, nii et ragistasin siin oma ajunatukest, ning etskae, meelde tuli kuskohas ma seda näinud olin. Nimelt leiab aastal 1988 eesti keeles ilmunud A. Derevjanko raamatu "Päikesepõtra otsimas" lk. 173 sellise lause: "Tšurtšeni vibude kerksus (vibu pingulitõmbamiseks vajalik jõud) ei ületa seitset doud (umbes 70 kg) jne... Nii et sihandane sõna on maakeeles juba päris ammu täitsa olemas, kui just tõlkijad seda suisa oma sulepeast välja ei imenud Tea kas mõni kange keeleuuendaja otsustas oma elu natuke lihtsamaks teha, "leiutades" uuesti ühe äraunustatud/vähetuntud sõna või mis?

[Jalutu]

Üks hea tuttav võttis asja konkreetselt kokku:
resilience on taastuvus, mitte kerksus
inglise keele seletav sõnastik Webster ütleb nii
: the ability to become strong, healthy, or successful again after something bad happens

: the ability of something to return to its original shape after it has been pulled, stretched, pressed, bent, etc.

[Fucs]

Jalaväe lahingumasin võiks olla Mulker, Perfonder või Komposter (mulgustaja/perforeerija/augustaja)

Edit:
Debriefing ja Briefing.
Eesti keeles on olemas sõna Briifing [EKI {briifing} → info+t`un'd, t`eabe+t`un'd, info+minutid, t`eabe+minutid.]
Ei saa aru, miks ei võiks olla ka Debriifing. Aretada võiks muidugi igasugu "Järgteave" (Järgteabe), "Järginfo" või "Tulemteabe" sarnaseid imesõnu, aga milleks?
Missile võiks olla lihtsalt Juhtmoon (Märkmoon) või "Rakett" eeskujul Märkett

[mäger]

Resilience ei ole taastuvus, pigem haavatavuse vastand, aga selle kohta pole head sõna isegi mitte soome keeles, kus ometi igasugu omakeelseid leiutusi on. Selle sõna osas oleks vaja justnimelt hea vaistuga keeleinimest, kes täiesti uue sõna välja leiutaks. Kerksus on põhimõtteliselt ok, kui see levima hakkaks. Resilience on mujalgi erialaselt kasutatav sõna, hea oleks, kui ka erialade vahel uudissõnad ühtlustuksid.

[Fucs]

Meil on olemas Resistance kohta sõna Resistentne
Resilience - Resiilne (resiilsus).

[mäger]

Hädapärast käib ka, saavad võõrad ka aru, millest jutt. Keele koha pealt hea lahendus siiski pole...