Sd.Kfz._251
Sd.Kfz._251
Oskab keegi öelda mille pagana pärast fritsud säärase monstrumi välja mõtlesid ?
Mõtlen veoskeemi.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sd.Kfz._251
Küsimus selles, et milleks need rattad seal ees head on ?Olen paari videot näinud kus see elajas rataste asendist hoolimata otse läheb. Miks ei oleks võinud olla ainult roomikud ?
Ehk siis kas põhjuseks on see, et asja hakati arendama veoautost, millele roomikud külge poogiti ?
Mõtlen veoskeemi.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sd.Kfz._251
Küsimus selles, et milleks need rattad seal ees head on ?Olen paari videot näinud kus see elajas rataste asendist hoolimata otse läheb. Miks ei oleks võinud olla ainult roomikud ?
Ehk siis kas põhjuseks on see, et asja hakati arendama veoautost, millele roomikud külge poogiti ?
Re: Sd.Kfz._251
1) Siiski-siiski peaksid rattad parandama juhitavust.
2) Sellisega saab sõidetud iga ratasmasinaga kogemust omav isik, roomiksõiduk vajab aga vähe spetsiifilisemat väljaõpet.
3) Roolimehhanism on lihtsama konstruktsiooniga
2) Sellisega saab sõidetud iga ratasmasinaga kogemust omav isik, roomiksõiduk vajab aga vähe spetsiifilisemat väljaõpet.
3) Roolimehhanism on lihtsama konstruktsiooniga
Re: Sd.Kfz._251
1) Siiski-siiski peaksid rattad parandama juhitavust.
Kus nad siis parandavad. Enamus massist on kettide peal.
2) Sellisega saab sõidetud iga ratasmasinaga kogemust omav isik, roomiksõiduk vajab aga vähe spetsiifilisemat väljaõpet.
Linttraktoriga oled sõitnud ?
3) Roolimehhanism on lihtsama konstruktsiooniga
Milleks see mehhanism, kui see ei lahenda probleemi ?
Paistab et mina pole ainuke, kellel see küsimus kerkis:
http://www.forum-der-wehrmacht.de/index ... fahrzeuge/
Minu teada sai ühte ketipoolt pidurdada, mis keeramist hõlbustas.
Aga neil oli ju see Kettenkrad ka:
https://www.youtube.com/watch?v=Iz0exmQ88SM
Seal ma saan veel kuidagimoodi aru, juhil hea kuskilt kinni hoida,kuigi see oleks võinud ka seal vannis sees olla.
Kus nad siis parandavad. Enamus massist on kettide peal.
2) Sellisega saab sõidetud iga ratasmasinaga kogemust omav isik, roomiksõiduk vajab aga vähe spetsiifilisemat väljaõpet.
Linttraktoriga oled sõitnud ?
3) Roolimehhanism on lihtsama konstruktsiooniga
Milleks see mehhanism, kui see ei lahenda probleemi ?
Paistab et mina pole ainuke, kellel see küsimus kerkis:
http://www.forum-der-wehrmacht.de/index ... fahrzeuge/
Minu teada sai ühte ketipoolt pidurdada, mis keeramist hõlbustas.
Aga neil oli ju see Kettenkrad ka:
https://www.youtube.com/watch?v=Iz0exmQ88SM
Seal ma saan veel kuidagimoodi aru, juhil hea kuskilt kinni hoida,kuigi see oleks võinud ka seal vannis sees olla.
Re: Sd.Kfz._251
1) Vabandust, juhitavuse all mõtlesin suuna muutmisi maanteesõidul - 40km/h pidur peal kurvi minna ei tundu väärt ideena.
2) Ei ole aga teoreetilises plaanis kujutan ette - säärastes oludes nagu videol, kindlasti muhe sõita aga jällegi, maantekiirustel?
3) Neid tehti nii lintide piduritega kui ka ilma.
Lisaks leidsin sellise huvitava mõttekäigu - kuna isiklik kokkupuude roomikutega puudub, ei oska kommenteerida:
Any tracked vehicle is constrained by the ratio of the length of track in contact with the ground and the distance between the track centres. This ratio is a maximum of 2:1 or steering becomes difficult. There is a practical width limit of around 8 feet/2.4 metres, to operate in an urban environment. So, if the track centre distance is 7 feet/2.1 metres, the track length in contact with the ground can only be 14 feet/4.2 metres. Stick three feet/one metre on either end for sprocket and trailing wheel, and you have a box that is 20 feet long/6.2 metres by 8 feet/2.4 metres. Stick an engine, gearbox, cooling system and transmission inside that box and there’s not much space left.
However, if you sit the driver and front passenger/commander on top of the transmission, connecting the front drive sprockets, gearbox sticking out in front with an engine in front of that, and radiator at the front of that, you can stick a pair of wheels, (preferably driven) under the engine and you have a 20 x 8 foot/6.2 x 2.4 metres space behind you that only has the transmission intruding.
Limit on British train load width is ten feet/3.1 metres; that’s why British tanks were so badly cramped in WW11. Most MBT these days are around 12 feet/3.7 metres in width.
2) Ei ole aga teoreetilises plaanis kujutan ette - säärastes oludes nagu videol, kindlasti muhe sõita aga jällegi, maantekiirustel?
3) Neid tehti nii lintide piduritega kui ka ilma.
Lisaks leidsin sellise huvitava mõttekäigu - kuna isiklik kokkupuude roomikutega puudub, ei oska kommenteerida:
Any tracked vehicle is constrained by the ratio of the length of track in contact with the ground and the distance between the track centres. This ratio is a maximum of 2:1 or steering becomes difficult. There is a practical width limit of around 8 feet/2.4 metres, to operate in an urban environment. So, if the track centre distance is 7 feet/2.1 metres, the track length in contact with the ground can only be 14 feet/4.2 metres. Stick three feet/one metre on either end for sprocket and trailing wheel, and you have a box that is 20 feet long/6.2 metres by 8 feet/2.4 metres. Stick an engine, gearbox, cooling system and transmission inside that box and there’s not much space left.
However, if you sit the driver and front passenger/commander on top of the transmission, connecting the front drive sprockets, gearbox sticking out in front with an engine in front of that, and radiator at the front of that, you can stick a pair of wheels, (preferably driven) under the engine and you have a 20 x 8 foot/6.2 x 2.4 metres space behind you that only has the transmission intruding.
Limit on British train load width is ten feet/3.1 metres; that’s why British tanks were so badly cramped in WW11. Most MBT these days are around 12 feet/3.7 metres in width.
Re: Sd.Kfz._251
Minu amatöörarvamus ütleks, et "Halftrack"ide idee taga on kaks erinevat filosoofiat. Üks on USA, üritades parendada veoauto maastikuomadusi ja teine Saksamaa, ideega parendada roomiku maanteesõiduomadusi.priitM2 kirjutas: Ehk siis kas põhjuseks on see, et asja hakati arendama veoautost, millele roomikud külge poogiti ?

Re: Sd.Kfz._251
priitM2 kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=4c1-UPlMkNw
Umbes 2:40 tahab muudkui otse minna, keerab või kraavi.
No otse läheb ta siin ikka sellepärast, et nõlvast üle jõudnud esiratastel praktiliselt puutepind maapinnaga puutub. Samas olukorras läheks ka topelt-tagateljega ratasveok suht otse. Peale tagurdamist teistkordsel mäest ülestõusul näed, et keerama hakkab masin kohe, kui raskus uuesti esirataste peale langeb.
Re: Sd.Kfz._251
See video, mis siingi postitati, on paljudele küsimusi tekitanud - üks asjadega enam-vähem kursis olev tegelane (või nii ta vähemalt väitis) kirjutas mõned aastad tagasi, et konkreetselt sellel masinal ei olevat veorataste pidureid päris korralikult tööle saadud, mistõttu tal ongi probleeme väiksemate pöörderaadiuste puhul. Esirattad aitavad pöörata suuremate pöörderaadiuste korral, järsemates kurvides (seega ka väiksematel kiirustel) lähevad lisaks käiku ka külgmised pidurid.Küsimus selles, et milleks need rattad seal ees head on ?Olen paari videot näinud kus see elajas rataste asendist hoolimata otse läheb. Miks ei oleks võinud olla ainult roomikud ?
Samas on paljudes teatmikes ära märgitud, et sellise masina juht pidi olema hea väljaõppega, palju need museaalidel sõitjad siis ikka treeningu mõttes kärutada saavad - varuosadega pole ju sugugi lihtne...
Asja hakati aretama vajadusest vedukite järele - suurtükivägi oli üks sihtgruppidest - kui varasemalt oli suurtüki transpordikiirus kusagil kuni paarkümmend km/h, siis need masinad võimaldasid palju rohkem. Veoauto baas see päris kindlasti ei ole, vähemalt sakslastel küll mitte, selles suunas toimetasid, nagu juba eelpool mainiti, ameeriklased. Ma ei ole uurinud, et kui kiirelt kimasid erinevad poolroomikud, kui neil oli suurtükk sabas, aga masinate endi puhttehnilisi maksimaalseid kiiruseid olen kohanud kusagil 50 kuni 75 km/h -niEhk siis kas põhjuseks on see, et asja hakati arendama veoautost, millele roomikud külge poogiti ?
Sakslaste lahendus oli tegelikult päris hästi läbi mõeldud: kõva kattega teel toetus roomiku veerepind suht tagasihoidliku pindalaga kummipatjadele, mis ei lasknud veeretakistust liiga suureks muutuda - lisaks veel iga lüli sõrme laagerdus nõellaagritega jm. Pehmemal pinnal vajus masin patjde jagu sisse ja siis hakkasid kandma ka lülide raamid, nii et erisurve maapinnale vähenes päris tuntavalt.
Samas oli selliste masinate hooldamine paras peavalu - lülide sõrmed ja laagrid liikusid pidevalt sopas, kulusid kiiresti vaatamata pidevale määrimisele, rataste malekord andis küll väga rea kaalujaotuse veerepinnale, kuid pori ja lumega jooksis pahatihti kinni ja vajas iga natukese aja järel puhastamist.
Re: Sd.Kfz._251
IMHO on sellist poolroomikut lihtsam ja odavam ehitada kui täisroomikutel liikurit.
Põhimõtteliselt on see nagu veoauto raam, kaks roomikut taga ja diferentsiaal vahel. Pooltelgedele tuleb panna külgpidurid, mis on jälle suht lihtsad asjad. Elementaaris lihtsalt trummel ja friktsioonlint, mida kangiga pingule tõmmatakse.
Kui sama asi oleks täisroomikutel peaks lisama ka külgsidurid. Vene traktoritel, mida suure sõja ajast kuni viimase lõpuni (1991) ehitati oli külgsidur üsna keeruline mitmekettaline konstrui. Seda ei saa teha nagu väntvõlli otsas olevat sidurit, et lihtsalt plaat ja ketas. Külgsiduritega juhitaksegi täisroomikutel sõidusuunda ja nad on pidevalt , küll üks või teine libisevas olekus, Lihtne sidur kärssaks üsna kiiresti läbi.
Külgsiduritega võrreldes on jälle rool, nagu sel saksa monstrumil, suht lihtne asi - trapets ja roolikarp (selles on hammasratas ja tigu juba küll ja küll)
N-Liidus olid minuteada veoautodel samuti niisugused komplektid, et võis tagateljele rataste asemel roomikud panna. Pole ise sõitnud, need rohkem polaaralade ja stepimuda masinad. Poolroomikutega kombainiga olen küll proovinud - nendel pandi samuti veorataste asemele roomikud ja juhtimine käis üldiselt rooli ja juhtratastega. Külgpidurid olid ka, need olid pea kõigil traktoritel, esmajoones mõttega põllu otsal kannakat teha ja sama eed mööda tagasi minna.
No sai küll seda kombaini ainult rooliga juhtida. Sellised rusikareeglid on, et mida raskem vedu või suurem kiirus, seda vähem torkimist on roomikmasinal vaja sõidusuuna muutmiseks. Hävingusse läksid need, kes lisaks poolroomikutele juhtratasteks "balloonid" panid ja arvasid, et nüüd on ilgelt hea läbivus. Läbivusele see suurt ei mõjunud, sest enamus raskust oli nagunii roomikutel. Küll aga võis pehmel põllul balloonid kasvõi risti keerata, aga masin läks ikka otse. Siis saigi juhtida ainult külgpiduritega ja kui tüdimus peale tuli võis originaali kitsad rehvid tagasi panna. (Saksa asjandusel on ka ees üsna kitsad rehvid)
Kitsaste juhtrataste mõte oli sama nagu laeva kiilul, need lõikusid pinnasesse ja sellest piisas , et ühe poole roomik kiiremini vedama panna (differ oli neil nagunii vahel)
Juhtimise keerukusega on minumeelest nii, et kõige lihtsam on juhtida tänapäeva hüdroajamiga linttraktoreid. Kummaski tähikus on hüdromootor ja sellest on küll ja veel. Saksa monstrumi ajal sellist tehnoloogiat ei tuntudki, mingi analoog on hirmkallite elektrimootoritega variant.
Keerukuselt järgmine on külgpidurite ja külgsiduritega asjandus - nagu TD -75. Enamasti juhitakse külgsiduritega, tõsisema pöörde või betoonplatsi puhul tuleb pidurit ka anda.
Rooliga poolroomiku juhtimine on juba nagu laeva tüürimine. Rataste keeramine ei hakka kohe mõjuma, eriti kui kõval teel sõita, Kui siis lisaks külgpidurit panna aga juhuslikult rattad ka samal ajal hammustama hakkavad, läheb pööre korraga päris äkiliseks. Siis ei saa rooli hetkega keskasendisse tagasi, eriti kui on mingi "9 pööret äärest ääreni" mehhanism nagu võimendita roolidel tavaline.
Külgsiduri seevastu saab erinevalt roolist koht ühendada või teise poole lahutada, et kiiresti suunda korrigeerida. Ei mäleta kui palju see kombainirisu välja jooksis, aga üle 15-20 km/t kindlasti mitte ja sellega võis suht lihtsalt võssa panna kui rooliga uljalt lapata. Kuskil 75 km/t sõitvat poolroomikut juhtida võib päris ekstreem olla ja tagumikutunnetus peab hea olema.
Põhimõtteliselt on see nagu veoauto raam, kaks roomikut taga ja diferentsiaal vahel. Pooltelgedele tuleb panna külgpidurid, mis on jälle suht lihtsad asjad. Elementaaris lihtsalt trummel ja friktsioonlint, mida kangiga pingule tõmmatakse.
Kui sama asi oleks täisroomikutel peaks lisama ka külgsidurid. Vene traktoritel, mida suure sõja ajast kuni viimase lõpuni (1991) ehitati oli külgsidur üsna keeruline mitmekettaline konstrui. Seda ei saa teha nagu väntvõlli otsas olevat sidurit, et lihtsalt plaat ja ketas. Külgsiduritega juhitaksegi täisroomikutel sõidusuunda ja nad on pidevalt , küll üks või teine libisevas olekus, Lihtne sidur kärssaks üsna kiiresti läbi.
Külgsiduritega võrreldes on jälle rool, nagu sel saksa monstrumil, suht lihtne asi - trapets ja roolikarp (selles on hammasratas ja tigu juba küll ja küll)
N-Liidus olid minuteada veoautodel samuti niisugused komplektid, et võis tagateljele rataste asemel roomikud panna. Pole ise sõitnud, need rohkem polaaralade ja stepimuda masinad. Poolroomikutega kombainiga olen küll proovinud - nendel pandi samuti veorataste asemele roomikud ja juhtimine käis üldiselt rooli ja juhtratastega. Külgpidurid olid ka, need olid pea kõigil traktoritel, esmajoones mõttega põllu otsal kannakat teha ja sama eed mööda tagasi minna.
No sai küll seda kombaini ainult rooliga juhtida. Sellised rusikareeglid on, et mida raskem vedu või suurem kiirus, seda vähem torkimist on roomikmasinal vaja sõidusuuna muutmiseks. Hävingusse läksid need, kes lisaks poolroomikutele juhtratasteks "balloonid" panid ja arvasid, et nüüd on ilgelt hea läbivus. Läbivusele see suurt ei mõjunud, sest enamus raskust oli nagunii roomikutel. Küll aga võis pehmel põllul balloonid kasvõi risti keerata, aga masin läks ikka otse. Siis saigi juhtida ainult külgpiduritega ja kui tüdimus peale tuli võis originaali kitsad rehvid tagasi panna. (Saksa asjandusel on ka ees üsna kitsad rehvid)
Kitsaste juhtrataste mõte oli sama nagu laeva kiilul, need lõikusid pinnasesse ja sellest piisas , et ühe poole roomik kiiremini vedama panna (differ oli neil nagunii vahel)
Juhtimise keerukusega on minumeelest nii, et kõige lihtsam on juhtida tänapäeva hüdroajamiga linttraktoreid. Kummaski tähikus on hüdromootor ja sellest on küll ja veel. Saksa monstrumi ajal sellist tehnoloogiat ei tuntudki, mingi analoog on hirmkallite elektrimootoritega variant.
Keerukuselt järgmine on külgpidurite ja külgsiduritega asjandus - nagu TD -75. Enamasti juhitakse külgsiduritega, tõsisema pöörde või betoonplatsi puhul tuleb pidurit ka anda.
Rooliga poolroomiku juhtimine on juba nagu laeva tüürimine. Rataste keeramine ei hakka kohe mõjuma, eriti kui kõval teel sõita, Kui siis lisaks külgpidurit panna aga juhuslikult rattad ka samal ajal hammustama hakkavad, läheb pööre korraga päris äkiliseks. Siis ei saa rooli hetkega keskasendisse tagasi, eriti kui on mingi "9 pööret äärest ääreni" mehhanism nagu võimendita roolidel tavaline.
Külgsiduri seevastu saab erinevalt roolist koht ühendada või teise poole lahutada, et kiiresti suunda korrigeerida. Ei mäleta kui palju see kombainirisu välja jooksis, aga üle 15-20 km/t kindlasti mitte ja sellega võis suht lihtsalt võssa panna kui rooliga uljalt lapata. Kuskil 75 km/t sõitvat poolroomikut juhtida võib päris ekstreem olla ja tagumikutunnetus peab hea olema.
Re: Sd.Kfz._251
Järgmine imeloom,BTR eelkäija ?:
http://www.flickr.com/photos/12571464@N ... otostream/
Kaks rooli, teine teisel pool otsas. Huvitav kuidas keeramine välja nägi,tundub et üks juhtidest oli master ja teine slave.
Maastikul kaheksat ratast väänata on tõsine töö.
Tootjaks siis Büssing-Nag
http://www.kfzderwehrmacht.de/Homepage_ ... pe_gs.html
Piiratud libisemisega diffrid ja puha.
http://www.flickr.com/photos/12571464@N ... otostream/
Kaks rooli, teine teisel pool otsas. Huvitav kuidas keeramine välja nägi,tundub et üks juhtidest oli master ja teine slave.
Maastikul kaheksat ratast väänata on tõsine töö.
Tootjaks siis Büssing-Nag
http://www.kfzderwehrmacht.de/Homepage_ ... pe_gs.html
Piiratud libisemisega diffrid ja puha.
Re: Sd.Kfz._251
Tuletõrjeauto kahe rooliga; http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... _truck.jpg
The hook-and-ladder concept originated when taller buildings and narrow city streets became a problem for fire departments. Larger ladders were needed to get to the upper stories of buildings, and the only way to move them was with a large vehicle. However, the only way to position these ladders properly was with a highly maneuverable vehicle. The independent steering for the rear wheels allows the truck to quickly position itself for fighting fires.
Re: Sd.Kfz._251
Kas mitte osad Vabadussõjaaegsed soomusautod polnud kahe rooliga tagurpidi sõitmise hõlbustamiseks?
Re: Sd.Kfz._251
Kõigi maade proletaarlased,palun ärge enam kunagi ühinege.
Treimani muuseumimaja
Treimani muuseumimaja

Re: Sd.Kfz._251
Jh olid.Sakslasel on ka uuemaid soomukeid 2 rooliga tehtud. Soomuk Luchs.oliver kirjutas:Kas mitte osad Vabadussõjaaegsed soomusautod polnud kahe rooliga tagurpidi sõitmise hõlbustamiseks?
Re: Sd.Kfz._251
Aastat 20 tagasi räägiti mulle ühes Tartu antiigipoes (paiknes toona vist raudteejaama hoones), et keegi müüb sakslaste lintidega poolroomiksõidukit. Hinnaks mainiti toona uskumatud 300 000 krooni.
Kas see sõiduk ka reaalselt eksisteeris, ma ei tea.
A.
Kas see sõiduk ka reaalselt eksisteeris, ma ei tea.
A.
Mõmps kirjutas:Nuuh, kes selle maha parseldas??? Ah??
http://sdkfz.info/sd-kfz-2517-restoration-project/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline