"Tankid EKV-le"

[Lemet]

Asi pole mitte uskumises, ma tahan lihtsalt asja lõpuni selgeks saada. Niigi on seda teemat siin mõttetult kaua marineeritud, aastaid tagasi oleks võinud kapist välja tulla ja sedasorti postitustega esineda.

[Viiskümmend]

Teadmine lääne tankide ekspluatatsioonikuludest tuli välismaalt + hirmufaktor (varasemate kogemuste puudumine).

Selline hirmutamine stiilis "kõige kallim" toimus ka CVde puhul.

Samas on need (elutsüklikulu maksumus) just sellised teadmised, mis tulevad ainult kogemusega.

Minu arvates seni üks paremaid (loe: otse kümnesse) poste siin teemas..
Soovitan soojalt seda posti mitte silmist kaotada, vaid teemat tagasi kerides ikka ja jälle mõttega läbi lugeda..
(by Borja)

[Fordtransit]

Yritan öhtul täpsemalt kirjutada. Telefon on selleks nati vilets,

Kui juba kirjutama hakkad, siis sa võiksid komenteerida seda juttu:

Hummeli jutus on uba sees küll, kuid arusaamatuks jääb mis moodi see toetab KL eesmärki.....................

Ah jaa - tagasi teemasse. Ehk tankid.....................

S-103 asemel on pakutud T-72, Leo1, M60 jne.

Tervist. Sellises mahus, mastaabis pystitatu lahtikirjutamine on tööl käiväle ja abielus olevale inimesel umbes nädala aja töö. Kui jöuti öhujöududeni, peab alustama sisuliselt päris algusest, ehk siis miks kuidas ja kes, riigikaitse geopliitiliselst aspektist ja söjalise riigikaitse planeerimisest kuni teostuseni välja. Hakkan tasapisi kirjutama ja postitan vastuse. Seniks palun armuanda mitte maha lasta.

[tuna]

Ma ju rääkisin, et tegelikult ei olnud teada, mida täpselt Poola pakkumine sisaldas. Kas Sa kahtled minu sõnades? Veelkord - ma ei tea, kus kohast meedia (või Laaneots) võttis jutu selle kohta, mida täpselt meile pakuti, oli umbmäärane pakkumine, kuid kaugemale ei jõutud. Äkki peaks küsima meedia käest, et kus kohast nemad teavad, mida meile pakuti.

Vastus viimasele küsimusele on lihtne. Ajakirjanikud küsisid poolakate käest.

Poola kingitud kümme tanki ootavad siiani Eestisse saatmist, kuna Poola armee ootab Eesti kaitseväe uuelt juhtkonnalt täiendavaid ettepanekuid tankide varustuse kohta.
Poola Tallinna-saatkonna esindaja ütles kolmapäeval BNS-ile, et jutt käib endiselt tankidest T-55 A või AM. Viidates Poola kaitseministeeriumi kinnitusele, lubas saatkonna esindaja, et soomukid antakse Eestile üle täielikult komplekteeritud kujul.
Eelmise aasta lõpus teatas Poola kaitseministeeriumi esindaja BNS-ile, et Eestile tagastamatu abina antavad tankid pole pruugitud ega vanad - tegu on Poolas aastatel 1979-1983 ehitatud soomukitega,
mis on täielikult komplekteeritud ja seisnud seni konserveerituna.

Allikas: http://epl.delfi.ee/news/eesti/poola-ki ... d=50818292

Kui tollaseid uudiseid lugeda, siis tundub väide, et polnud teada, mida täpselt Poola pakkumine sisaldab, üsna eksitav. Faktiliselt muidugi õige, tõesti ei teatud, aga seda eelkõige sellepärast, et ei tahetud teada. Kuidas muidu seletada asjaolu, et Poola saatkond pidi asja avalikult meelde tuletama.

[Fordtransit]

...selliseid "asjatundjaid" leiab iga külapoe tagant - enamasti saku sarvikut kummutamas

Kui sa pead Norra Põhja brigaadi planeerimisosakonna ülemat kolonelleitnant Rune Sørrat külapoe taga sarviku kummutajaks on see sinu enda probleem...

“Norra Põhja brigaadi planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Rune Sørra sõnul oleks vaja umbes 40 lahingumasinat. "See on miinimum. Kui leppida vähemaga, puudub sellel pikas perspektiivis mõte."

Ma ei tea, kust kontekstist on sul võetud (või välja rebitud) see "põhjanorra kolonelleitnandi" lausung aga minu vastus sellele on järgmine:
- eesti oma soomusvõimekuse väljaarendamise kontekstis pean ma seda "põhjanorra argumenti" nii pikas kui lühikeses perspektiivis TÄIESTI MÕTTETUKS
- kui sul on kombeks suvalise lääne kolonelleitnandi "mõttepärlite" pääle maoli maha viskuda, siis on see SINU PROBLEEM
(by Borja)

Kontekstist väljarebitud killud teinekord lausa säravad. Olen isiklikult kohanud Eesti Kaitseväes väljaöppe läbiviimiseks möeldud teksti, mis kirjeldas, et hädaolukorras on veekeetimiseks väga hea vahend:
- Kilpkonna kilp.

Vöib arvata, et ongi, seal kus on kilpkonni. Kas selline informatsiooni kild omab Eestis tähendust? Lähimad vabas looduses elavad kilpkionnad Eestile, elavad Leedus, tegemist on looduskaitse all olevate, äärmiselt haruldaste sookilpkonnadega, kes talvisel ajal magavad talveund.
Isiklkult arvan, et veekeetmiseks ellujäämise olukorras leiab Eestist paremaid vahendeid. Seega teral puudub otsene rakendatavus.

Selleks et kuidagimoodi vörrleda nyyd Norra ja Eesti kaitsevägede olukorda, vajadusi adekvaatselt, peame esmalt körvutama sotsiumid, yhiskonnad, kuna kaitsevägi on riigi yhiskonna poliitiline otsus vajadusel relvade jöul kaitsta on pöhihuve. Seda teostatakse julgeolekupoliitilistesse allianssidesse kuulumise teel ja ja oma riigi relvajöudude omamise teel. Pöhihuvide kaitset teostatakse seejuures sotsiumi väärtustepöhiselt valitud meetodite ja vahenditega.

Millised vahendid on kasutada
Norway GDP Mill.
2013 510,983$

Estonia GDP Mill.
2013 24,483$

Norra Kaitsejöud
The Armed Forces have about 16,500 employees, 11,500 of them are military and 5,000 are civilians. In addition there are conscripts and students. The amount of conscripts varies, depending on the needs of the Armed Forces. In 2008, 10,151 did their national service, out of which 803 were female.

Kui Norra brigaadi S3 ylem ytleb et 12 masinat ei loo temale märkimisväärset vöimet, ei ole alust tema sönades kahelda. Aga lähtekoht tema sönadele on:

List of equipment of the Norwegian Army:
Vehicle Origin Type Quantity Notes
Leopard 2A4NO Germany Main battle tank 52 In service since 2001. 46 are currently being upgraded.[2]
CV9030N Sweden Infantry fighting vehicle 104 In service since 1999. 41 on order[3]
Sisu XA-185 MLU and Sisu XA-203N
Finland Armoured personnel carrier 75 In service since 1983.
M113 United States Armoured personnel carrier 315 In service since 1964. 288 have been upgraded ("Project 5026").
Iveco LMV Italy Infantry mobility vehicle 170 In service since 2007.
ATF Dingo Germany Infantry mobility vehicle 20 In service since 2010. 20 ordered, with more on option.

Kui nyyd arvestada et, Norra ei pea miskit vöimekust looma hakkama nullist, on selgelt näha et otsesed ylekanded antud kontekstis ei pruugi olla adekvaatsed. Norraka jaoks iseenesest möistetavad asjad ei pruugi olla meile seda olla.

Söjalise planeerimise seisukohalt, resurss vs vöimekus seisukohalt ei hakka ma koloneliga vaidlema,
aga samas ei ole minul vaja olla norra kolonel, et öelda: Esimesed saaavd olema köige kallimad.

Köigele lisaks, arvestades asjaolu, et kasutati väljendit SOOMUK, ei tea me milliseid soomusmasinad norrakas vöi eestlane silmas pidas, eelpool esitatud nimekirjast, kus on kokku ligi 1000 soomukit.

[Fordtransit]

poolatankidest, faktide pöhjal:

EPL:
Eesti ei võta vastu Poolalt kingituseks pakutud tanke, sest loodab saada lääneriikidelt paremaid ning moodsamaid lahingumasinaid.

Kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd ütles eile riigikaitsekomisjoni istungil, et Eestile kingitakse varsti moodsamad, Saksa päritolu tankid Leopard-1, mis on paremad kui poolakate pakutud kümme keskmist tanki T-55.
"Loobusime Poola tankidest vaid seetõttu, et kaitseministeerium lubas aasta pärast paremaid," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Tiit Tammsaar. "Isiklikult arvan, et oleks pidanud kingituse siiski vastu võtma, kuid ministeeriumi ja peastaabi vastuseis sellele oli tugev."
Kantsler Mänd ei soostunud eile riigikaitsekomisjoni istungil öeldut ajakirjandusele kommenteerima.
Tankidele pole hoiu- ja kasutuskohta
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul tegi ministeerium Poola tankidest loobumise otsuse kaitsejõudude peastaabist tellitud eksperthinnangu põhjal.
Eksperthinnangu töötasid välja peastaabi informatsiooniosakonna ülem major Riho Ühtegi, operatiivosakonna ülem kolonel Oskar Mark, tagalaosakonna ülem major Arno Kodu ning kaitsejõudude peastaabi ülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Eksperthinnangus tõdetakse, et Eesti pole valmis tanke vastu võtma, sest puuduvad nende hoidmiseks vajalikud tingimused, remondibaas ja väljaõppinud isikkoosseis. Kasutuks muudab tankid ka polügooni puudumine.
Eilsel riigikaitsekomisjoni istungil eksperdina osalenud Balti kaitsekolledzhi õppejõud kindralmajor Ants Laaneots nimetas peastaabi põhjendusi naeruväärseks ning tankidest loobumise otsust rumalaks ja ebakompetentseks.

Laaneots peab Poola tanke vajalikuks
"Need kõik on pseudoprobleemid, mis ei pea paika," lausus Laaneots. "Meil ei ole praegu vähimatki garantiid, et lähiajal midagi paremat saame. Sellised kingitused maksavad miljoneid ning tulevikus ei pruugi neid enam tulla."

Laaneots ütles, et Leopard-1 on poole parem tank kui T-55, kuid Leopardide saamine on esialgu vaid unistus.
"Poola pakkus tanke täiesti tasuta, koos vajaliku laskemoona ja tagavaraosadega," lausus Laaneots. "Nendega oleks saanud väga edukalt jalaväge välja õpetada, tegutsemaks nii tankide vastu kui ka nendega koostöös."
Riigikaitsekomisjoni esimehe Tiit Tammsaare sõnul lükkas Laaneots kõik peastaabi esitatud põhjendused tankidest loobumise kohta ümber.
Tammsaare sõnul jäi komisjoni istungil tankidest loobumise argumentidena kõlama, et Poola tankid on tehnika eilne päev ja varsti tulevad uued ja paremad pakkumised. Samuti see, et Eesti ei ole valmis tanke vastu võtma, sest riigil pole kaitseväe arengukava.
Motoressursi ärakasutamiseks, tankide hooldamiseks olid kõik vahendid olemas.
Tanki motoressurss on 5 000 –6 000 kilomeetrit. Õppemasinatena kasutatavad tankid sõidavad aastas keskmiselt 500 ning lahingumasinad 300 kilomeetrit.


ja Delfi:
“Kavatseme esitada kaitseministeeriumile järelpärimise, et kus need tankid siis on,” rääkis Tiit Tammsaar Eesti Päevalehele. “Loobusime Poola pakutud tankidest vaid selle lubaduse tõttu.”

Riigikaitsekomisjon korraldab jaanuari keskel kinnise istungi, kus arutab kaitseministeeriumi esindajatega relvastuse küsimusi. Kaitseminister Jüri Luige sõnul arutatakse istungil muuhulgas ka tankide soetamist.

“On selge, et Eestil peab seda tüüpi raskerelvastust olema,” ütles Luik Eesti Päevalehele. “Millal täpselt tankid hangime, on aga iseküsimus. Konkreetseid variante ei tahaks praegu arutada, sest neist räägime riigikaitsekomisjoni kinnisel istungil.”

Eesti loobus 2000. aasta kevadel kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi vastuseisu tõttu Poola pakutud kümnest tankist T-55.

Tookord lubas kaitseministeeriumi tollane kantsler Tarmo Mänd riigikogu riigikaitsekomisjonile, et varsti kingitakse Eestile Poola pakutud tankidest moodsamad Saksa päritolu tankid Leopard-1. Kaitseminister Luik ütles aga, et ametlikult pole keegi peale Poola Eestile tanke kunagi pakkunud.

“Eestil ei lähe tarvis relvi, mida me ei jõua ülal pidada või millele meil puuduvad kindlad hoiutingimused,” lausus Luik.

Nõukogude armees tankidiviisi staabiülemana töötanud Balti kaitsekolledþi õppejõud kindralmajor Ants Laaneots on varem nimetanud Poola tankidest loobumise otsust rumalaks ja ebakompetentseks. Laaneotsa sõnul oleks Eestil õppeotstarbeks kindlasti tanke vaja.

BNS

[Fucs]

Siinkohal on hea lugeda, mida poolakad samal ajal kirjutasid ja millest rääkisid.
Google kirvetõlge on muidugi tappev aga midagi ikka aru saab.

1999
http://www.archiwum.wyborcza.pl/Archiwu ... ONIA,.html

18.04.2000
http://www.money.pl/gospodarka/wiadomos ... 44777.html

Kuupäevata
http://www.rmf24.pl/fakty/polska/news-p ... nId,128852

[mart.]

Kui nyyd arvestada et, Norra ei pea miskit vöimekust looma hakkama nullist, on selgelt näha et otsesed ylekanded antud kontekstis ei pruugi olla adekvaatsed. Norraka jaoks iseenesest möistetavad asjad ei pruugi olla meile seda olla.

Söjalise planeerimise seisukohalt, resurss vs vöimekus seisukohalt ei hakka ma koloneliga vaidlema,
aga samas ei ole minul vaja olla norra kolonel, et öelda: Esimesed saaavd olema köige kallimad.

Köigele lisaks, arvestades asjaolu, et kasutati väljendit SOOMUK, ei tea me milliseid soomusmasinad norrakas vöi eestlane silmas pidas, eelpool esitatud nimekirjast, kus on kokku ligi 1000 soomukit.

Siin erilist vahet pole kas jutt käis jalaväe lahingumasinatest või tankidest, mõlema puhul kehtib enamasti põhimõte, et hangitakse, ostetakse, müüakse kohe terve pataljonikomplekt koos erinevate toetus- ja abimasinatega e. hanked on üksusepõhised. Tankide hankimine üksiku kompanii kaupa on küllaltki haruldane nähtus ja midagi sellist nagu hetkel õieti ei meenugi.

Tookordne T-55 soov on nähtavasti D-30 - ga sarnasest ansamblist, märkimisväärsed ressursid pandi huugama aga reaalne lahinguline väärtus on siiski praktiliselt 0.

Hästi, mart. - sa tõid letti mõiste PATALJONIKOMPLEKT..
Harime siis sind ja täpsustame, mida tähendab kaasaegses kontekstis (soomus)pataljonikomplekt
(a) 44tk ülekeskmise jalaväe lahingumasinat on meile juba PÄRIS HEA pataljonikomplekt - see võimaldab moodustada suht manöövrivõimelise soomusjalaväe pataljoni
(b) kümmekond tanki sinna juurde oleks aga VEEL PAREM pataljonikomplekt, sest sellega saab senine soomusjalaväe pataljon juurde tankikompanii ja muutub n-ö puht soomuspataljoniks (loe: tõuseb manöövrivõime, sest ei "karda" enam vastase tanke)

Ja ma sain ka (vist) aru, mart., - mis on sinu põhiline probleem.. Tundub, et sa elad ajas, kus jalaväesoomukid olid omaette pataljonides ja tankid omaette pataljonides - et kaasaegsed miksitud pataljonistruktuurid (kus mitte ainul roomik- vaid isegi uut tüüpi ratassoomukid toimetavad koos tankidega) on sulle tundmata maa

(by Borja)

[aj1972]

Kui nyyd arvestada et, Norra ei pea miskit vöimekust looma hakkama nullist, on selgelt näha et otsesed ylekanded antud kontekstis ei pruugi olla adekvaatsed. Norraka jaoks iseenesest möistetavad asjad ei pruugi olla meile seda olla.

Söjalise planeerimise seisukohalt, resurss vs vöimekus seisukohalt ei hakka ma koloneliga vaidlema,
aga samas ei ole minul vaja olla norra kolonel, et öelda: Esimesed saaavd olema köige kallimad.

Köigele lisaks, arvestades asjaolu, et kasutati väljendit SOOMUK, ei tea me milliseid soomusmasinad norrakas vöi eestlane silmas pidas, eelpool esitatud nimekirjast, kus on kokku ligi 1000 soomukit.

Siin erilist vahet pole kas jutt käis jalaväe lahingumasinatest või tankidest, mõlema puhul kehtib enamasti põhimõte, et hangitakse, ostetakse, müüakse kohe terve pataljonikomplekt koos erinevate toetus- ja abimasinatega e. hanked on üksusepõhised. Tankide hankimine üksiku kompanii kaupa on küllaltki haruldane nähtus ja midagi sellist nagu hetkel õieti ei meenugi.

Tookordne T-55 soov on nähtavasti D-30 - ga sarnasest ansamblist, märkimisväärsed ressursid pandi huugama aga reaalne lahinguline väärtus on siiski praktiliselt 0.

Kui suured ressursid? Siin läbi jooksnud 2 miljon EURi on see vale? Väljaõpe toimunud suurtükiväes D-30 peal,sest see odavam on see jutt vale?
Lahinguline väärtus null? Miks null?

[Fordtransit]

Ja selle taustal- pisut vandenõuteooriat- kuidas suhtuda selle taustal EKV Peastaabi ülema, kelle asjatundlikus on vähemast küll selles teemas ilmselt väljaspool kahtlust, samaaegsesse edutamisse(jutumärkidega või ilma) õppeasutuse juhiks. Oli ju tema see, kes toimunusse äärmiselt negatiivselt suhtus ja ilmselt omaenda praktika baasil hoopis midagi muud väitis.

Miks sa arvad, et Laaneots oli sellel teemal asjatundja? Nagu ma aru saan õppis ta tankivägesid juhtima, aga kas ta õppis ka eelarvete planeerimist, rahavoogude juhtimist, laovarude haldamist-juhtimist ning kõike muud pikka ja keerulist varustamise, remondi, hoolduse, hankimise, rahastamise ahelat.

Tervist.

Sissejuhatuseks.
Ma proovin esitada möned mötted. Palun, vötke seda köike kerge huumoriga. Tsiuteerides klassikuid "inimene on niikaua inimene kuni ta suudab enese yle naerda"

Esmalt teen foorumlastele nyyd ettepaneku kirjutada google otsingusse ostingusönad kindral Laaneots, Tanki - Ants, polkovnik.
Seejärel palun varuda aega ja otsingu tulemused ka läbi lugeda. Palun tehke seda hoolikalt.
Lyhitsitaat EPL intervjuust:
Kysimus: Etioopiast tulite juba Eestisse ja mitu astet madalamale kohale.
Vastus: Etioopias olin ühe aasta jalaväediviisi ülema ja teise aasta armeekorpuse ülema nõunik. Korpuses on juba üle 42 000 mehe, see on suur väekoondis. Väeüksuste juhid olid kohalikud, mina olin nõunik.

Esitasin antud tsitaadi siia selleks, et selgitada milliste mastaapidega juhtimis-planeerimis ylesandeid on inimene sooritanud 25 aastat tagasi.
Kas vöib kysida, kus oli kysimuse esitaja 25 aastat tagasi?
Samas yleskutse, palun leidke meie kaasmaalaste hulgast tänapäeval inimene, kellel on midagi vastavat juhtimispoolelt körvale panna.

kas ta õppis ka eelarvete planeerimist, rahavoogude juhtimist, laovarude haldamist-juhtimist ning kõike muud pikka ja keerulist varustamise, remondi, hoolduse, hankimise, rahastamise ahelat.

Käesolevas kysimuses on esitatud asi keerulisena. Asi ei ole nyyd niiväga keeruline. Asi on lihtne. Selleks et asja sisu paremini möistetav oleks, vahetame hirmsa söna TANK, meeldiva mönna sönaga JÄÄTISEAUTO.
Funktsionaalselt on miski sarnasus olemas. Söidab ringi, jagab vasakule ja paremale head ja paremat.
Eriti julge jäätiseuto söidab lahingussegi, konkurentidega. Kelle on julmem rehv all, kellel on eelis kiiruses, kellel massis.
Jäätiseauto puhul on lihtsalt tehnilise riistapuuga, millel on möned liikuvad osad. Jäätiseutod elavad koos JÄÄTISEAUTOBAASIS. Ise nad uhkeldavad omavahel, me oleme pataljon!

Eelarve planeerimine:
on lihtne kindlat funktsiooni omavale JÄÄTISEAUTODE autobaasile.
Sul on taristuga seotult pysikulud ja sul on personaliga seotud pysikulud. Exeli tabel. Eriti eesrindlik autobaas planeerib oma juhtidele ja mehaanikutele väljaöpet. Exeli tabel.
Jooksvad kulud, vesi elekter soojus prygivedu muud nipet näpet. Kas Eestis on möni asutus, millel on oma AUTOBAAS jäänud hätta oma majandamisega, kui klient olemas, kes maksab nagu kellavärk? Mis siin keerulist on. Ei ole tuumafyysika ju.

rahavoogude juhtimist Jäätiseautobaasis ei harrastata.
JÄÄTISEUTO EMAFIRMA ei eelda et asutuse juht käiks eelarve rahadega börsil mängimas. Selline tegevus ei ole ettenähtud antud asutuses.
On preemia -ergutusfond, erakorraline remondi avariifondid, no mis sel yle möistuse,

Laovarude haldamist-juhtimist
Taas kord, no on puutumatu JÄÄTISE TAGAVARA, ja puutumatu jäätiseutode esmaste hooldustarvikute tagavara. Suht stabiilne köik. No kytust kulub kui autod liiguvad, Saab juurde hangitud, teada kui palju aastas vaja on nende masinatega söitmiseks. 3
Kusjuures! Kui tuleb sisse uus JÄÄTISEPARTII, pannakse se puutumatusse lattu ja sealt vöetakse samapalju välja ja kasutuatakse öppeesmärgil.
Laohaldus ei ole raketiteadus.

Ning kõike muud pikka ja keerulist varustamise, remondi, hoolduse, hankimise, rahastamise ahelat-see vajab lahtiseltamist.
Esitan JÄÄTISEAUTODE varustamise, remondi, hoolduse, ahela.
1. aste Juht mehaanikm koos kahe söbraga. teostab ettenähtud remonditöid ettenähtud mahus kohapeal jooksvalt oma jöududega. Sisulislet vaatab et mootris vedelikud tasmel ja roomikud all. Kujutage ette on roomikutel liijuvad Jäätiseutod.
2. Aste Jäätiseauto firma baas. teostab poldid lahti poldid kinni juppide vahetust. Ei miskit erilist. Ei tuuni ise, ei ehita uut kohapeal. Autobaasil on evakuaatoridki olemas, kui teised trossi otsas kohale ei saa veetud.
3. Aste Jäätisaeutode tehas. Suuremate Liiklusönnetuste pöhjustatud tehniliste rikiete korral minnakse sinna. Vajadusel vöetakse aatomiteks ja pannakse kokku tagasi. Juhul kui tehas neid autosid ei hoolda, on see Emafirma Remonditöökoda. Selles Emafirma remonditöökojas tehakse teinekord ka poldid lahti poldid kinni moderiniseerimist, kui selline vajalikusk osutus, Aga ei musta maagait, ei tuumafyysikat sea ei harrastata. Köik on lihtne
Kogu ahel. Kolm astet, rohkem pole.

Hankimise ja planeerimise ahelaga tegeleb JÄÄTISEAUTOFIRMA peakontor.
Seal pannakse kymme inimest kasvöi aastaks kabinetti luku taha ja antakse käsk kätte et möelgu välja järgnevad asjad:
1. Milline on Jäätiseutofirma KONKURENTSIVÖITLUSE seis.
Kas on ettenäha et, konkurendid on yhimemas ja plaanivad miskeid sigadusi turul korda saata?
Kas keegi tuleb uute teaduslike toodetega vöi rohkema hulgaga, mahukamate autodega, issand jummal robotautega turule, kas äkkis on juba GPS ja sidevahendid jäätiseutodel uued? Mis uusi vöimalusi need pakuvad
2. Millised on JÄÄTISEAUTOFIRMA inimresusid ja rahaised resursid vastu hakata, milles vöimalik haarata eelis, milised on oma firma nörgad kohad,
3, Miillist väljaöpet vajavad juhid ja palju vaja neid on.
4. Milline peab olema JÄÄTISEUTOFIRMA tehnika ja personali valmiduse aste konkurentsivöimeliselt esinemaks kasvavavs kokurentisvöitluses. Palju neid vaja on? Kas on vaja miski aeg moderniseerima hakata, et pysiks koknurentsis?
5. juhul kui asjade analyys näitab et uusi JÄTISEAUTOSID vaja, milline on hankimise, ylapidamise koolituse ja remondi vajadus ja maksuus elutsykli jooksul?

Köik vötab kokku EXELI tabel.

Kus see keerulisus on?
Juppide ja JÄÄTISE ja AUTODE ja vruosade nimistu on teada, kirjutad numbrid tabelisse.

Selle pöhjal teen järelduse:
Asja Soovitakse näidata keerulisemana kui see on. Kui kogu ooperi suudab spetsialist sulle ettelugeda, mida vaja on, siis kas nyyd exeli tabeli koostamine on ylejöu käiv pingutus? Täitsa tavaline mergonoom lööb asja kokku. Miks sellist asja väita ?

Kuna ma ei saa aru, kus ja mis nii keerulsit olla saab, pystitatn teooria:
Vene kooli Polkovniku kartus, kui nähtus. Kirjutan sellest järgmise postituse.

[Fordtransit]

Kui nyyd arvestada et, Norra ei pea miskit vöimekust looma hakkama nullist, on selgelt näha et otsesed ylekanded antud kontekstis ei pruugi olla adekvaatsed. Norraka jaoks iseenesest möistetavad asjad ei pruugi olla meile seda olla.

Söjalise planeerimise seisukohalt, resurss vs vöimekus seisukohalt ei hakka ma koloneliga vaidlema,
aga samas ei ole minul vaja olla norra kolonel, et öelda: Esimesed saaavd olema köige kallimad.

Köigele lisaks, arvestades asjaolu, et kasutati väljendit SOOMUK, ei tea me milliseid soomusmasinad norrakas vöi eestlane silmas pidas, eelpool esitatud nimekirjast, kus on kokku ligi 1000 soomukit.

Siin erilist vahet pole kas jutt käis jalaväe lahingumasinatest või tankidest, mõlema puhul kehtib enamasti põhimõte, et hangitakse, ostetakse, müüakse kohe terve pataljonikomplekt koos erinevate toetus- ja abimasinatega e. hanked on üksusepõhised. Tankide hankimine üksiku kompanii kaupa on küllaltki haruldane nähtus ja midagi sellist nagu hetkel õieti ei meenugi.

Tookordne T-55 soov on nähtavasti D-30 - ga sarnasest ansamblist, märkimisväärsed ressursid pandi huugama aga reaalne lahinguline väärtus on siiski praktiliselt 0.

Jahh, praegu meil on T55-te ja D30-te lahinguline väärtus null. Meil ei ole neid. Mitte kui yhtegi. Oleks yksainuski, oleks suurem kui null. Sellest jutt käibki. Inimesed kysivad, miks see on null. Nulliga sötta minna on nadi. Aafrika mandri pöliselanikud on nende Nullidega rullinud yle poole Iraagi, kus on lahigulise väärtusega MILJON jänkide 155 haubitsad ja Abrmas M1 vastas olnud. Kuidas Null löi Miljonit?
Siin ei ole arvudega köik korras.

[Fordtransit]

Vene Polkovniku kartmise teooria.

Varun koha teooria esitamiseks .
käin suitsul vahepeal

[mart.]

Kui suured ressursid? Siin läbi jooksnud 2 miljon EURi on see vale? Väljaõpe toimunud suurtükiväes D-30 peal,sest see odavam on see jutt vale?
Lahinguline väärtus null? Miks null?

D-30 hankest on siin juba varasemalt räägitud, tuleb vaid kasutada otsingut.

Iraagi ja Aafrika näide on ka vähe metsapoole, võrrelda võrreldamatut, milleks? Lisaks haubitsatele on vaja ka üksuste juhtimist ja relvameeskondi. Kui need on enam-vähem võrdsed siis miljon võidab ja null on edasi null, nii lihtne see asi ongi.

[Fordtransit]

KUi D30 ja T55 on ymmargune null, siis kuidas nad seal nendega löövad lahinguväljal USA rlvadega varustatud Iraagi Armeed? Pool riiki juba ära vötnud. Kuidas, nulliga?
Kas teeme katse
a. soidan sinu autost yle nulliga
b. tulistan su autot nullga.
Kahju ju ei teki sest algne kordaja on null

[aj1972]

Kui suured ressursid? Siin läbi jooksnud 2 miljon EURi on see vale? Väljaõpe toimunud suurtükiväes D-30 peal,sest see odavam on see jutt vale?
Lahinguline väärtus null? Miks null?

D-30 hankest on siin juba varasemalt räägitud, tuleb vaid kasutada otsingut.

Iraagi ja Aafrika näide on ka vähe metsapoole, võrrelda võrreldamatut, milleks? Lisaks haubitsatele on vaja ka üksuste juhtimist ja relvameeskondi. Kui need on enam-vähem võrdsed siis miljon võidab ja null on edasi null, nii lihtne see asi ongi.

Mart palun vasta miks on need relvasüsteemid null. Hetkel ei saanud vastusest aru,palun selgita!