Mis Ukrainas toimub? vol.3

[Fordtransit]

Arusaadav ja ysna loogiline. Seda ma ei möista, milline on nende bantustanide plaan talv yle elada. Seal on kuipalju? 2 miljonit? 2,5 miljonit inimest ja talv. Jamaks kisub varsti vist.

[Martin Peeter]

Ilovaisk ja selle ümber / all toimunu oli ja on otseses seoses. Sest kui Ilovaiskile poleks U surve nii suureks läinud (vaatamata juhtimisvigadele) ja seda linna poleks ähvardanud langemine ( U poolt äravõtmine), poleks ka üle Huilostani piiri sellist massilist rünnakut tehtud. Ilovaiski langemine / vallutamine oleks tähendanud Donetski ümberpiiramist. Seda ei saanud Suur-Huilo lubada... see oleks olnud Uus-Huilostani projekti lõppu... fataalset.
Nii arvan mina, tunnustamata diivanikindral

Nõus. Ilovaisk oli osa peamiselt sektoriga D toimunud katastroofist, kuid Vene vägede sissetungi ajendiks. Ja kui siin suurematest juhtimisvigadest rääkida, siis ma tooksin välja vaid selle, et liiga hilja saadi Peastaabi tasemel pihta, et Huilo on taas reegleid muutnud, asi on ülimalt tõsine ja viivitati taganemiskäsu andmisega ning Kaitsemini analüüs ei näinud sellist stsenaariumi ette. Iseenesest on see asi uurimist väärt, kas ja milliseid käske anti, sest kaardile vaadates oli ju Saur Mogila veel kaugemal kotis ja pole võimatu, et Ilovaiski alt taganemise edasi lükkamisel oli mingi taktikaline kaalutlus. Aga vist pole veel päris õige aeg. Samal päeval toimus just iseseisvuspäeva paraad, kus kõik ülemused osalesid. Kurat teab, äkki polnud nad päeva edenedes just mitte parimas vormis...
Mingite Vene koridoride peale lootmine oli juba uppuja otsus, aga Ilovaiski kallale minek oli igati õige ettevõtmine. Kui U oleks arvestanud, et Vene armee (1,7 milj meest) võidakse rakendada huilode päästmiseks,siis oleks pidanud istuma kaitses ja kogu Donbassi neile jätma. Nüüd on siiski pool tagasi saadud. Kottijäämiseks ohtlikke kohtasid on seal Donetski ümbruses aga praegugi paar-kolm: Debaltsevo, lennuväli, Avdejevka- Jasinovataja ja võib-olla veel mõni. Nii, et risk on pidevalt päris kõrge - au meestele, kes seal on.

[tõnna]

Seda ma ei möista, milline on nende bantustanide plaan talv yle elada. Seal on kuipalju? 2 miljonit? 2,5 miljonit inimest ja talv. Jamaks kisub varsti vist.

Nad ei kavatsegi seda üle elada. Ootavad ära kuniks sügise vihmaperiood mööda saab, maapind niipalju külmub (kui muidugi külmub), et rasketehnikat kannatab ning siis läheb edasi. Süüa ja sooja saab juba lääne poolt. Ning tahtjaid on palju.

[Otto K]

... Ja kui siin suurematest juhtimisvigadest rääkida, siis ma tooksin välja vaid selle, et liiga hilja saadi Peastaabi tasemel pihta, et Huilo on taas reegleid muutnud, asi on ülimalt tõsine ja viivitati taganemiskäsu andmisega ning Kaitsemini analüüs ei näinud sellist stsenaariumi ette. Iseenesest on see asi uurimist väärt, kas ja milliseid käske anti, sest kaardile vaadates oli ju Saur Mogila veel kaugemal kotis ja pole võimatu, et Ilovaiski alt taganemise edasi lükkamisel oli mingi taktikaline kaalutlus....

Ma ei julgeks neid isegi niivõrd juhtimisvigadeks nimetada kuivõrd tahtlikuks mittemidagitegemiseks. U sõjaväe ladvikus on veel tänase päevani liigagi palju vene agente.... otseseid kahjureid ja nn. tagurlike elemente. Info oli tõenäoliselt olemas... on ka sellekohasei viiteid.... aga puudusid otsused. Otsuste puuduse üle kurdetakse tänase päevani. Ressurss on olemas aga puuduvad korraldused / käsud.

[Yks]

Lihtsalt huvin pärast küsin Martin Peeter, et kuidas küll Illovaiski operatsioon mõjutas kottijäämist (kordades suuremal hulgal tehnikal ja meestel) Starobesheve all?
Põhimõttelsielt on Illovaiskis toimunu väga hästi ning traagilises noodis meieni jõudnud tänu Semjoni ja muude vabatahtlike meediaesinemistele. Vähem teame me armeeüksustega toimunust. Ükski Ukraina regulaararmee pataljoni ülem ei saanud (ega saa ka täna) lubada sotsiaal- ja muu meedia puhul endale seda, mida saavad lubada siseministeeriumi nimelises alluvuses olevate vabatahtlike üksuste/pataljonide juhid. Kui lubaksid endale sama, siis kohtuksid sõjaväe prokuröriga.
Venelaste sekkumisel ei saa võtta tõsiselt väidet, et just Illovaisk oli kaalukeeleks. Koht, millele nii ATO staap kui ka tundub, et esialgu VF regulaarid pöörasid minimaalselt tähelepanu. Ühed ei saatnud piisavalt üksusi vallutamiseks ja hiljem abi, teised lasid sisuliselt siiski motoroladel/oplotidel/vostokidel seal toimetada, andes küll mingilmääral kaudtuld.
Miks mitte rõhutada sekkumise päästikuna hoopis Kuteynikove äravõtmist (ka sinna tekkis hiljem suur kott tehnikast ja meestest)? Ilmselgelt asus viimane strateegilises mõttes hoopis olulisemas kohas. Šahtjorskist rääkimata.
VF sekkumise momendi nimetamisel (sinu mõistes Putini uued mängureeglid) on määrav see hetk kui hakati üle piiri kaudtuld andma ja ilmusid esimesed T-72. See juhtus juba ennem seda kui 19.08.2014 ukrainlased asja teistkordselt Illovaiskis ette võtsid.
Mis kaitseministeeriumi analüüsist sa räägid, kui sektor D ja sektor B avangardid moodustusid ründava manöövri käigus, kui juba ammu oli selge, et VF on sekkunud! Kaudtuli, T72 ilmumine - mida ukrainlased polnud veel lahti konserveerinud jne.jne. Augustis arendati rünnakut juba teadmises, et VF on sekkunud. Taganemiskäsk oleks nö "mängureeglite muutuse" tõttu pidanud kõlama juba peale esimesi põllul VF poolt tulnud mürskudega põlema süüdatud üksusi. Et seda ei tulnud, pidi uus analüüs või plaan juba sisaldama konfrontatsiooni VF tankidega, üksustega jmt. Täna leitakse korraga, et ühe mõnesaja mehelise üksuse omavoliline lahkumine Illovaiski lähedalt põhjustaski kogu katastroofi? Wtf? Tõsiselt või!?

[Otto K]

Lihtsalt huvi pärast küsin ..... Wtf? Tõsiselt või!?

Su jutt on peaaegu loogiline. On Sul esitada VF kindralstaabi korraldused sellisteks liikumisteks?
Minu arvates olid kogu Ukraina kindralstaap jne. kuni viimase hetkeni hõivatud nn. euroopaliku mõtlemisega, et VF regulaarid ei tule üle piiri. Kogunemise märgid pandi tähele...
Ok... nad (vene regularid) tulistavad üle piiri aga, et nad tuleksid üle teise riigi piiri koos rasketehnikaga, täies mahus.... Julgen arvata, et see oli shok nii Kiievile... kui ka muule maailmale. Krimm ei ole siin kohane võrdlus ja mingite üksikute gruppide teema ka ei haaku sellesse.

[rolantsik]

Usun ka,et loodeti viimase hetkeni "päris huilod" üle piiri ei tule.
Suht raske on seda "koogel-moogelit"ette kujutada,kui pole koostööd kõrval-üksustega.
Kohalikud staabi "simmid"edastavad üksuste koordinaate.
Side häirimine koos valeinfo edastamisega.

[Yks]

Lihtsalt huvi pärast küsin ..... Wtf? Tõsiselt või!?

Su jutt on peaaegu loogiline. On Sul esitada VF kindralstaabi korraldused sellisteks liikumisteks?
Minu arvates olid kogu Ukraina kindralstaap jne. kuni viimase hetkeni hõivatud nn. euroopaliku mõtlemisega, et VF regulaarid ei tule üle piiri. Kogunemise märgid pandi tähele...
Ok... nad (vene regularid) tulistavad üle piiri aga, et nad tuleksid üle teise riigi piiri koos rasketehnikaga, täies mahus.... Julgen arvata, et see oli shok nii Kiievile... kui ka muule maailmale. Krimm ei ole siin kohane võrdlus ja mingite üksikute gruppide teema ka ei haaku sellesse.

Vali siis lõpuks välja, kas Ukraina kindralstaap mõtleb euroopalikult või nõukogulikult. Või tuleb su väitest aru saada, et mõtlevad siis kui vaja euroopalikes normides (ja teised ka), aga muidu tegutsevad veel sovietiaja mentaliteediga?
Minu arust on hoopis märgiline see, et endine kaitseminister on nüüd endine. Vastutab aga see minister mitte otse opretaiivplaneerimise, vaid muude suuruste eest. Kidnralstaabi ülem, kes otseselt tegeleb opretaiivplaneerimisega, aga säilitas oma koha. Kogu katastroof aga üritatakse panna ühe pataljoni süüks. Igaltpoolt kumab läbi, et ega ei tulnud see venelaste sekkumine üüberüllatusena küll, hoopiski vedas alt juhtimisahela autonoomsus. Kui side katkes, või tekkis plaanidest erinev situatsioon, siis istuti taas nagu peata kanad. Igal tasandil alates rühmajuhist kuni sektori juhini välja v.a. vabatahtlikud.

[mart2]

Lihtsalt huvi pärast küsin ..... Wtf? Tõsiselt või!?

Su jutt on peaaegu loogiline. On Sul esitada VF kindralstaabi korraldused sellisteks liikumisteks?
Minu arvates olid ....

Üldiselt teiste vaidlusesse sekkuda ei taha, kuid mõned tähelepaneud siiski -
1) paljudele ei meeldi YKS-i kommentaarid - kui sisule otse pihta anda ei saa, siis viide "imelik/halb/kallutatud tonaalsus" . WTF?
2) nõutakse tõendeid, ise samal tasandil vastamata - üleval toodud tsitaat on väga hea illustratsioon.

Mehed ärge minge isiklikuks ja jääge ratsionaalseks.
Mulle ei meeldi ka paljud YKS-i järeldused (sest ei lange minu omadega kokku), kuid lähiajal ei suuda me keegi anda tõest analüüsi, sest mõlemad osapooled varjavad kiivalt oma reaalset edu ja planeerimise vigu. Samas pean tunnistama, et tema kommentaarides on olnud vaatenurki, mida ma ise ei näinud, kuid oleks pidanud ...

[Martin Peeter]

Lihtsalt huvin pärast küsin Martin Peeter, et kuidas küll Illovaiski operatsioon mõjutas kottijäämist (kordades suuremal hulgal tehnikal ja meestel) Starobesheve all?
Põhimõttelsielt on Illovaiskis toimunu väga hästi ning traagilises noodis meieni jõudnud tänu Semjoni ja muude vabatahtlike meediaesinemistele. Vähem teame me armeeüksustega toimunust. Ükski Ukraina regulaararmee pataljoni ülem ei saanud (ega saa ka täna) lubada sotsiaal- ja muu meedia puhul endale seda, mida saavad lubada siseministeeriumi nimelises alluvuses olevate vabatahtlike üksuste/pataljonide juhid. Kui lubaksid endale sama, siis kohtuksid sõjaväe prokuröriga.
Venelaste sekkumisel ei saa võtta tõsiselt väidet, et just Illovaisk oli kaalukeeleks. Koht, millele nii ATO staap kui ka tundub, et esialgu VF regulaarid pöörasid minimaalselt tähelepanu. Ühed ei saatnud piisavalt üksusi vallutamiseks ja hiljem abi, teised lasid sisuliselt siiski motoroladel/oplotidel/vostokidel seal toimetada, andes küll mingilmääral kaudtuld.
Miks mitte rõhutada sekkumise päästikuna hoopis Kuteynikove äravõtmist (ka sinna tekkis hiljem suur kott tehnikast ja meestest)? Ilmselgelt asus viimane strateegilises mõttes hoopis olulisemas kohas. Šahtjorskist rääkimata.
VF sekkumise momendi nimetamisel (sinu mõistes Putini uued mängureeglid) on määrav see hetk kui hakati üle piiri kaudtuld andma ja ilmusid esimesed T-72. See juhtus juba ennem seda kui 19.08.2014 ukrainlased asja teistkordselt Illovaiskis ette võtsid.
Mis kaitseministeeriumi analüüsist sa räägid, kui sektor D ja sektor B avangardid moodustusid ründava manöövri käigus, kui juba ammu oli selge, et VF on sekkunud! Kaudtuli, T72 ilmumine - mida ukrainlased polnud veel lahti konserveerinud jne.jne. Augustis arendati rünnakut juba teadmises, et VF on sekkunud. Taganemiskäsk oleks nö "mängureeglite muutuse" tõttu pidanud kõlama juba peale esimesi põllul VF poolt tulnud mürskudega põlema süüdatud üksusi. Et seda ei tulnud, pidi uus analüüs või plaan juba sisaldama konfrontatsiooni VF tankidega, üksustega jmt. Täna leitakse korraga, et ühe mõnesaja mehelise üksuse omavoliline lahkumine Illovaiski lähedalt põhjustaski kogu katastroofi? Wtf? Tõsiselt või!?

1) Meenuta kaarti! Ilovaiskit hakati ründama põhimõtteliselt lõunakaarest. Kuteinikove äravõtmine oli selle eelduseks, kuid lõunasuunalt mindi Ilovaiski kaudu tegema seda, mis enne Sahtarski juures põhja poolt ja Snižne juurest lõuna poolt ei õnnestunud ehk Donetskit ära lõikama. Ilovaiskist pealetungi jätkamine oleks tekitanud ohu trassi läbi lõikamiseks tõenäoliselt kusagil Zuhrese Hartsõski vahelt. Või vähemalt loodi selleks usutav ähvardus, mis pani huilosid taas oma võitlusvõimelisemaid jõudusid liigutama. See oligi selleks hetkeks nende jaoks juba kõige hullem, et võimalikke läbimurdekohtasid oli juba päris mitu. Vostok ja Oplot olid sel hetkel huilode ühed paremad pataljonid. Ei saa öelda, et Vostok Saur Mogilat kehvasti oleks kaitsnud, küll pole Vostok erinevalt motoroladest eriti tuututanud.
2) Vene (eliit)regulaarüksused tungisid lõunast piiri ja Donetski vahelises kitsas kohas peale kahe kiiluna, kummaski vähemalt 2-3 pataljoni taktikalist gruppi. Läänepoolsem neist lõikas ära Starobeshevo Komsomolskist, idapoolne üle Amvrosiivka Kuteinikove ja Mospino. Üks ja sama operatsioon. Kuidas nad siis seotud ei ole? Ainult Ilovaiski juurest tuli läbi murda sisuliselt kahekordsest kotist. Vene regulaarüksuste sisenemine uuelt suunalt ja julgestuse puruks löömine oli siiski märgilise tähtsusega, millele meie teada Peastaap eriti ei reageerinud. T-72-sid oli Venemaa juba varem isehakanutele jaganud ja kaudtuli piiri tagant tuli juba juunis - see polnud mingi näitaja. Jah, seda tagalat pidid hoidma 51. meh brigaad ja selle ülesande jaoks selgelt puudulikult relvastatud pataljon Prikarpatije. Viimase süüdistamine ei ole küll viljakas, aga julgestuse kokku varisemine oli märk, et tuleb torud ringipöörata ja välja tungida või - kui olnuks selleks reserve (mida ilmselgelt ei olnud) - siis jääma kotis kaitsele ja alustama deblokeerimistoperatsiooni. Juhtus aga kõige lollim - organiseerimata pealetung kaitsele asunud suurema tulejõuga ja lokaalselt arvukamale vastasele. Manööverlahing oleks väljatungijatele veel mingid šansid jätnud.
Ma ei saa aru, mille üle siin vaielda? Et ei oleks üldse pidanud proovimagi Donbassi vabastada? Et Ilovaisk ei olnud tol hetkel kõige teravam Donetski ümberpiiramise ähvardus?

[Martin Peeter]

Ma ei julgeks neid isegi niivõrd juhtimisvigadeks nimetada kuivõrd tahtlikuks mittemidagitegemiseks. U sõjaväe ladvikus on veel tänase päevani liigagi palju vene agente.... otseseid kahjureid ja nn. tagurlike elemente. Info oli tõenäoliselt olemas... on ka sellekohasei viiteid.... aga puudusid otsused. Otsuste puuduse üle kurdetakse tänase päevani. Ressurss on olemas aga puuduvad korraldused / käsud.

Eks selline husaarimentaliteet, et "no mis me nüüd siin ikka nutame" ja "heiskame asulale Ukraina lipu" ole U juhtimist varjutanud varemgi ja taganemiskäskude andmine ei kuulu sellesse repertuaari. Vaieldamatu suur viga oli see, et reserv, mida hädasti vaja oli, harjutas Kiievis marssimist. Aga samas vajas ka rahva eneseusk tõstmist ja ilmselt poliitikud nõudsid. Nii, et ma ei ütleks, et see otse nüüd kahjurlus oli. Aga välja kukkus ikka väga kehvasti. Pärast öeldi küll, et üksused saadetakse paraadilt otse ATO-le, aga no nii libedalt need asjad ikka ei käi.
Olen selle teema üle siin varemgi mõtisklenud, et milline oli äralõigatud D- sektori ja osaliselt ka B-sektori meeste saatus arvuliselt. Kui keegi leiab, siis oleksin tänulik mõne asjaliku allika üle, aga teemast nagu parema meelega U pool vaikib ja venelased praalivad. Ma pakuks, et ca 4000 mehest (vähemalt nii palju neid pidi ikka olema) langes 2000 vangi (s h haavatuna) ja 1000 sai surma. 1000 hukkunut on Sementšenko hinnang, muid arve arvan ise. Alla 1000 murdis välja (s h haavatud), mõned tilguvad siiamaani. Igal juhul väga kurb.

[Yks]

1) Meenuta kaarti! Ilovaiskit hakati ründama põhimõtteliselt lõunakaarest. Kuteinikove äravõtmine oli selle eelduseks, kuid lõunasuunalt mindi Ilovaiski kaudu tegema seda, mis enne Sahtarski juures põhja poolt ja Snižne juurest lõuna poolt ei õnnestunud ehk Donetskit ära lõikama. Ilovaiskist pealetungi jätkamine oleks tekitanud ohu trassi läbi lõikamiseks tõenäoliselt kusagil Zuhrese Hartsõski vahelt. Või vähemalt loodi selleks usutav ähvardus, mis pani huilosid taas oma võitlusvõimelisemaid jõudusid liigutama. See oligi selleks hetkeks nende jaoks juba kõige hullem, et võimalikke läbimurdekohtasid oli juba päris mitu. Vostok ja Oplot olid sel hetkel huilode ühed paremad pataljonid. Ei saa öelda, et Vostok Saur Mogilat kehvasti oleks kaitsnud, küll pole Vostok erinevalt motoroladest eriti tuututanud.

Meenutasin. Starabosheve/Kuteinõkove katla põhjus saabus Amrosiivka suunalt. Põhjapool piirati nad Mospõnjest lähtuvalt üle Novõi Sviti. Mnohopillõjast kaugemale (millest põhja jääbki Illovaisk) see grupp ei liikunud. Polnud vaja, sest teed sealt kuni Illovaiskini kontrollisid separatistid.

Kui sa võtaksid ette täpsema kaarti siis näeksid, et Illovaiskist ei saa otse kuhugi H21 maantee poole liikuda! Illovaiski on H21 ühendatud ainult Khartzõski kaudu. Edasi tuleks teha suur ring läbi Metallisti ja Novoamvrosiivski(maanteelt T507 > T517). Šahtjorsk oli see koht kus taheti lõigata läbi H21. Miks ei saa Illovaiskist otse eriti kuhugi? Vastus peitub nimes Šahtjorsk. See nimi ütleb, mis piirkonnaga on tegemist. Illovaiskist viib tee idasse Pokrovka nimelisse kohta. Ja siis tee lõppeb, sest edasi laiub suur ala, mis on kaevandustega kaetud. Teisisõnu, on maastik Illovaiskist ida suunal (ala mis kulgeb paralleleselt H21 Zuhresist Torezeni) mitte just kõige ratsionaalsem tee, et liikuda mainitud H21 suunal. Põhimõtteliselt saab läbi Metallisti tõesti jõuda suure ringiga Hirnesse, mis asub ka H21'l.

2) Vene (eliit)regulaarüksused tungisid lõunast piiri ja Donetski vahelises kitsas kohas peale kahe kiiluna, kummaski vähemalt 2-3 pataljoni taktikalist gruppi. Läänepoolsem neist lõikas ära Starobeshevo Komsomolskist, idapoolne üle Amvrosiivka Kuteinikove ja Mospino. Üks ja sama operatsioon. Kuidas nad siis seotud ei ole? Ainult Ilovaiski juurest tuli läbi murda sisuliselt kahekordsest kotist. Vene regulaarüksuste sisenemine uuelt suunalt ja julgestuse puruks löömine oli siiski märgilise tähtsusega, millele meie teada Peastaap eriti ei reageerinud. T-72-sid oli Venemaa juba varem isehakanutele jaganud ja kaudtuli piiri tagant tuli juba juunis - see polnud mingi näitaja. Jah, seda tagalat pidid hoidma 51. meh brigaad ja selle ülesande jaoks selgelt puudulikult relvastatud pataljon Prikarpatije. Viimase süüdistamine ei ole küll viljakas, aga julgestuse kokku varisemine oli märk, et tuleb torud ringipöörata ja välja tungida või - kui olnuks selleks reserve (mida ilmselgelt ei olnud) - siis jääma kotis kaitsele ja alustama deblokeerimistoperatsiooni. Juhtus aga kõige lollim - organiseerimata pealetung kaitsele asunud suurema tulejõuga ja lokaalselt arvukamale vastasele. Manööverlahing oleks väljatungijatele veel mingid šansid jätnud.
Ma ei saa aru, mille üle siin vaielda? Et ei oleks üldse pidanud proovimagi Donbassi vabastada? Et Ilovaisk ei olnud tol hetkel kõige teravam Donetski ümberpiiramise ähvardus?

Illovaiski vahetus piirkonnas jäi kotti c.1000 meest (osad liikusid sinna hiljem mujalt). Need kellel tuli läbi kahe rõnga murda. Kõik teised jäid kottidesse mujal. Vaidlus käib väite üle, nagu oleks olnud Illovaisk kõige võti. Ei olnud. Illovaisk oli operatiivtaktikaliselt üsnagi teisejärguline suund ja rünnakuobjekt. Suureks ja oluliseks on ta saanud muudel põhjustel.

[Martin Peeter]

Meenutasin. Starabosheve/Kuteinõkove katla põhjus saabus Amrosiivka suunalt. Põhjapool piirati nad Mospõnjest lähtuvalt üle Novõi Sviti. Mnohopillõjast kaugemale (Illovaiski suunal) see grupp ei liikunud. Polnud vaja, sest teed sealt kuni Illovaiskini kontrollisid separatistid.

Kui sa võtaksid ette täpsema kaarti siis näeksid, et Illovaiskist ei saa otse kuhugi H21 maantee poole liikuda! Illovaiski on H21 ühendatud ainult Khartzõski kaudu. Edasi tuleks teha suur ring läbi Metallisti. Šahtjorsk oli see koht kus taheti lõigata läbi H21.

1) Ilovaiskile oligi ligipääs ainult lõunakaarest. Lääne-põhja suunal olid terroristid ja sealtkaudu Ilovaiskile ligipääs puudus juba pealetungi alguses. Mnohopiljas oli kott esimest korda kinni, kiil ulatus tõesti Mospõnjeni. Aga meenutagem, kuhu pidid kotist saabujad välja tungima - Komsomolske. Teine kiil oli Starobeshje Komsomolskist ära lõiganud.

2) Ilovaiskist viib tee Hartsõski suunas paralleelselt raudeega ja ristub enne linna H21-ga. Paremale jääb Zugres. Peale viimase suurema asustatud punkti - Ilovaiski- võtmist oleks vabatahtlike tankidega toetatud pataljonide asemel eesliinile nihutatavatel meh. üksustel olnud võimalik lõigata H21 ära ka kusagilt Hartsõski -Zugrese vahelt. Selleks see 51. brigaad seal seljataga ilmselt valmis oligi. Ei pea tankiga ainult mööda suurt teed sõitma - saab ka üle põllu.

Ilovaiski langemine oleks loonud Donetskile reaalse ümberpiiramisähvarduse, ma ei väidagi, et ainsa, aga see tegigi huilodel olukorra väga raskeks, et ei teadnud enam, kust lööki oodata.

[Yks]

Vabandust, aga Makeevka ja Khartzõski (Харцызск) vallutamine käis ikka põhjast lõuna suunal. Ülevalt alla, ja mitte alt ülesse. Panteleimonivka kaudu.
Siiani omavad ukrainlased enda valduses platsdarme, millest see rünnak lähtus. Illovaiski vallutamine oli ATO plaanides ilmselgelt toetava iseloomuga. Kui vaja, oleks saanud tõesti liikuda ülesse, kuid põhiline oli laiendada puhvrit Donetski ümber. Sisuliselt tõmmata võimalikult paljudes kohtades Ukraina lipp masti. Selleks just ATO staap vabatahtlikke üksusi põhiliselt kasutas. Lahing luurega või kontrolli laiendamine (sageli lasti seda teha kohtades, mida loeti juba enda tagalaks, sest armee teravik liikus kuskil eespool juba).

[soul]

Otseeetri võlud ja valud
http://obozrevatel.com/politics/61802-b ... kraine.htm

Бывшая российская ведущая обосновалась в Киеве и испортила прямой эфир РБК правдой об Украине

Pikem usutlus Andrei Parubiga, Putin külmutas konflikti, et valmistuda uuteks rünnakuteks.
http://focus.ua/country/317371/

Экс-секретарь СНБО Андрей Парубий рассказал Фокусу о том, зачем комбаты идут в парламент, что мешает власти обеспечить военных всем необходимым, и как ФСБ вмешивается в ход переговоров с боевиками

Vene telekanalid pehmendatud retoorikat Ukraina suhtes, seoses Putini ja Poroshenko Milano kohtumisega.
http://www.ng.ru/politics/2014-10-15/1_tv.html

Существенно изменилась телекартинка – прежде всего на федеральных каналах – Первом и «России 1». В новостях конфликту в Донбассе уделяется теперь малая часть эфира.
Любопытно, кстати, что такая передача, как «Вечер с Владимиром Соловьевым», с нынешней недели перенесена на менее рейтинговое время – вместо 21.00 она выходит в 18.40, а значит, предназначена в основном пенсионерам и домохозяйкам. Интересно, что ее место в прайм-тайм «России 1» заняла многосерийная мелодрама.

«Общественное мнение надо готовить к тому, что независимая Новороссия никому, кроме ее лидеров, не нужна. Да и социально-экономическая повестка не дает о себе забыть. Например, рост цен. И она скоро может перекрыть украинскую, – говорит Калачев.

Putin: Venemaa ei allu väljapressimisele
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/1 ... essimisele

USA-l ja selle liitlastel ei ole mõtet loota, et väljapressimine Ukraina kriisis mingit tulemust annab, ütles Venemaa president Vladimir Putin.
Samuti hoiatas Putin täna algava visiidi eel Serbia ajalahele Politika antud intervjuus riskide eest, kui tuumarelvadega riigid omavahel vaidlevad.