ЗиЛ tänapäeval

[Lemet]

Vahemärkusena, kui ma mõned aastad tagasi Austraalias nägin ühte sõitvat ja ühte arvatavalt sõidukorras Nivat (pluss ühte aianurka jäänud ronti Gumtrees müügis), siis UK-s isegi kohalikud ei tea ega mäleta nendest masinatest midagi . Lada kohta mõni teab, et oli mingi soviet car, aga Moskvitši ei mäleta enam keegi.

uus-meremaal oli vähemalt ühel kohalikul ka niva, mees meenutab seda päris tõsise heldimusega

Argentiinas oli päris mitut VAZ tüüpi autot näha, isegi Ushuaias seisis üks 04 ja tundus täitsa sõidukorras näoga olevat. Suht värsked poekotid olid, mida taat autost tuppa taris.

[Manurhin]

Miks Nivad Aussist ära kadusid, selle kohta ma kuulsin kohalikelt täiesti usutavat selgitust: olnud muidu üsna head masinad, aga nii kuumas kliimas ei saanud mootori jahutussüsteem enam oma ülesandega hakkama. Konditsioneeri puudumist 25...30 aastat tagasi veel väga suureks probleemiks ei loetud. Hiljem lisandusid muidugi ka hädad varuosade kättesaadavusega. Üle +40 kraadise õhutemperatuuri juures õnnestus mul korra isegi oma "Subaroožetsi" (Subaru L-series) mootor keema lasta, kui sai mõnisada km järjest kiirusel 110-120 km/h minna antud. Siis, jõudes lõunapöörijooneni (tropic of capricorn) tegin peatuse, et seal endast endel (hiljutileiutatud eestikeelne uudissõna, = selfie )teha. Auto alt aga kuuldus: sorrrrr ja rohekas vedelik nirises punasele liivale. Õnneks siiski mitte purunenud lõdvikust vaid paisupaagi korgi vahelt.
Pildikese leidsin kah viimatimainitud sündmusest . Vasaku esiratta juures on loigukest märgata.

Pakun, et siia foorumisse võiks mingi tehnikanurgakese tekitada. Endisaegne tehnika näib paljudele, minule sealhulgas, kuidagi südamelähedane olevat. Ehh, nostalgia, nostalgia... Olime kord noored ja vihased .

[Wots]

Miks Nivad Aussist ära kadusid, selle kohta ma kuulsin kohalikelt täiesti usutavat selgitust: olnud muidu üsna head masinad, aga nii kuumas kliimas ei saanud mootori jahutussüsteem enam oma ülesandega hakkama. Konditsioneeri puudumist 25...30 aastat tagasi veel väga suureks probleemiks ei loetud. Hiljem lisandusid muidugi ka hädad varuosade kättesaadavusega. Üle +40 kraadise õhutemperatuuri juures õnnestus mul korra isegi oma "Subaroožetsi" (Subaru L-series) mootor keema lasta, kui sai mõnisada km järjest kiirusel 110-120 km/h minna antud. Siis, jõudes lõunapöörijooneni (tropic of capricorn) tegin peatuse, et seal endast endel (hiljutileiutatud eestikeelne uudissõna, = selfie )teha. Auto alt aga kuuldus: sorrrrr ja rohekas vedelik nirises punasele liivale. Õnneks siiski mitte purunenud lõdvikust vaid paisupaagi korgi vahelt.

Nüüd jõuamegi asja tuumani. Kui Nivat 70.ndatel projekteeri ja 77. tootmisse lasti oli tegemist hea autoga. Aastatel 80-91 Lääne jaoks oli ka tegemist hea maasturiga kuigi ergonoomika ja pehmed väärtused olid kesised.

Ehk siis tol ajal pöörati rõhku tootearendus valdkonnale, millest on ainult riismed järgi. Valuveljed ja mahakopeeritud sissepritse pole enam mingi näitaja.

Hetkel Euroopas aga uus Dacia Duster 4x4 maksab sama palju kui Lada Niva . Suht naeruväärne kui mõelda, et kaasaegse maasturi valmistamine on samas rahaühikus kui 40a vana kolaka vorpimine. Ärme muid näitajaid isegi võrdle.

[Janka]

Sorry, vennad..
Zillist on saanud niiva , a vaadates maailma naba ehk Eestimaad kaugemalt, kui Soome või Läti, võin öelda, et nihvikud on endiselt hinnas. Tolmutaja daatsiaga metsa ikka ei lähe! Niivaga läheb.
Ja lähevad need sajad ja sajad nüüdse Prantsusmaa, endise Akvitaania riigi koledad kodanikud, kes igal nädalavahetusel oma jahikate torusid sirgeks käivad laskmas.
Nihvikule on siinkandis kapoti alla paigaldatud kindlasti gaasiseade, paremal, aga kallimal juhul masuuti kokkupressiv mootor.

[Kapten Trumm]

Nüüd jõuamegi asja tuumani. Kui Nivat 70.ndatel projekteeri ja 77. tootmisse lasti oli tegemist hea autoga. Aastatel 80-91 Lääne jaoks oli ka tegemist hea maasturiga kuigi ergonoomika ja pehmed väärtused olid kesised.

Ehk siis tol ajal pöörati rõhku tootearendus valdkonnale, millest on ainult riismed järgi. Valuveljed ja mahakopeeritud sissepritse pole enam mingi näitaja.
Hetkel Euroopas aga uus Dacia Duster 4x4 maksab sama palju kui Lada Niva . Suht naeruväärne kui mõelda, et kaasaegse maasturi valmistamine on samas rahaühikus kui 40a vana kolaka vorpimine. Ärme muid näitajaid isegi võrdle.

Noh see on eriti ebakompetentne etteaste nüüd
Dacia Duster on lihtsalt üks kehvapoolne linnamaastur, millele ma eelistaks iga kell kasutatud Honda CRV-d.
Niva on mõningase maantesõidu võimega tõsiseltvõetav maastikuauto, millele peale Suzuki pisidziipide otseseid analooge rohkem polegi.
See ka seletab, mis seda välismaal endiselt ostetakse (pidi moodustama AvtoVazi ekspordist 80%).

[Kapten Trumm]

Kapteniherra, sul tükib ikka mingi lahmimise meetodil asi käima. Mosse on numbri võrra suurem masin ka kui samara. Ja numbri võrra suuremat masinat praktiliselt sama võimsuse puhul ikka ökonoomsemalt edasi ei vea. Vääne sõltub suuresti silindriläbimõõdu ja kolvikäigu suhtest, sellest aga omakorda sõltub väändegraafiku kõver. Igatahes jääb arusaamatuks, milleks oli sellist aegunud ikaldust sisse osta. Kopika mootor oli omas ajas suht asjakohane (erinevalt fiat 124 omast, mille baasil kopikat aretati). 124 oma oli veel alanukkvõlliga. Seda ma tõesti ei mäleta, kas 08 mootoril oli plokikaan läbivoolav nagu mossel või samasuunaline, nagu kopikal. Kui oli läbivoolav, siis see andis ka ökonoomsusele kindlasti juurde. Väga suur osa on ka jõuülekande kadudel (aga siin oleks vaja juba mingit sõltumatut ekspertiisi).

Et teemast mitte ära kanduda, siis mingil põhjusel ostavad venelased üles mingit vana või ikaldunud tehnikat.
Põhjuseid võib olla mitmeid, kas neile ei müüda pädevamat tehnikat, neil pole raha selleks, nad ei suuda seda toota, või on veel mõned põhjused + eelnimetatud kokku. See kehtib muidugi tavaautode puhul. Mingi lukslimusiini puhul hakkavad kindlasti hoopis rohkemad tegurid mängima.

Noh, ega nn uue põlvkonna vene autode hulgas polegi päris sobilikku samas kaalukategoorias vastast
Asja puänt on veel selles, et Samara mootor on analoogselt 2101 omaga mitte-läbivoolavat tüüpi (kollektorid samal poolel).
Miks sedasi, ei tea. Mäletan, et kui meie peresse Samara tekkis (aasta oli siis vist 1988), siis garaazikooperatiivi tüübid käisid seda vaatamas ja uurimas nagu tulnukate kosmoselaeva, et mootor käib nii vaikselt, süütejagajas polegi katkesti kontakte (Samara mootoril oli nn Hally anduriga kontaktivaba süütesüsteem), lisaks veel lohvita rehvid ja mida kõike veel

Tegelikult ka, kandilisest Ladast sinna istudes oli samm edasi päris suur, ka mootori poolest. Vanade Ladade mootori iseloom oli selline, et liikuma saamiseks oli vaja rämedalt pööret anda, Samara mootor (miel oli 1,3) liikus nagu iseenesest ja 1.3sega võis foorikiirenduses 1,5 kandilisele Ladale väljakutset esitada

[Manurhin]

Vanade Ladade mootori iseloom oli selline, et liikuma saamiseks oli vaja rämedalt pööret anda, Samara mootor (miel oli 1,3) liikus nagu iseenesest ja 1.3sega võis foorikiirenduses 1,5 kandilisele Ladale väljakutset esitada

Hmm... Mina tegin omal ajal autokoolis õppesõite null-üheksaga ja too tahtis igatahes kohalt ära saamiseks tunduvalt rohkem pööret saada kui Mosse 412 ja Žigull 011 (GAZ 52-st rääkimata), millistega sõitma ma juba eelnevalt harjunud olin. Õnnestus see 09 ikka päris mitu korda ristmikul kohaltvõttes välja suretada, enne kui selgeks sain, et sellele aparaadile jääb paigalt võttes varbaotsaga gaasipedaali puudutamisest väheks.

[Kapten Trumm]

Kahtlustan, et taoliste väljasuremispullide taga linnas võis vabalt olla tollane uudisasi nimega sundtühikäigu ökonomaiser (mida kasutati ka mõnel moekamal kandilisel Ladal).
See oli siis taoline vidin, et kui auto sai aru, et toimub käiguga pidurdamine (sõitsid käik sees jalg gaasilt maas), siis katkestas vastav elektromagnetklapp bensiini pääsu tühikäigu kanalisse ja sellest peaks siis tõusma bensiinisäästu ja vähenema heitgaasid. Tegelikkuses oli see asi realiseeritud nagu üks vene asi ikka ja bensiin polnud nii puhas nagu Solex karbussi luues arvestanud oli, tühikäigupöörded jurasid ja lõpuks oli kõige targem see jama autolt eemaldada. Mäletan, et Tallinnas sellega sõita normaalselt ei õnnestunudki. Osadel selle imevidinaga varustatud 2108 karburaatoritel oli tühikäigu pöörete keeramiseks selline 20-sendise mõõtu plastmassist rattake ette nähtud, et autodes mitte orienteeruv kasutaja suudaks vajadusel oma auto kadunud tühikäigu üles leida - ilmselt said karburaatoritehase (neid toodeti spets tehases lühendiga DAAZ) insenerid ka aru, et see asi on jama.

Ma tegelikult selle paarutamise all pidasin silmas pöördeid, kui auto juba liigub, mäletan, et 1,5 mootoriga 2106 tahtis ikka kõvemat pressimist, võibolla mängis siin ka auto suurem mass.

[Lemet]

DAAZ oli tegelikuses Dimitrovgradi autoagregaatide tehas ja tootis muudki. Ja see elektromagnetklapp töötas tegelikult päris kenasti, sai see endale tehaseseltskonnalt päris esiotsas organiseeritud ja ei mäleta, et sellega probleeme oleks olnud. Mäletagi enam, mis aastast kõil 2140ned selle karburaatoriga tulema hakkasid

[Manurhin]

Minul M412 põhjal nende DAAZ-tüüpi karpadega just väga häid mälestusi pole. Uuest peast toimis küll ja isegi väga hästi. Mäletan juhust, kui olime '89. aastal just uue Mosse kätte saanud. Too aeg oli ka Lada 08-09 hiilgeaeg. Ikka hirmsad kamikazed kimasid vahel Samaradega ringi, kel vaja kasvõi nui neljaks kõigist mööda saada. Noh ja siis kord üks panigi meist muu võimaluse puudumisel maanteel paremalt mööda, nii et teepeenra kruusakivid kolinal vastu uhiuut Mosset lendasid. Papsil, kes roolis oli, kargas sellise nahhaalsuse peale hing täis, vajutas gaasi põhja ja lartsti rebis Mosse spido seier ennast 150-ni. Huligaan ehmatas seepeale korralikult ära, võttis kohe hoo maha ja tõmbas teeserva. Ju arvas, et eravärvides mendiauto . Vanamees mul õnneks vägivaldne polnud ja talle piisas sellestki, et sai nahaalile veidi jänest püksi teha, seega füüsiliste noomituste jagamiseni asi ei läinud. Aga hiljem nende DAAZ-dega üks jama pihta hakkas. Vahetas ja remontis paps neid, hiljem mina, kuid päris õiget asja ei saanud neist ühestki. Lõpuks ma tassisin EMEX-i rauahunnikust sümboolse hinna eest ühe õlise ja äkase, ent siiski terve ja komplektse, täismehaanilise vanakooli K126N omale koju. Lahkasin köögilaual pulkadeks, leotasin atsetooniga puhtaks nii et pärast kokkupanekut nägi nagu uus välja ja vot tollega oli küll Mossel minekut nii, et võis valgusfoori tagant startides mõnele vanemale bemmile vabalt tagatulesid näidata (selle nalja pärast oleks Võru-Aardla ristis üks rullnokk äärepealt täiega ohutussaarele otsa põrutanud ). Kusjuures kütusekulus ma olulist vahet ei märganud, tippkiirus jäi aga katsetamisel juba spidomeetri mõõtealast välja .

[Kapten Trumm]

Siin tuleb teha vahet, kas tegemist on Weberi põhise karbussiga (mudel 2101.....) või Solexi põhise karbussiga (mudel 2108--...).
Lisaks oli neid Webereid mossele 2 tüüpi -2101-412 mehhaanilise teise kambriga ja 2101-2140 vaakumajamiga teise kambriga.
Minul on mehhaanilise teise kambriga nii 2101 kui 2108 omadega suhteliselt positiivsed kogemused, märksõnadeks on väga ärgas käivitumine (praktiliselt võtit näidates) ja suht sujuv töö.
Mingeid stendikatsetusi läbi pole viinud.
2101 puhul tasub märkida, et kuna seda kasutati tervel müriaadil eri vene mootoritel (alates sapikast), siis näppimiseks on eri parameetritega jupid laialt saadaval. Näiteks eri mõõtu düüsid. Seetõttu oli väikse pusimisega võimalik sellise karburaatoriga mosu sedasi laulma saada, mis jäi seeriatoodangule kättesaamatuks.
Mida ei saa öelda ei K126 ega 2108 kohta, mida iseloomustavad napp modifikatsioonide ja sellest tulenev varuosade kehvem kättesaadavus.

[Manurhin]

Jah, nende vaakumajamitega pidevalt üks häda oli. Mehaaniline ajam oli palju kindlam variant. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis K-126 tüüpi karbusse oli terve rida igasuguseid erinevaid. K-126Н oli Mosse 412 mootori tarbeks, K-126П aga 408 jaoks, kuigi töötas päris rahuldavalt ka 412 peal. Mingi väike vahe vaid düüside läbimõõdus. Kas mitte GAZ-53-l ja Volgal samuti mingi K-126 versioon peal polnud? Ma, va laiskvorst, ei viitsi hetkel netist otsima hakata. Kunagi käis mul peast hullumeelne mõte läbi - Mossele ZIL-130 karpa peale aretada (põhimõtteliselt kinnitus peaks isegi vist sobima), aga samas sain isegi aru, et peale üüratu bensiinikulu sellega suurt muud ei saavutaks, samuti mingi vaakumjurbel oli Mosse originaalist oluliselt suurem.

[Kapten Trumm]

Kui teil või teie lastel näpud sügelevad, siis garaazis tuunimiseks on kõige parem variant mehhaanilise teise kambriga 2101 karburaator, mitte-zigulli peal nt 2101-412.
Seal on kõige lihtsam muuta igasugu parameetreid, kaasa arvatud kiirenduspumba tööle hakkamise hetk ja selle kogus, mis kolviga kiirenduspumba puhul pole nii lihtne.
Kvalitatiivne vahe K-126, K-88 jt vene karburaatoritega on väline membraantüüpi kiirenduspump, lisaks pole neile saadaval kontrollitud parameetritega varuosi, ise düüse puurida täpselt pole võimalik, isegi väike vääratus puurimisel rikub asja ära (düüside aukude tegemine on täppistöö). Kui peal on käivitussüsteem (jubin, mis mootori tööle hakates tõmbab õhuklapi natuke lahti), siis ka see on päris suurtes piirides reguleeritav.

Weberi ja Solexi inseneritöö on lihtsalt palju parem ja loojad on arvestanud, et nende toodet hakkavad kasutama paljud eri parameetritega autod, seega on karburaatori kohandamine teatud vajadusteks tehtud võimalikult lihtsaks. Solexi puhul on siin häda selles, et seda oli NSVL-s ainult kaks mudelit ning sellepärast on jupivahelik märksa väiksem kui Weberil, millel oli mudeleid kümmekond.

[Lemet]

Solexiga kõige teravam emotsioon- puhastasin suruõhuga ujukiruumi ja unustasin kiirenduspumba kanalitilpatsid näpuga kinni vajutada(see käis kinni kaane alla ja tihendus kummirõngastega. Silmanurgast nägin, et seesinane vasetükk lendas diagonaalis üle ruumi kahemeetrisesse utiilihunnikusse. Kujutasin juba ette, kuidas nädalavahe selle hunniku lammutamiseks läheb(seal oli kõike 53 tagasildadest kuni 412 saalede ja kolbideni), aga õnneks oli asi maandunud uaziku pidurutrumlisse, mis suht peal paiknes- Allahh halastas...

[Manurhin]

Et seda "ZIL tänapäeval" teemat rohkem mitte Nivade ja Mossedega risustada, tegin uue teema: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=33590