Uued relvasüsteemid EKV-le

[mikks]

hilja õhtu juba, ei viitsi õigeid numbreid otsida, aga kas see inflatsioon seda vahet veel ei kasvata, või on sul see koefitisient juba sees?

Millised on õigemad numbrid.??

Ma arvan, et algse küsimuse mõte oli see, et vahepealsete aastatega on inflatsiooni tõttu raha (euro) väärtus langenud. Ehk kui siin võrreldakse Soome ja Eesti tehinguid nominaalis, siis reaalis võrreldes (võtesse arvesse ka vahepeale toimunud inflatsiooni) muutub kahe tehingu vahe veelgi suuremaks ehk Eesti jaoks soodsamaks.

[Viiskümmend]

Soome sõlmis uute soomukite ostmise lepingu 2004 ja tarne oli 2006-2007.
Taani sõlmis uute soomukite ostmise lepingu 2005 ja tarne oli 2007.

Eesti sõlmis kasutatud soomukite ostmise lepingu 2014 ja tarned on 2016-2018.

tommy, ma ei näe siin uute soomukite "aeglase" ja Eesti "kiire tehingu" vahel mingeid erinevusi?!

[tommy]

Ma arvan, et algse küsimuse mõte oli see, et vahepealsete aastatega on inflatsiooni tõttu raha (euro) väärtus langenud. Ehk kui siin võrreldakse Soome ja Eesti tehinguid nominaalis, siis reaalis võrreldes (võtesse arvesse ka vahepeale toimunud inflatsiooni) muutub kahe tehingu vahe veelgi suuremaks ehk Eesti jaoks soodsamaks.

Sellele ma tähelepanu ka pöörasin, väites et soomlaste masinate ca. 3,6 miljonine tükihind kehtis juba nii 10-15 aastat tagasi.

Kokku siis 102 masinat miski 370 miljoni eest. Laias laastus ca. 3,6 miljonit masin.
Seda 10-15 aastat tagasi.
Seega, maksta suts üle 2 miljoni(koos erimasinatega) nii keskmiselt ca. 5-6 aastat vanade, pealegi Soome omadest oluliselt moodsamate masinate eest, on päris hea tehing.

Võttes tehasepakkumisi veel lisaks uhiuutele masinatele täna(seda, tehniliselt võrreldavate masinate puhul), poleks see hollandlaste kokkuleppe valguses andnud meile midagi muud, kui täiendav töö ja aja/rahakulu.

[Kapten Trumm]

Täpselt sama süsteem (esimestel aastatel kivina langev hind) on ju mistahes riskantse/keeruka tehnika ostmisel, näiteks uus Mercedese ML klass on väga kallis ja mõne aasta vanune maksab sellest väikse murdosa, sest tehnika on keeruline (tehnikas keerukas=rikkealdis), kaasnevad riskid (potentsiaalsed kulud) tohutud ja masin on kurikuulus oma kohati lahendamatute elektri- ja elektroonika jamadega (loe nõuab äärmiselt kõrge kvalifikatsiooniga tegelemist).

Avastas nüüd keegi ameerika?

[Viiskümmend]

Näiteks BAE Systemsi kodulehekülg ütleb 2014 aastal Norra jaoks ehitatud CVde kohta: The new vehicle has significantly enhanced protection, survivability, situational awareness and interoperability, incorporating lessons learned from operations in Afghanistan. Already proven in combat, we are now taking it to the next generation with state-of-the-art survivability, lethality, digitisation and mobility.

See kõlab küll, et Norrale 2014 aastal ehitatud Afganistani õpetliku kogemuse järgsed CV-d on juba õige erinevad meie veidi vanematest ning Afganistani kogemuse eelsetest/aegsetest mudelitest?

[vk1]

Ma arvan, et algse küsimuse mõte oli see, et vahepealsete aastatega on inflatsiooni tõttu raha (euro) väärtus langenud. Ehk kui siin võrreldakse Soome ja Eesti tehinguid nominaalis, siis reaalis võrreldes (võtesse arvesse ka vahepeale toimunud inflatsiooni) muutub kahe tehingu vahe veelgi suuremaks ehk Eesti jaoks soodsamaks.

Sellele ma tähelepanu ka pöörasin, väites et soomlaste masinate ca. 3,6 miljonine tükihind kehtis juba nii 10-15 aastat tagasi.

Kokku siis 102 masinat miski 370 miljoni eest. Laias laastus ca. 3,6 miljonit masin.
Seda 10-15 aastat tagasi.
Seega, maksta suts üle 2 miljoni(koos erimasinatega) nii keskmiselt ca. 5-6 aastat vanade, pealegi Soome omadest oluliselt moodsamate masinate eest, on päris hea tehing.

Võttes tehasepakkumisi veel lisaks uhiuutele masinatele täna(seda, tehniliselt võrreldavate masinate puhul), poleks see hollandlaste kokkuleppe valguses andnud meile midagi muud, kui täiendav töö ja aja/rahakulu.

jah, ei kirjutanud vist oma mõtte korralikult lahti - 2004 aasta 3,6 milj. eur on praeguseks 3,9milj. euri.

ausalt öelda ootasin suuremat vahet, inflatsioon on euro väärtust üllatavalt vähe kärpinud. arvasin, et vahe on juba 20-30% kuigi, jah majandus&matemaatika ei ole minu tugevamaid külgi..

[Mercurius]

ausalt öelda ootasin suuremat vahet, inflatsioon on euro väärtust üllatavalt vähe kärpinud. arvasin, et vahe on juba 20-30% kuigi, jah majandus&matemaatika ei ole minu tugevamaid külgi..

Merkeli mutt hoiab saksa "vanema põlvkonna" säästude väärtust kasvõi Kreekale pealemaksmise hinnaga. Muuseas, nafta (ja gaasi) hinna langus muudab "vana europa" seisu ootamatult kergemaks, mistõttu eelpoolmainitu saab lubadada endale "väärtuspõhiseid" seisukohti...

... mida ei saa öelda õnneks/kahjuks idanaabri "vanema põlvkonna" kohta...

[Viiskümmend]

BAE Systemsi kodulehekülg kirjutab: Our customers are our partners. We’re proud of our track record in industrial co- operation and offset, using a proven concept to build long-term, mutually beneficial relationships. To date the CV90 has been delivered to five export countries. Our technology transfer agreements provide our customers economic benefits alongside robust, future-proof combat solutions.

Industrial Co-operation: "We use a proven concept to build long-term, mutually beneficial relationships. As one of the most modern armoured vehicle systems in the world, the CV90 requires advanced production capabilities. Among our many local industrial co-operation projects is our Complete Turret Assembly (CTA). In this programme, we outsource the construction and integration of the turret to suppliers from within the customer country. Using a thorough selection process, we examine the knowledge, skills, scale and facilities of local suppliers to find the best possible fit. As part of each CV90 contract, we seek a local partner who can take overall responsibility for the CTA programme."

Hollandi CV-de hange: From 2004-2011, BAE Systems delivered an extensive offset package to the Netherlands as part of a contract for 184 CV9035 MkIII vehicles. It is currently the largest offset contract from the country, amounting to more than EUR 800 million. Working with our suppliers, we evaluated more than 200 local companies to work as part of the system. More than 50 of these were eventually awarded contracts related to the agreement. Local companies took direct involvement in the assembly and integration of the turret. The contract also included a substantial indirect offset agreement, with investment in other industry sectors and marketing support for local enterprises. Working closely with the Dutch Ministry of Economic Affairs (MEA), BAE Systems delivered on the contract well ahead of schedule.
“BAE Systems is an outstanding supplier of offset projects which adds value to the Dutch industry,” said a spokesman for the Ministry of Economic Affairs. “The company has so far fulfilled and exceeded our expectations and the offset contract is 2-3 years ahead of schedule. All of this has helped to make BAE Systems one of the best offset suppliers MEA has dealt with.”


.....ehk Eesti ost ei ole võrreldav mitte ühegi varasema CV-de ostutehinguga. Meie ja Soome või Hollandi CV-de tükihinnast ja euro inflatsioonist rääkimine on üks paras veiderdamine.

[Kapten Trumm]

Eks selge ole ka see, et igasugu täiendavate kohustuste panemine müüjale (a'la kohaliku jogurti ja kamajahu vastuostukohustus) vaid tõstab tehingu hinda, see, kas see vastuost eelarve mõttes ära tasub, on eraldi teema kohe. Müüja jaoks on suur risk neile tundmatus riigis tekitada mingit allhanget ja sellega kaasnevad tihtipeale probleemid, näiteks Poola ostetud F-16 mootorid ehitati Poolas ja nendega olla olnud igasugu slaavi töökultuurile omaseid probleeme, mida PW tehases eriti ei teki.

Eesti pole sõjamasinate tehnoloogiasiirde mõttes arenenud sõja/rasketööstusega Soome või Poola, vaid ikka Eesti.

[kaer]

Praegu on riike, kus Eesti ostule vaadatakse kadedusega. See ei pruukinud aga nii minna. Lätlased ostsid veebruaris brittidelt nende vanad rauterid, mille tootmist alustati 40 aastat tagasi ja erinevalt Eesti omast pani see tehing nii mõnegi analüütiku juukseid kitkuma.

http://arvamus.postimees.ee/3024831/rau ... maaletooja

[Viiskümmend]

Trumm, aga kuidas kõlaks veidi konservatiivsem järeldus: kõik varasemad CV-de ostud on omavahel võrreldavad (kuna sisaldavad suhteliselt sarnast BAE industrial co-operation paketti nagu näiteks see CTA programm) ning Eesti ost ei ole just sel samal põhjusel võrreldav neist mitte ühegagi?!

"Pole vaja, mõttetu ajaraisk, see ei anna meile midagi" jne.... on samuti täiesti asjakohased vastused, kes ikka viitsib mugavustsoonist väljuda?

Otsese vastuostuga (ostetava seadme valmistamisega) on näiteks leedulased ammu käe valgeks saanud aga eks me olemegi ju tunduvalt põhja pool ning palju väiksemad. Lätlased on aga rumalad...

[Lemet]

Õhutõrjerakettide ostutehingus oli sees vastuostukohustus ja oh seda vaeva, mis sellega nähti...lihtsalt polnud midagi sobivat.

[Viiskümmend]

Lemet, õhutõrjesüsteemi hankes oli - kaudne vastuost, mis on ELis juba ammu "kuriteoks" kuulutatud. Me räägime ikka legaalsest stuffist ehk nn.otsesest vastuostust elik "industrial co-operationist". Ma ei tahaks uskuda, et Eestis puuduvad CTA programmi jaoks sobivad ettevõtted, see oleks tõeline - new low...


Lisasin siia joonealuse märkuse:

Kaudne vastuost on siis selline diil, kus ostja ostab relvasüsteemi tingimusel, et müüja ostad temalt vastu näit. pirnipüreed, naiste pesu või mullivett (ehk ostetav ja müüdav asi või teenus ei ole omavahel seotud).

Otsene vastuost on selline diil, kus ostja ostab relvasüsteemi, kui müüja valmistad selle komponendid näit. allhankena ostja riigi tehastes (ehk teenus või kaup on otseselt seotud ostetava esemega).

[tommy]

Hollandlaste uhiuued masinad maksid neile nii ca. 4 miljonit tükk.
Seda aastaid tagasi.
Olen siin seal uurinud, palju võiksid taolised masinad maksta tänapäeval. Kui tehasest tellida.
Loomulikult on teema keeruline ja täpset pakkumist keegi anda ei saa.
Kuid arvamus on, et kolmandik hinnale otsa.

Seega, milles teema on...??

[Lemet]

Niipalju kui ma mäletan, siis püüti algul leida Eestist allhanke tegijaid. Seejärel võeti ette laiemalt, lõpuks kutsuti saatkonna suareedele isegi tursad, kel siinkandis regatud ettevõtted, eesmärgiga neid näiteks Prantsuse laevaehituses kadutada. Konkreetselt see seltskond, keda mina silmad pean, ürituses osaleda ei soovinud, aga kuulda oli, et mõningaid nägusid olla seejärel Prantsusmaa laevaehitustehastes Biskaia lahe ääres ikka nähtud...