Mõned küsimused tekkisid peas...
Kui läheb sõjaks muutub nö. kasutuks tohutult tsiviiltehnikat. Kas kõigi nende rekkate, traktorite mis siin muidu raha teenivad ringi vuravad suhtes on mingi kasutusplaan olemas ?
Või on nii, et sii keegi avastab... oi meil siin 50 scaniat seisavad ju ...
"Tankid EKV-le"
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1065
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
thor99`le
Kuule, mees, ega sa äkki mingi salakommunist pole, kes salamisi siia isamaalisse seltskonda sisse pugenud on? Eesti Vabariigis on eraomandus püha ja puutumatu ning ei miski ega keski saa käsutada eraomaniku vara, millisteks on ka, muide, need sinu poolt üles loetletud rekkad ja traktori, ja buldooserid, ja kopad jne. Lisdaksin sellesse ritta veel lennukid ja helikopterid, ja laevad, ja kaatrid, ja veel igasugu masti rasketehnika.
Kus ikka ülbus sellist asja üldse küsida! Ainult üks paadunud kommunistirajakas saab üllitada sellise ideega, et meie eraomanduse roosiaeda oma sotsialistlikku kärssa pressida.
P.S. (Aga ka asjalikult öeldes - on küll olemas sellekohane seadus, kuid vaevalt see praktikasse rakendub, kuna vajaduse tekkimisel osutuvad kõik need maailma tehnika tippsaavutuste eksemplarid väidetavalt kasutuskõlbmatus seisus olevateks. On seda ideed juba ka selle viimase 15 aasta jooksul katsetatud. Vaat, nii!)
Kus ikka ülbus sellist asja üldse küsida! Ainult üks paadunud kommunistirajakas saab üllitada sellise ideega, et meie eraomanduse roosiaeda oma sotsialistlikku kärssa pressida.
P.S. (Aga ka asjalikult öeldes - on küll olemas sellekohane seadus, kuid vaevalt see praktikasse rakendub, kuna vajaduse tekkimisel osutuvad kõik need maailma tehnika tippsaavutuste eksemplarid väidetavalt kasutuskõlbmatus seisus olevateks. On seda ideed juba ka selle viimase 15 aasta jooksul katsetatud. Vaat, nii!)
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Xender -i poolt pakutud arve ma ei julgeks tunnistada, sest sõjajõudu arvestatakse enam väekoondistena, kui meestena. Siiski pakuks välja mitte enam, kui 4-5 diviisi kasutamist, milledest 1 oleks kindlasti õhudessantdiviis.
Suureks probleemiks on kindlasti, et nad sooviksid tegusteda võimalikult kiirelt ja otsustavalt, mis seab kahtluse alla, kas hakatakse "napoleoniaja" süsteemis kohtumiseks lahinguvälju valima ja meie üksikuid põõsas passivaid pataljone trummide põrinal lahingu löömiseks üles otsima. Sellega tegelevad ehk järelväed.
Samuti on (mõlemal poolel) probleemiks vägede kiire lahinguvalmiduse saavutamine, sest tegevusvalmis üksuste piiril hoidmine on peaaegu võrdne provokatsiooniga. Idasõbrad sõivad saata piirile maastikuluurele ja staabiõppustele oma kaugemal dislotseeruvate väekoondiste pataljonide esindajaid ja hea planeerimise korral teostada vägede kokkukoondamise võrdlemisi ruttu, sest paljud nende väeosad on nagunii enam-vähem tegevusvalmis. Meil asjalood natuke keerulisemad, sest väeosade formeerimiseks peame teostama mobilisatsiooni (mis KRA/KRK-de tänase seisuga ähvardaks paraja bardakiga tipneda) ning rahuaegsest koosseisust oleks mõne päeva jooksul võimalik lahinguliselt rakendada ehk 500...750 meest, koos kaitseliiduga ka paar-kolm korda rohkem, kuid nende varustatus ja juhtimise organiseeritus on küsitavad.
Liikursuurtükkide ja välisuurtükkide kohta ütleks niipalju, et olles välja õppinud nii ühe kui teise peale, toetaksin meie oludes välisuurtükke ja nende ost oli õige ning hea. Tõsi - vaid 24 moodsat haubitsat ju mingit riigikaitset ei taga. Soomustatud liikursuurtükiväele (pataljonisuurune on minimaalne tegutsev väeosa suurtükiväes) võiksime hakata mõtlema alles soomusbrigaadi loomisega seoses. Liikursuurtükiväe ekspluatatsioonikulud on u 3x suuremad ja hind 5x suurem, kui välisuurtükkide omad, kuid kasutusomadused ehk 1,5 korda paremad.
Positsioonilt lahkumine/saabumine käib liikuritel näiteks mõne minuti kiiremini, kuid muidu liiguvad pea poole aeglasemalt. Laskekaugused ja laskekiirused on üldiselt samad, kütusekulu liikuritel aga 2x suurem ja rikked/hooldus poole sagedamini. Samas soomusvägede koosseisus liikuvas lahingus opereerides ja juhtumisi tule alla jäädes on tegelikult natuke kasu soomuskaitsest.
Suureks probleemiks on kindlasti, et nad sooviksid tegusteda võimalikult kiirelt ja otsustavalt, mis seab kahtluse alla, kas hakatakse "napoleoniaja" süsteemis kohtumiseks lahinguvälju valima ja meie üksikuid põõsas passivaid pataljone trummide põrinal lahingu löömiseks üles otsima. Sellega tegelevad ehk järelväed.
Samuti on (mõlemal poolel) probleemiks vägede kiire lahinguvalmiduse saavutamine, sest tegevusvalmis üksuste piiril hoidmine on peaaegu võrdne provokatsiooniga. Idasõbrad sõivad saata piirile maastikuluurele ja staabiõppustele oma kaugemal dislotseeruvate väekoondiste pataljonide esindajaid ja hea planeerimise korral teostada vägede kokkukoondamise võrdlemisi ruttu, sest paljud nende väeosad on nagunii enam-vähem tegevusvalmis. Meil asjalood natuke keerulisemad, sest väeosade formeerimiseks peame teostama mobilisatsiooni (mis KRA/KRK-de tänase seisuga ähvardaks paraja bardakiga tipneda) ning rahuaegsest koosseisust oleks mõne päeva jooksul võimalik lahinguliselt rakendada ehk 500...750 meest, koos kaitseliiduga ka paar-kolm korda rohkem, kuid nende varustatus ja juhtimise organiseeritus on küsitavad.
Liikursuurtükkide ja välisuurtükkide kohta ütleks niipalju, et olles välja õppinud nii ühe kui teise peale, toetaksin meie oludes välisuurtükke ja nende ost oli õige ning hea. Tõsi - vaid 24 moodsat haubitsat ju mingit riigikaitset ei taga. Soomustatud liikursuurtükiväele (pataljonisuurune on minimaalne tegutsev väeosa suurtükiväes) võiksime hakata mõtlema alles soomusbrigaadi loomisega seoses. Liikursuurtükiväe ekspluatatsioonikulud on u 3x suuremad ja hind 5x suurem, kui välisuurtükkide omad, kuid kasutusomadused ehk 1,5 korda paremad.
Positsioonilt lahkumine/saabumine käib liikuritel näiteks mõne minuti kiiremini, kuid muidu liiguvad pea poole aeglasemalt. Laskekaugused ja laskekiirused on üldiselt samad, kütusekulu liikuritel aga 2x suurem ja rikked/hooldus poole sagedamini. Samas soomusvägede koosseisus liikuvas lahingus opereerides ja juhtumisi tule alla jäädes on tegelikult natuke kasu soomuskaitsest.
hummel, sinu poolt kirjeldatud stsenaariumid õppuste sildi all invasioon korraldada, lähevadki oma suurusjärgu poolest kukutusrünnaku alla. Selleks, et mobiliseerida arvestatav jõud üksuseid EV okupeerimiseks laiaulatsliku konventsionaalse sõja vaimus, läheb vaja ikka üsna laiaulatuslikku mobilisatsiooni, mille taolist pole VF's vist sovjeediajastust saadik tehtud. See kokkuaetud kamp tuleb ka liikvele panna, kpt Trummi sõnu kasutades, mobiilseks teha. Kuuldes uudiseid VF üksuste varustuse laialivedamisest ja lagastamisest, siis on see üks mehine pingutus. Nafta/gaasidollaritega teeks küll imesid, kuid kas see tasub neile ära? Neil on seal siseriiklikultki hädasid, kuhu seda raha kulutada. Välispoliitiliste ambitsioonide rahuldamisel püüdku esialgu ülejäänud SRÜ'ga hakkama saada. Aga paistab, et see vist ei õnnestu.
Kas Pihkva diviis annab üldse diviisi mõõdu välja? Pihkva diviisiga hirmutamine on üks kena kodukootud demagoogia vorm.
Kas Pihkva diviis annab üldse diviisi mõõdu välja? Pihkva diviisiga hirmutamine on üks kena kodukootud demagoogia vorm.
Just-just. See olekski rahuaegse koosseisu lahinguvalmiduse parandamise ja sõjaaegse koosseisu suurendamise peaeesmärk, et "kukutusrünnakut" ära hoida ja sundida naabrimeest oma tulevase saatuse peale natukenegi järele mõtlema (teatavasti sealmaal küll ülemäära ajusid mõtlemiseks-otsustamiseks pole kunagi tahetud kasutada...).kaur3 kirjutas:hummel, sinu poolt kirjeldatud stsenaariumid õppuste sildi all invasioon korraldada, lähevadki oma suurusjärgu poolest kukutusrünnaku alla. Selleks, et mobiliseerida arvestatav jõud üksuseid EV okupeerimiseks laiaulatsliku konventsionaalse sõja vaimus, läheb vaja ikka üsna laiaulatuslikku mobilisatsiooni, mille taolist pole VF's vist sovjeediajastust saadik tehtud. See kokkuaetud kamp tuleb ka liikvele panna, kpt Trummi sõnu kasutades, mobiilseks teha. Kuuldes uudiseid VF üksuste varustuse laialivedamisest ja lagastamisest, siis on see üks mehine pingutus.
...
Neil on seal siseriiklikultki hädasid, kuhu seda raha kulutada.
Kas Pihkva diviis annab üldse diviisi mõõdu välja? Pihkva diviisiga hirmutamine on üks kena kodukootud demagoogia vorm.
See on küll "läänelik" arusaam, et naaber esmalt oma siseasjadega korda saama peab ja alles siis kaugemale vaadata võiks. Pigem on teiste tülitamisega võimalik silmakirjalikel poliitikutel järjekordselt tuksis siseoludelt tähelepanu ära juhtida.
Ja VRJ on praegu (õnneks
) madalseisus, kuid ükski taolise organisatsiooni sisene kriis ei kesta igavesti - kas asi hakkab teatud hetkest paranena, või tuleb kord "restart".Pihkvas olla tõesti praegu paras segadus seoses palgaarmee eksperimentidega ja muuga, kuid kõigest hoolimata suudaksid nad hädapärast vähemalt meie rahuaegse igasuguse lahinguvalmiduseta kaitsevõimekuse ilmselt mõne päevaga murda. Raskemateks operatsioonideks (meie SA minikoosseisu vastu) aga võib mõne muu lähema diviisi kiiresti lisaks saada. Mingi aeg tagasi ollagi Pihkva kandis korraldatud üsna muljetavaldavad õhudessantvägede manöövrid, mille käigus kas mitte vähemalt brigaadijagu külalisdessantnikke täies koosseisus maha ei tulnud??!
Ei näe igal pool tonti, kuid olen natuke mures meie riigikaitse võltsi uinuv-ükskõikse hambutuse pärast.
Saan suurepäraselt aru, et hetkel pole pappi jne jne, kuid tunnistagu vähemalt vajadust ja jätku endast kainelt mõtlev mulje. Tõstaks juhtkonna autoriteeti + paljude teenistusmotivatsiooni.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Millest selline arvamus, et nelja diviisi ja paarisaja tanki kokkukraapimine on tohutu probleem?
Kas Tsetseenia sõjaks tehti üldmobilisatsioon? Ei tehtud.
Juhiks tähelepanu, et kõigele hädale vaatamata on ida pool siiski ca miljon meest püssi all + 22 000 MBT-d + samapalju soomukeid + vähemasti 2000 lahingulennukit...
Nende seisukord on iseasi, kuid siinseks sõjakäiguks kraabib vajaliku jõu kokku juba ainuüksi parimatest üksustest ja parimate relvadega.
Ilmselt kasutatakse maavägedena õhudessantvägesid, merejalaväge ja muud parema ettevalmistusega seltskonda, nagu Groznõi puhul. Nende valmisolek ja võitlusvõime on midagi muud kui suvalisel motolaskurväeosal.
Tuhandete T-80 tankide hulgast ei võta ilmselt palju vaeva kraapida kokku mõnisada korrasolevat, varustada need uuema moona ja seadmetega ning vedada need nt õppuste sildi all Pihkvasse kokku.
Samuti on relvajõudude puhta suuruse tõttu võimalik mehitada üksused sõjakogemustega komandöridega, kes on käinud Afganistanis, Tsetseenias ja nii edasi. Meil on selliseid ohvitsere mõnikond ning kõrgemad ohvitserid pole üldse püssirohtu nuusutanud.
Arvan, et mobiilsuse ja ettevalmistuse ajas hindate vastast alla. Sealse armee puhas suurus võimaldab igal juhul kokku kraapida vajaliku suuruse, oskuste, relvade ja kogemustega väeüksuse.
Seejuures on omaette küsimus isegi NATO õhutoetuse tegelik efektiivsus, sest omi vägesid kaitsevad uusimad relvad nagu Tor, 2S6 Tunguska, S-300, Su-27 jne, mille relvastuses olemise % on tänu armee vähenemisele oluliselt kasvanud (maha kanti vana kraami).
See ei ole Iraak, kus 400 kaasaegsele lennukile seisid vastu 1960ndate raketikompleksid ja mõnikümmend äranuditud elektroonikaga lennukõlblikku lennukit.
Selleks, et õhutoetust tagada, peab olema lähedal lennuväli ning kaasata tuleb spetslennukeid, nagu radarivastased jne.
Praegu on idas ainuüksi mobiilseid kiire valmisolekuga üksusi mitu korda rohkem kui kavandatav operatiivstuktuur.
Iseküsimus on see, mida siis ette võtate, kui kogute väed idapiirile, aga Pärnu või Paldiski all pannase maha merejalaväebrigaad koos rasketehnikaga, kes hõivab selja taga sadamad ja lennuväljad läänerannikul.
Kas Tsetseenia sõjaks tehti üldmobilisatsioon? Ei tehtud.
Juhiks tähelepanu, et kõigele hädale vaatamata on ida pool siiski ca miljon meest püssi all + 22 000 MBT-d + samapalju soomukeid + vähemasti 2000 lahingulennukit...
Nende seisukord on iseasi, kuid siinseks sõjakäiguks kraabib vajaliku jõu kokku juba ainuüksi parimatest üksustest ja parimate relvadega.
Ilmselt kasutatakse maavägedena õhudessantvägesid, merejalaväge ja muud parema ettevalmistusega seltskonda, nagu Groznõi puhul. Nende valmisolek ja võitlusvõime on midagi muud kui suvalisel motolaskurväeosal.
Tuhandete T-80 tankide hulgast ei võta ilmselt palju vaeva kraapida kokku mõnisada korrasolevat, varustada need uuema moona ja seadmetega ning vedada need nt õppuste sildi all Pihkvasse kokku.
Samuti on relvajõudude puhta suuruse tõttu võimalik mehitada üksused sõjakogemustega komandöridega, kes on käinud Afganistanis, Tsetseenias ja nii edasi. Meil on selliseid ohvitsere mõnikond ning kõrgemad ohvitserid pole üldse püssirohtu nuusutanud.
Arvan, et mobiilsuse ja ettevalmistuse ajas hindate vastast alla. Sealse armee puhas suurus võimaldab igal juhul kokku kraapida vajaliku suuruse, oskuste, relvade ja kogemustega väeüksuse.
Seejuures on omaette küsimus isegi NATO õhutoetuse tegelik efektiivsus, sest omi vägesid kaitsevad uusimad relvad nagu Tor, 2S6 Tunguska, S-300, Su-27 jne, mille relvastuses olemise % on tänu armee vähenemisele oluliselt kasvanud (maha kanti vana kraami).
See ei ole Iraak, kus 400 kaasaegsele lennukile seisid vastu 1960ndate raketikompleksid ja mõnikümmend äranuditud elektroonikaga lennukõlblikku lennukit.
Selleks, et õhutoetust tagada, peab olema lähedal lennuväli ning kaasata tuleb spetslennukeid, nagu radarivastased jne.
Praegu on idas ainuüksi mobiilseid kiire valmisolekuga üksusi mitu korda rohkem kui kavandatav operatiivstuktuur.
Iseküsimus on see, mida siis ette võtate, kui kogute väed idapiirile, aga Pärnu või Paldiski all pannase maha merejalaväebrigaad koos rasketehnikaga, kes hõivab selja taga sadamad ja lennuväljad läänerannikul.
Kpt Trumm, las nad toovad Tshetsheeniast ja kogu Põhja-Kaukaasiast oma võitlusvõimelised üksused ära. Tahaks kohe näha mis pull seal lahti läheb. Las nad toovad ka Siberist ja Kaug-Idast oma maaväed ja merejalaväe ära. Hiinlased rõõmustavad kohe mis kole.
Las nad hakkavad oma 76. diviisiga hullama. See 76. diviis on nagu meie Erna võistlus, ainult mitu korda suuremas astmes. Erna'l käivad tõesti super mehed, kuid igal aastal käivad ühed ja samad ning riigikaitse seisukohast on neid liiga-liiga-liiga vähe. 76. diivis võib hindudega, hiinlasetega, kasahhidega, tadzhikkidega koos näidisõppuseid teha, kuid see on kõik pokasuhha.
Las nad kraabivad oma võitlusvõimelised tankid kokku ja hakkavad tulema. Mis panuste nimel nad sellist tsirkust hakkavad tegema. Kas Eestist on naftat leitud
Loodan südamest, et meie poliitikutel jätkub tahet viia lõpuni opertatiivstruktuuri projekt. Lähiaegadel on see võimaliku vastase suhtes piisavalt suure heitutusefektiga. Kui see samm on tehtud, siis saab edasi vaadata. Krt, Scoud'i komplekteerimisega ei saada hakkama. See on jama.
Tanki-teema on libisienud teemasse "Kui homme tuleks sõda." Seal sai võimaliku sõjategevuse poliitiline raamistik selgeks räägitud.
Las nad hakkavad oma 76. diviisiga hullama. See 76. diviis on nagu meie Erna võistlus, ainult mitu korda suuremas astmes. Erna'l käivad tõesti super mehed, kuid igal aastal käivad ühed ja samad ning riigikaitse seisukohast on neid liiga-liiga-liiga vähe. 76. diivis võib hindudega, hiinlasetega, kasahhidega, tadzhikkidega koos näidisõppuseid teha, kuid see on kõik pokasuhha.
Las nad kraabivad oma võitlusvõimelised tankid kokku ja hakkavad tulema. Mis panuste nimel nad sellist tsirkust hakkavad tegema. Kas Eestist on naftat leitud
Loodan südamest, et meie poliitikutel jätkub tahet viia lõpuni opertatiivstruktuuri projekt. Lähiaegadel on see võimaliku vastase suhtes piisavalt suure heitutusefektiga. Kui see samm on tehtud, siis saab edasi vaadata. Krt, Scoud'i komplekteerimisega ei saada hakkama. See on jama.
Tanki-teema on libisienud teemasse "Kui homme tuleks sõda." Seal sai võimaliku sõjategevuse poliitiline raamistik selgeks räägitud.
Vaatasin dokumentaalfilmi Vene dessant hõljukitest.
http://www.navy.ru/science/images/nk1232zubr3.jpg
http://www.almaz.spb.ru/home/product/zubr-r.asp
Päris huvitavad isendid, ise asi, kui palju neist on alles jäänud. Kandevõime on 3 tanki ning umbes sadaviiskümmend dessantväelast. Pluss endal mõni automaatkahur ja kaks MLRS. Kiirus üle 110 km/t ning suudab liikuda merel, jääl, roostikul ning mis on kõige oluline ka maal. Maal suudab ületaba kuni 2 m. kõrgused nõlvad. Räägiti sellest kuidas Abhhaasia sissisõda ajal Musta mere laevastiku hõljuk "Zubr" evakueeris Suhumist vene rahuvalvajad, lihtsalt sõitis otse merelt mööda rannapargi promenaadile, tegi MLRS-ist paar kvartaali maatasa, võttis hirmunuid dessantnikud koos tehnikaga peale...ja jäi katki kuna turbiinide filtrid jäi umbes. Mehaanikud alustasid filtride vahetust. Ümberringi hakkasid "guerillad" kogunema. Selline väike "Black Hawk Down" Vene moodi. Laev jõudis mitu otsetabamust RPG-st saada enne kui mehed jõudsid filtrid vahetada ning uttu tõmmata.
http://www.navy.ru/science/images/nk1232zubr3.jpg
http://www.almaz.spb.ru/home/product/zubr-r.asp
Päris huvitavad isendid, ise asi, kui palju neist on alles jäänud. Kandevõime on 3 tanki ning umbes sadaviiskümmend dessantväelast. Pluss endal mõni automaatkahur ja kaks MLRS. Kiirus üle 110 km/t ning suudab liikuda merel, jääl, roostikul ning mis on kõige oluline ka maal. Maal suudab ületaba kuni 2 m. kõrgused nõlvad. Räägiti sellest kuidas Abhhaasia sissisõda ajal Musta mere laevastiku hõljuk "Zubr" evakueeris Suhumist vene rahuvalvajad, lihtsalt sõitis otse merelt mööda rannapargi promenaadile, tegi MLRS-ist paar kvartaali maatasa, võttis hirmunuid dessantnikud koos tehnikaga peale...ja jäi katki kuna turbiinide filtrid jäi umbes. Mehaanikud alustasid filtride vahetust. Ümberringi hakkasid "guerillad" kogunema. Selline väike "Black Hawk Down" Vene moodi. Laev jõudis mitu otsetabamust RPG-st saada enne kui mehed jõudsid filtrid vahetada ning uttu tõmmata.
Hei-hei!!
Uu-uu-uu! Inimesed, tulge mõistusele!
Tuletage meelde, mis oli esialgne teema! Pisitasa on jutt ikka päris kõrgelennulise fantaasia valda jõudnud. Nüüd räägitakse ja teoretiseeritakse siis juba soomusbrigaadide ja kogu Venemaa armee massikallaletungi teemadel.
Tulge ometi maa peale ning arutage asja, mis asi on! Ja arutage ometi natukenegi reaalsuselähedasemalt! Ma ise küll olen üritanud suuri strateege ja tehnikaspetsialiste maalähedasemaks aruteluks ahvatleda, kuid, paistab, et asjata. Need minu, omast arust kavalad, arvamised jäetakse lihtsalt tähelepanuta.
Tuletage meelde, mis oli esialgne teema! Pisitasa on jutt ikka päris kõrgelennulise fantaasia valda jõudnud. Nüüd räägitakse ja teoretiseeritakse siis juba soomusbrigaadide ja kogu Venemaa armee massikallaletungi teemadel.
Tulge ometi maa peale ning arutage asja, mis asi on! Ja arutage ometi natukenegi reaalsuselähedasemalt! Ma ise küll olen üritanud suuri strateege ja tehnikaspetsialiste maalähedasemaks aruteluks ahvatleda, kuid, paistab, et asjata. Need minu, omast arust kavalad, arvamised jäetakse lihtsalt tähelepanuta.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Välisuurtükkide viga on aeglases navööverdamises, eriti veel kui arvestada vaenlase suurt üleolekut õhus. Seal saabki see paar minutit saatuslikuks. Pealegi on nendel suuremad ülesseadmisajad ka, mis pole üldsegi vähemtähtsad.
Point on siiski selles, et haubits on pealetungirelv. Kaitseolukorras, hästi mehhaniseeritud ja suure armee vastu on nendega väga vähe mida teha.
Mis puutub sellesse, kas venemaa on suuteline korraldama äkkrünnakut eesti vastu või mitte siis teatud mõttes on tegemist debiilse vaidlusega. Suure tahtmise korral võivad nad välja käsutada Pihkvas ja läheduses olevad üksused ( mida on 50 – 70K ringis ) ja olemasoleva tehnika. Ning öelda, et vot eesti on seal pool.
Isegi sellist igasuguse ettevalmistuseta väge on Eestil väga raske enne Tartut peatada. Kui sinna juurde arvestada veel see, et Eestil puudub hetkel igasugune õhukaitse………
Seega äkkrünnak on võimalik.
Ja mis puutub vaidlemisse eesti ründamise mõttekuse / mõttetuse üle siis meenutage Afganistani sõda. Venemaa jaoks puudus sellel igasugune mõtte, kuid ometi see tehti ära.
Ühesõnaga Venemaa on võimeline ründama äkki ja lambist.
Mis puutub lahingutõdedesse siis tavaolukorras kus kummalgi poolel pole suuremat üleolekut tehnoloogias on edukaks kaitsesõjaks vaja 1/3 sõduritest ja tehnikast millega peale tungitakse. Seega võtame selle aabitsatõe igasuguste edaspidiste arvutuste tegemiseks.
Point on siiski selles, et haubits on pealetungirelv. Kaitseolukorras, hästi mehhaniseeritud ja suure armee vastu on nendega väga vähe mida teha.
Mis puutub sellesse, kas venemaa on suuteline korraldama äkkrünnakut eesti vastu või mitte siis teatud mõttes on tegemist debiilse vaidlusega. Suure tahtmise korral võivad nad välja käsutada Pihkvas ja läheduses olevad üksused ( mida on 50 – 70K ringis ) ja olemasoleva tehnika. Ning öelda, et vot eesti on seal pool.
Isegi sellist igasuguse ettevalmistuseta väge on Eestil väga raske enne Tartut peatada. Kui sinna juurde arvestada veel see, et Eestil puudub hetkel igasugune õhukaitse………
Seega äkkrünnak on võimalik.
Ja mis puutub vaidlemisse eesti ründamise mõttekuse / mõttetuse üle siis meenutage Afganistani sõda. Venemaa jaoks puudus sellel igasugune mõtte, kuid ometi see tehti ära.
Ühesõnaga Venemaa on võimeline ründama äkki ja lambist.
Mis puutub lahingutõdedesse siis tavaolukorras kus kummalgi poolel pole suuremat üleolekut tehnoloogias on edukaks kaitsesõjaks vaja 1/3 sõduritest ja tehnikast millega peale tungitakse. Seega võtame selle aabitsatõe igasuguste edaspidiste arvutuste tegemiseks.
Xender kirjutas:
Hillart, enne kui sa midagi soetama hakkad, peaks ikka selgusele jõudma kas sul seda üldse vaja läheb, kui palju see maksma läheb jne. Selle üle me siin vaidlemegi juba ei tea mis ajast.
Soovitan sul tuliselt ajalugu studeerida.Ja mis puutub vaidlemisse eesti ründamise mõttekuse / mõttetuse üle siis meenutage Afganistani sõda. Venemaa jaoks puudus sellel igasugune mõtte, kuid ometi see tehti ära.
Talvesõja soomlased ütlesid, et need aabitsatõed võib küll prügikasti panna.Mis puutub lahingutõdedesse siis tavaolukorras kus kummalgi poolel pole suuremat üleolekut tehnoloogias on edukaks kaitsesõjaks vaja 1/3 sõduritest ja tehnikast millega peale tungitakse. Seega võtame selle aabitsatõe igasuguste edaspidiste arvutuste tegemiseks.
Hillart, enne kui sa midagi soetama hakkad, peaks ikka selgusele jõudma kas sul seda üldse vaja läheb, kui palju see maksma läheb jne. Selle üle me siin vaidlemegi juba ei tea mis ajast.
Tochka pidi ülitäpne olema. Sisuliselt hälbe on väiksem kui lauspurustuste raadius, mis on ennekuulmatu ballistilise raketi jaoks. Meenub juhtum millal Tochkat lasti kuskil paarisaja km. kauguselt Grozny turu vastu (ühed väidavad et seal oli relvalaod ning orjakaubandus, teised et oli täis tsiviilelanikke). Uba on selles, et aga tabas sihtmärki ületäpselt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline