Yks kirjutab:
Kui sa pole märganud, siis asjad ongi pehmeltöelda "koguaeg pahasti"
Sellele väitele ma kirjutan alla. Asjad on olnud pahasti juba väga pikalt, alates sellest ajast, kui Venemaa ametlikku retoorikasse tekkisid mõisted "lähivälismaa", "SRÜ" ja muud taolised. Asjad mitte
"on pahasti" vaid olid pahasti juba väga pikalt. Ukraina sõjalist struktuuri nõrgendati teadvalt, tahtvalt ja plaanipäraselt ammu enne konflikti algust.
Kriitika Ukraina sõjalise struktuuri aadressil on neid tegureid arvestamata ebapädev või pahatahtlik, valige ise.
Ainukesed enam-vähem asjad, mis Ukrainal aitasid vastuseisus püsima jääda, olid laovarud ja inimressurss, ülejäänu tuli ajaga võidu joostes mitte nullist, vaid massilise vastutegutsemise ja reeturluse tingimustes algosakestest kokku panna ja käima joosta. Ajaga võidu- ja kogu aeg pisut hilinedes, majanduslikes oludes, mis olid ja on ka praegu oluliseks piduriks ükskõik kui hea plaani elluviimisel. Teades, kui halvasti on Ukrainal ressurssidega plaanide elluviimisel on väär süüdistada planeerijaid ideaalsete manöövrite puudumises või kiires sõjalises edus.
Suur osa plaanidest on kõige ehtsam tulekahju kustutamine, ajaga võidu jooksmine ja püüd vaenlase käikudele kas või kuidagigi reageerida. Jah, hilinedes, jah, eksides või suutmata ettevõetut lõpuni ressurssidega katta aga reageerides ja seda pole olusid arvestades vähe. Olles jälginud seda konflikti algusest peale, või nentida, et tulekahjude kustutamise kõrvalt on Ukraina suutnud ka areneda ja nn. "järele võtta", kui ainult aega antakse.
Siinkohal võtan frau Merkeli ees mütsi maha, sest just aja peale see seltskond Minskis mängis, saavad nad seda või mitte, on iseasi. Minski leppe teine väga oluline külg oli aga olukorra fikseerimine. Riikide tasemel, allkirjadega ja puha. Sellised pealtnäha mõttetud ja mõne arvates tühised paberid aitavad euroopa korrastatud majapidamistes langetada järgmisi otsuseid, sest nendeks on nüüd dokumentaalne alus olemas. Bürokraatia, mis teha, eks?
Üldiselt on nii, et kui kaltsakas peksab tänaval last, ei ole päris õige lapsele ette heita oskamatust kasutada dzudzidsuvõtteid või nõuda varasemat sünnikuupäeva, mis võimaldanuks tal olla praeguses olukorras suurem ja tugevam. See lihtsalt ei ole õige lähenemine, või mis? Sellises olukorras on iga turukotiga vehkiv vanamutt suuremaks abiks kui kriitiline analüütik kusagil akna peal.
)süsteem, kohtab enamasti näiteks poliitikas. Või males, näiteks 