Vanem tehnika, memuaarid jne.

[häh]

Öeldakse ju, et on kahte sorti jamasid, neid mida saab ära hoida ja neid, mida oleks saanud ära hoida.

Vahel tuleb see puukallistamise tahtmine aastaid hiljem. Sai majandis praktikant oldud ja remondis vedeldud, mis võrdus juppide ootamise (nähtus nimega varustaja tegeles musta maagiaga) ja töökoja õuel nõgeste niitmisega. No vot, viimase tegevuse käigus jalutas üle pea (seina sisse) trumlitäis liikurhekseldi terasid (olid tollal sellised Saksa DVs tehtud elukad, mark E-280), säga oli neid teritanud, aga unustas mutrivõtme trumlisse..... no ja kui ta siis mootori käima lasi....

Mina sain juhatajalt nahatäie sõimata, aga süda läks pahaks alles mitu aega hiljem. Siis hetkel ei saanud pihta suuremat miskit, lihtsalt imestus, et miks minu harja hüpati, ma ei puutunud ju kuidagi asja. Miks mulle, sellest jagasin ka alles vast aasta kümne pärast.

Tolle E- tüübi nahas ei oleks küll tahtnud olla.

[von manstein]

ehh, mehed põnevat lugemist jagub..

Algatuseks..

Minul oli selliseks silmiavavaks kogemuseks 1993 aasta talvel minu esimese Lääne auto Nissan Sunny tippkiiruse proovimine Tallinn-Tartu trassil, pärast Jägala jõe silda pikal sirgel. Unustamatud hetked - gaas põhjas, spidomeeter 200 peal põhjas

Väga vaimustav, paraku on postituse autor jätnud mainimata omaaegse überauto kubatuuri ja võimsuse..? Oli ju tolleaegne laiatarbe rahvaauto.. Nagu VW golf.. Ilma erilise dünaamikata..

Edasi..

Mu esiveoline punane armuke aastast 1992 (mootor on küll profülaktika mõttes ümber lapatud) lõpetas veerandmiili oma 1,6 ja 91 kw najal kolmanda käiguga piirajas (neljandat pole enam mõtet panna, aega läheb kaotsi) kiirusel 152 kilomeetrit tunnis. Veerandmiili aeg oli vist 15,2. Seega maanteel 180 pole mingi probleem. Rootsis sai kunagi Norrast tulles kiirteel tippkiirus kah ära proovitud (tunnistan pattu, lubatud oli 120 ), spido jooksis näidu lõppu ja natu üle kah.

Ausalt, saame ju aru et isegi muldvana jaapanlane on heas konditsioonis ja läpatab seieri põhja ( rääkimata "stock" seisundis mossedest) , aga mis mudeliga oli tegu.. Ootaks vähemalt pilti..?

[jackpuuk]

Ilmselt jätaks tänase elukogemuse juures paljud toonased "meheteod" tegemata...vanusega kasvab ohutunne hoomatavalt. Ainus viga, et iga põlvkond peab ikka ise oma tantsud rehapulkadel maha lööma, ei võta ükski sunnik vanataatide jutust õppust...

Selle jaoks kamraad tulebki vähemalt kord suve jooksul rinkal käia ja sama talvel. 2 nädalat on peale rinkal käiku varvas nii kergeke parempoolsel pedaalil .
von manstein tegu Honda CRX-iga, pilt on teemas: Natuke nuputamist tehnikameestele".

[Lemet]

Talvel piisab õhtupoolikust vähe avaramas parklaski, et füüsikaseaduste kehtivus jälle meelde tuleks...

[Tegelane5]

ehh, mehed põnevat lugemist jagub..

Algatuseks..

Minul oli selliseks silmiavavaks kogemuseks 1993 aasta talvel minu esimese Lääne auto Nissan Sunny tippkiiruse proovimine Tallinn-Tartu trassil, pärast Jägala jõe silda pikal sirgel. Unustamatud hetked - gaas põhjas, spidomeeter 200 peal põhjas

Väga vaimustav, paraku on postituse autor jätnud mainimata omaaegse überauto kubatuuri ja võimsuse..? Oli ju tolleaegne laiatarbe rahvaauto.. Nagu VW golf.. Ilma erilise dünaamikata..

Küllap mõni 1,6 Gti oli, u nagu see:
http://www.autoweek.nl/auto/3845/nissan ... 16-gti-16v
Siin videos saadakse 200 kellale üldse väidetavalt 1,3 gorillaga; 4efe kone ja 65kW
https://www.youtube.com/watch?v=riaQbqpz-VE
Vbolla vabriku lubatava 175 km/h korral näitabki tabloo 200? Eriti kui 165/60 14 "vankrirattad" all on
http://www.autoweek.nl/auto/9354/toyota ... ack-13-xli

[häh]

Tuttaval oli 1.6 Sunny, lippas too masin tõesti hästi ja midagi üleloomulikku pika sirge lõpus selles eespool toodud kiiruses küll ei ole. Aga no see suurusjärk on saja pealt vast kolm minutit põhjagaasi, kujutan ette. Ega krt ikka füüsika vastu ei saa, kas on võimsusvaru või ei ole, kui suur õhutakistus, palju kadusid ülekandes (loe- kehva automaat) jne.

Aga Corollaga on lihtne, kes viitsib, otsib ülekandearvud välja ja vaatab, palju need pöörded välja annavad. Arvata on, et tootja lubatu

[Peeter]

Talvel piisab õhtupoolikust vähe avaramas parklaski, et füüsikaseaduste kehtivus jälle meelde tuleks...

Juhiloa sain aastal 86. Esimese talve sõidukogemused: esimeseks autoks veel Fiati poltidega 72 aasta 01. Iseenesest oli juba läbi see auto. Ülevaatus "orgunnitud", põhi mäda, rehvid siledad jne. Pärast hiljem selgus veel, et piduritel tagasillaregulaator kinni ja umbes sügise lõpul paremal esimesel läks ketas pooleks. Seega siis sai algaja autoomanikuna talvele vastu mindud ainult ühe pidurdava vasaku esirattaga. Seda oli muideks pidurdades vasaku jala all tunda rattakoopa peal. Sellise masinaga sai siis õppima hakatud. Anne luhal olid suured rajad sisse lükatud, sinna läks ikka mitu-mitu-mitu paaki kütust ära. Aga tunduvalt vingem kogemus tuli Tamme staadionilt. Praeguse jalka harjutusväljaku kohal oli suur avalik ja valgustatud uisuväli, serva lükatud suurte lumehangedega. Kui õhtul uisutajad laiali vajusid läksime autoga peale. Ja nii ikka kolme-neljani öösel välja. Uisuplatsil sõit siledate suvekate ja sittade piduritega oli tõsine kool. Hakkad vaikselt ringiratast minema ja kiirust(!) tõstma. Ükskord lähed nagunii hange. Paake läks ikka seal ka mitmeid. Mingil hetkel hakkas auto järjest kauem, "kiiremini" ja sujuvamalt jää peal püsima- kulutatud vaev hakkas ära tasuma.
Järgmiseks talveks said juba 01-le alla alguses "metssea" ja pärast tutikad Hakapelita naelad. Kui pealekauba veel uue 2108-ga (millel naelad all, kõik rattad pidurdasid jne jne) sõita sain, siis tekkis tunne, et piisab mõnest varbast, mõnest ühe käe sõrmest, ja ühe silma võiks vist kah looja lasta.

Selline oli siis minu libedaraja koolitus aastal 86-87, tehtud vabatahtlikuna iseendale. Paake kulus radadel-jäädel, nii roolis, kõrval kui tagaistmel (erinevate koormuste simuleerimine) miinimum kümme. Peale sellist kursust "õnnestus" tüdrukud tagaistmel kiljuma saada kui Tähe tn linnapoolt tulles ja Parki pöörates lasid saba julmalt risti ja nii külg ees munakive mööda üles. Kui kiljumine tundus piisav, lasid korraks gaasi maha ja hopsti teine külg ette ja nii veel 50-60 meetrit edasi. Siis aitas kah.
Aga MA ENAM KÜLL EI SOOVITA KELLELEGI SELLISEID ASJU JÄRGI TEHA. TÄNAV POLE VÕIDUSÕIDURADA!

P.S. See oli hästi külm talv. Samamoodi sain ka -30-ga igati väsinud masina käivituskoolituse , aga see on juba teine jutt, igaljuhul auto sõitis iga päev.

[mx77]

Väga hästi öeldud !
Lisan siia juurde oma kogemuse...
Tallinn-Tartu, linnapiirist (Mõigu) Tartu ümbersõit 1tund 21minutit, autoks siis Opel ja päris mitte tavaline Adam vaid see variant mis Lotuse logo kandis. Aasta võis olla siis... nojah kroon oli just tulnud ja bensiin oli odav.

Kulibin, oled sa ikka kindel, et see sina olid? Kui kroon tuli, oli eestis selle mudeli autosid täpselt üks tükk ja ma tean väga hästi seda kodanikku, kellele see kuulus .

[Troll]

ehh, mehed põnevat lugemist jagub..

Algatuseks..

Minul oli selliseks silmiavavaks kogemuseks 1993 aasta talvel minu esimese Lääne auto Nissan Sunny tippkiiruse proovimine Tallinn-Tartu trassil, pärast Jägala jõe silda pikal sirgel. Unustamatud hetked - gaas põhjas, spidomeeter 200 peal põhjas

Väga vaimustav, paraku on postituse autor jätnud mainimata omaaegse überauto kubatuuri ja võimsuse..? Oli ju tolleaegne laiatarbe rahvaauto.. Nagu VW golf.. Ilma erilise dünaamikata.

Algatuseks...Niipalju kui ma siin Mansteini postitusi jälginud olen, paistab, et tema põhitöökoht on Tallinna loomaaias kobrana, mürki imbub pea igast tema postitustest. Eluaeg pole selliseid roomajaid sallinud. Nüüd asjast. Võimalik, et aastate järel mälu petab ja spidomeetri märgistus polnud mitte 200-ni, vaid 180-ni. Meeles on, et osuti oli täiesti põhjas. Täiesti võimalik, et spidomeeter ei näidanud õigesti ja tegelik kiirus oli veelgi väiksem. Kas muudavad kõik need faktid situatsiooni dramaatilisust (lõppema hakkav sirge ja põhja kinnijäänud gaas)? Sulle anna ainult põhjust sisisemiseks, muidu on kohe kehv tunne, kui pole päeva jooksul kellelegi mürki pritsida saanud?

[Kilo Tango]

Njah. Nissan Sunnyst oli korraks olemas ka korraliku turbomootoriga (vist 2l, et rallisõiduks homologatsiooni saada) 4WD versioon.

[von manstein]

Algatuseks...Niipalju kui ma siin Mansteini postitusi jälginud olen, paistab, et tema põhitöökoht on Tallinna loomaaias kobrana, mürki imbub pea igast tema postitustest. Eluaeg pole selliseid roomajaid sallinud. Nüüd asjast. Võimalik, et aastate järel mälu petab ja spidomeetri märgistus polnud mitte 200-ni, vaid 180-ni. Meeles on, et osuti oli täiesti põhjas. Täiesti võimalik, et spidomeeter ei näidanud õigesti ja tegelik kiirus oli veelgi väiksem. Kas muudavad kõik need faktid situatsiooni dramaatilisust (lõppema hakkav sirge ja põhja kinnijäänud gaas)? Sulle anna ainult põhjust sisisemiseks, muidu on kohe kehv tunne, kui pole päeva jooksul kellelegi mürki pritsida saanud?

Hea sõber Troll, võtame ikka asja vabalt..

Mis ma siin ikka pritsin..

Lihtsalt need seierite loojalaskmise jutud on kuidagi domineerima jäänud. Vana kooli sohvrina suhtuksin säherdustesse väidetesse kahtlustavalt.

Omalt poolt uuesti diagramminäide

http://mycaracc.ru/cars/graph/6719

Et 20 aasta vanune golfirimakas kaotab tehaseandmetele 1,6 sekundit, kõneleb sellest et pea veerandsajandi jooksul on kapoti alt haihtunud vähemalt 15hj.

Ja tippkiiruseks võiks laias laastus prognoosida kõige rohkem 160.

Spidokas on aga gradueeritud 200 peale.. No ei lähe looja isegi vabalangemise tingimustes..

[Manurhin]

Lääne autode spidodega on asi lihtne - samas keres pakuti väga erinevaid mootoreid, näidikuplokk oli standardne. Võtame või näiteks Ford Sierra. Kõige väiksem mootor, millega seda pakuti, oli 1,3L , kõige suurem, mida mina näinud olen, 2,8L . Wikipedia andmetel isegi 5L (ainult Lõuna-Aafrikas müügiks). 1,3L Opel Kadett samuti ei suuda seierit põhja e. 200-ni jooksutada, 2L võiks sellega arvatavasti juba hakkama saada.

Vene tehnika on aga selles osas omajagu müstika. Juba osade neljakümnendate-viiekümnendate mootorratastel ulatus skaala 160km/h-ni, tegelik tippkiirus küündis vaid natuke üle poole sellest. Esimeste GAZ-24 ja Lada 2103/2106 180-ni küündivat spidokat pole samuti ühegi stock-autoga võimalik lõppu ajada (tõupuhta null-kuuega mõnel hullul on äkki siiski õnnestunud?), GAZ 2410 tahaks samuti 200km/h kättesaamiseks viiendat käiku ja võimsamat mootorit.

[jackpuuk]

[imghttp://i1200.photobucket.com/albums/bb322/jackpuuk/autod115.jpg][/img]

[imghttp://i1200.photobucket.com/albums/bb322/jackpuuk/autod113.jpg][/img]
[imghttp://i1200.photobucket.com/albums/bb322/jackpuuk/autod111.jpg][/img]

Vastu tulles kamraad von mansteini soovidele, siis pildid minu punasest armukesest. Kuna üks kamraad juba avaldas privas soovi selle ostmiseks, siis ütlen ka teistele, auto pole müügiks, see on minu pensionifond .

[jackpuuk]

Mingil põhjusel ei lase korraga üle kahe pildi postitusse laadida, panen siis veel 2 siia.

Tühimass 940 kilo, 91 kw 1,6-ne vabalthingav moto. Max vääne 5200-5700 pöördel, piiraja 7300-l. Nagu kribatud, 5000 pööret toob naeratuse näole, 7000 venitab selle kõrvuni .

[häh]

http://www.diseno-art.com/encyclopedia/ ... gti-r.html

Neid 90nendate alguse Sunnysid oli miljon erinevat- http://www.carinf.com/en/75403775.html

Ja sealt on veel puudu, nagu ütlesin, kindlasti oli olemas 1.6 mootoriga variant. Mis ei olnud GTi. Spidokas oli 200ni (seda pole eriti keeruline Google abil tuvastada).

Jajah, sellel CRXil on vist 8 sekundit sajani ja 212 km/h tippkiirus, eks? Mis Sa arvad, kas ta kiirendab mõnevõrra paremini, kui poolteist tonni rauda ja oluliselt suurem ristlõikepindala- nagu tavalised mid sized autod üldiselt on? (aga ilus on küll )