Operatsioon Shtorm-333 Afganistani hõivamiseks.Mingit tõsisemat vastupanu ei peeta üldse eriti tõenäoliseks. Vastupanuvõimelisem kontingent on paraku suuremas osas juba Eestist lahkunud. Kaitseks koheselt rakendatavaid reserve praktiliselt ei ole, niigi läbib ajateenituse vaid kolmandik ja neistki märkimisväärne osa mitteeestlased. Kui vastu pole panna piisavalt kvantiteeti ega kvaliteeti on tulemus kõigile teada. Linnu ei hakkaks keegi suvaliselt okupeerima, olulisem on ikka strateegilised objektid: relvalaod, side jne. kiiresti üle võtta. Eestis pole neid strateegilisi objekte nii palju, et paar spetznasi brigaadi sellega toime ei tuleks. See kas kaitseliitlased oma automaadi ja piiratud padrunivaruga metsas kükitavad ei huvita kedagi. Needki leiab vajadusel infrapunakaameraga varustatud droonidega hiljem kiiresti üles. Hetkel pole kuulivestegi meestele piisavalt jagada, Scoutspataljoni paarile kompaniile leiab võibolla midagi. Ülejäänud lähevad Iisraeli killuvestidega aastast 1994!
Kandvat rolli juhtimise paralüseerimisel ja kukutuse läbiviimisel kandis üks pataljoni suurune koondüksus.
Wikipediast leiad ise - kukutusrünnaku kullavaramu.
Ei huvitagi - taolise asjaga tegetakseSee kas kaitseliitlased oma automaadi ja piiratud padrunivaruga metsas kükitavad ei huvita kedagi.
a) kui see tekitab tõsisemaid probleem (nt suuri kaotusi)
b) kui see on poliitiliselt vajalik (banditismivastane sõda majandusliku allakäigu õigustusena - aga ka "bandiitide" amnestia kohaliku rahva poolehoiu suurendamiseks).
Relvastusega, mida täna meil jalaväerühm kasutab, pole mehhaniseeritud vastasele tõsisemat kahju võimalik põhjustada, kaotused tulevad 1:10 meie kahjuks.