SOR automajandi olmeruumides panid plaate autokompanii ajateenijad, kellest üks seda tööd hästi tundis ja ka teistele õpetas. Kvaliteet tuli selline, et võis näitusele üles panna. Seal, kus töötasid "profid" ehitajad, oli kvaliteet suurusjärgu võrra nigelam. Esimestel oli auasi oma rügemendi jaoks korralikult teha, teised teenisid lihtsalt palka välja ja tegid "ülejala".
70. aastate lõpus ehitatud Rahumäe tee kasarm, Rahumäe tee alguses asuv 12 korteriga elamu ja Pirita kompleks, mis praegu Vene saatkonna käes, on ehitatud piirivalve ehitusroodu ajateenijate poolt, keda juhendasid mõned vabapalgalised spetsialistid. Armee stroibati käkerdistega ei anna võrreldagi. Asi selles, et piirivalvevägedesse (ka ehitusväeosadesse) võeti vaid keskharidusega ja karistusregistrita kutsealuseid. Stroibatti saadeti aga neid, kes mujale ei kõlvanud.
Miks peaksid jehoovatunnistajad ja teised relvadest keeldujad halvemat tööd tegema?
Hm, kuigi ma saan aru, et Lemet ei saa kohe kuidagi ilma minuta - ei ole siit teemast kohe mitte ühtegi postitust kustutanud stroibati ega muu sellise teemal. Ilmselt on siin moderaatorite seas teisigi inimesi, kellede jaoks Eesti kaitsevõime ei samastu stroibattide olemasoluga.
Aga Kapten Trummi puhul jäi see näide siiski poolikuks. Kui jutuks on ikka supi keetmine ja umbes torude puhtaks lükkamine, siis oleks näiteks ikka sobinud nende kompanii enda kaasavõetud köögionud ja torujürid. Mitte ehituskorpuse ehitusspetsialistid.
Kuidas siin küll kisati, kui käidi lauale idee kasutada sõdureid/asendusteenistujaid KV vajalike tööde ärategemiseks.....
Stroibatt, KV maine allalaskmine, kremli mõjuagentidest õõnestajad.....
Ja nüüd äkki, USA, meie suurim sisuline ja vaimne liitlane, toob siia tööd tegema analoogse sõduritest "stroibati".....
Tapal juba vennad töötavad (mil.ee lehel saidid väljas) - ehitavad saalungeid, juhivad ekskavaatorit.....
Kus nüüd on need stroibati kuulutajad.....?
Panna need US sõdurid ühte patta meie ajateenijatega või isegi NA stropatiga ...? Kas need US omad ei ole mitte "elukutselised ehitajad"?
Aga Kapten Trummi puhul jäi see näide siiski poolikuks. Kui jutuks on ikka supi keetmine ja umbes torude puhtaks lükkamine, siis oleks näiteks ikka sobinud nende kompanii enda kaasavõetud köögionud ja torujürid. Mitte ehituskorpuse ehitusspetsialistid.
No administratiivreziimis olles ei keeda meil suppi kompanii köögimeeskond ega paranda kasarmu torusid kompanii tehnik. Ega nad seda tegelikult ka teha saa, muidu jäävad ilma millestki väljaõppes. Need on täiesti eri paralleelsüsteemid, kui on adminreziim (väljaõppel isikud saavad väljaõpet väeosas ja neid teenindavad inimesed teevad tööd), siis väeosas teeb vabapalgalist tööd täiesti arvestatav seltskond ja seal on minuarust küll täiesti mõeldav nt rakendada neid, kes tervise pärast ei kvalifitseeru või kellel on mingid muud veendumused. Täna on nendele kohti napilt ja nad on sunnitud tegema töid, mida minuarust kuidagi motiveerimaks ei nimeta. Neid asendusteenistuse võimalusi on väga väike arv ja lõviosa noorsande laseb lihtsalt sujuvalt selle 18-27 perioodi mööda, ilma et peaks üldse riigi nimel kõrt kõrre peale tõstma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Aga Kapten Trummi puhul jäi see näide siiski poolikuks. Kui jutuks on ikka supi keetmine ja umbes torude puhtaks lükkamine, siis oleks näiteks ikka sobinud nende kompanii enda kaasavõetud köögionud ja torujürid. Mitte ehituskorpuse ehitusspetsialistid.
No administratiivreziimis olles ei keeda meil suppi kompanii köögimeeskond ega paranda kasarmu torusid kompanii tehnik. Ega nad seda tegelikult ka teha saa, muidu jäävad ilma millestki väljaõppes. Need on täiesti eri paralleelsüsteemid, kui on adminreziim (väljaõppel isikud saavad väljaõpet väeosas ja neid teenindavad inimesed teevad tööd), siis väeosas teeb vabapalgalist tööd täiesti arvestatav seltskond ja seal on minuarust küll täiesti mõeldav nt rakendada neid, kes tervise pärast ei kvalifitseeru või kellel on mingid muud veendumused. Täna on nendele kohti napilt ja nad on sunnitud tegema töid, mida minuarust kuidagi motiveerimaks ei nimeta. Neid asendusteenistuse võimalusi on väga väike arv ja lõviosa noorsande laseb lihtsalt sujuvalt selle 18-27 perioodi mööda, ilma et peaks üldse riigi nimel kõrt kõrre peale tõstma.
Selle asendusteenistuse meeste admin töödele rakendamisele on üks lihtne piirang - nad ei ela enamasti kusagil seal väeosa lähedal, et saaksid ilusti hommikul tööle tulla ning õhtu koju magama minna. Kui neid aga kasarmeerida, siis tuleb kõigepealt jälle kasarmukohad ehitada jne...
Odavam ikkagi kasutada kohapealset tööjõudu ning asendusteenistust lasta neil läbi teha kusagil oma elukoha lähedal.
Alustuseks võiks uuesti mõelda selle peale, et miks meil üldse kaitsevägi on ja milleks meie (ja kõik teised normaalsed riigid) ajateenijaid kasutavad. Kaitsevägi on ju loodud eelkõige selleks, et hoida enda käes riigipoolset organiseeritud vägivalla monopoli ülejäänud ühiskonna kaitsmiseks välisvaenlase vastu, st. pakkuda ühiskonnale teenust, mille osas erasektori konkurents (erinevalt nt ehitamisest või sööklateenuse pakkumisest) puudub. Ajateenistust eksisteerib meil ainult selleks, et valmistada ette sõja aja üksusi. Sõja-aja üksuseid valmistatakse ette nende erialade lõikes, mida reaalselt ka sõja ajal vaja on. Ja Eesti tingimustes puudub igasugune vajadus sõja-aja üksuste järele, kelle peamiseks ülesandeks on mingite alaliste, oma olemuselt rahuaegseks kasutamiseks vajalike taristuobjektide ehitamine, nagu kasarmud, teed, polügoonirajatised, alalised piirdeaiad, laod jne, sest selliseid asju keegi Eestis sõja ajal reaalselt ei kasuta, juurde ei ehita ega remontima ei hakka. Mobiliseeritud armee on selleks ajaks kogu oma killavooriga metsadesse ja lahingutegevuse piirkonda hajutatud ning rahuaegses paiknemiskohtades istumine (või veel rumalam, nende arendamine) on sõja korral täielik lollus, millega keegi tegelema ei hakka.
Tõsi, teatud „ehitajad“ on ka EKV-s olemas – pioneeriüksused – kuid nendel on täiesti konkreetne SA-funktsionaalsus: lisaks „asjade lõhkumisele“ ja vastase liikumise takistamisele ka oma üksuste mobiilsuse tagamine (läbi ajutiste teede rajamise ja putitamise, välisildade rajamise) ning välikindlustamine. Milleks on nendesamade üksuste koosseisus ka nt buldooserid ja ekskavaatorid. Kuid iseenesest ei pea pioneeriükstes teenimiseks olema elukutseline ehitaja, ja nagu öeldud, selliste üksuste järele on reaalne vajadus, mida sõja korral ehitusfirma või kaevandusfirma õhkijad lahinguolukorras tagada ei suuda.
Ka mainitud USA üksus on minu arusaamist pidi mitte mingi eriline ehitusväeosa, vaid tavaline brigaadi orgaaniline pioneeripataljon. Mis tulenevalt USA armee laiematest vajadustest on ilmselt natukene võimekam või teistsuguse spetsiifikaga. Kuigi ma ei näe iseenesest mingit põhjust, miks USA ei võiks nendesamade rahuaegsete tankiteede ehitamiseks ja betooni valamiseks tsiviilkontraktoreid kasutada.
Kui rääkida sellest, et muudaks siis meie kaitseväe ajateenistuse põhimõtteid selliselt, et hakkaks kas spetsiifiliste oskustega ajateenijad, kehvema tervisega ajateenijaid või asendusteenistuslasi rakendama rahuaegseteks tugiteenusteks nagu ehitamine, remont, toitlustamine vms, siis põhimõtteliselt ei ole eriti mõttekas dubleerida teenuseid, mida erasektor niikuinii juba täna suudab tagasi. Ilmselgelt oleks seejuures mõistlik selleks kasutada ajateenijaid, kellel on juba olemas sellekohane varasem haridus ja kogemused. Nüüd hakkavad tulema esimesed agad – kui keskmine ajateenija on täna 20-21 aastat vana, siis kui palju saab ajateenijate seas üldse olla mehi (ja naisi), kes on selleks ajaks juba oma kutsekooli lõpetanud ja ka erialast praktikat saanud? Kuidas mõjuks selline „selektsioon“ n-ö päris-SA-üksuste mehitamisele ja kvaliteedile.
Teiseks, väidetav ajateenijate kasutamise odavus sellisteks töödeks. Kui jätta kõrvale see, et erinevalt nt elukutselisest ehitajast ei pea ajateenijale maksma palka, vaid 100-150 eurost toetust, siis sellisele ajateenijale tuleb ikkagi tagada kasarmukoht, kolm korda päevas süüa anda, vormiriided selga anda, spetsiifilised tööriistad ja tehnika hankida (ja seda uuendada-hooldada, kui me just peamise tööriistana talle sapöörilabidat ette ei näe), vaja on täiendavalt palgata spetsialistid, kes nende ehitajate tööd planeerivad, organiseerivad, järelvalvet teostavad jne. Kogu see lõbu tuleks ju loomulikult teiste SA-üksuste arvelt ja poleks kokkuvõttes enam eriti odavam, kui kasarmuehitamiseks lihtsalt ehitusfirma palgata.
Samuti jääb alati veel kvaliteedikontrolli ja vastutuse küsimus. Kui tsiviilfirma ehitab vigase kasarmu, siis ei pea talle ettenähtud summat välja maksma, vaid vastupidi, saab veel lisatrahvid sisse nõuda või objekt garantiiremonti saata. Kui ajateenijatest ehitajad praagiga hakkama saavad, siis ei ole seda raha enam kelleltki nõuda, tuleb leppida praagiga ja teha veel täiendavaid lisakulutusi praagi likvideerimiseks.
Ja kui EOD toob toreda näite, kuidas kunagi SOR-is sattus tublide kogemustega ajateenija, kes vannitoa ilusti ära plaatis, siis kindlasti nii oligi. Aga mina küsiks selle juures seda, et miks inimene samal ajal hoopis sarnaselt oma kaasvõitlejatega väljaõppes ei osalnud?
Mis puudutab seda, et NA ajal tegi stroibatt keskmiselt ikka „rahuldava“ tasemega objekte, või et õudset praaki tegid peamiselt mitte-ehitusväeosade ja dispattide ajateenijad, siis alustuseks näitab see mitte-stroibattide näide juba seda, kui kahtlase väärtusega on ajateenijate kasutamine millekski muuks kui sõjaline väljaõpe ja tegevus. Teiseks, mõned lennukiangaarid (jpm objektid) võisid tõesti hästi välja kukkuda, aga üldiselt ei tea mina kedagi, kes oskaks välja tuua ehituspataljonide poolt eriti hästi tehtud asju. Nt selline „militaarspetsiifiline“ ehitis nagu Ämari lennubaasi lennurada oli sedavõrd kehva kvaliteediga, et tuli juba mõnikümmend aastat pärast ehitamist kogu täiega ülesse võtta ja (elukutseliste ehitajate poolt) täies mahus uuesti teha. Ja vean kihla, et püsib nüüd kauem, kui stroibati toodang. Ja kui „keskmiselt“ ehitasid stroibati mehed ikkagi „rahuldava“ kvaliteediga, siis miks on eranditult kõikides KV tänastes (ja ka juba terves reas tänaseks suletud) linnakutes niimoodi, et praktiliselt kõik tsaari- või esimese vabariigi ajal elukutseliste ehitajate poolt rajatud hooned on püsinud juba 70-100 aastat ja püsivad veel vähemalt teist samakaua veel, aga praktiliselt kõik NA ehitusväelaste poolt rajatud hooned on nii kehvas seisus, et odavam on need maha lõhkuda ja uued ehitada, või veelgi tavalisem – sulgetakse kogu amortiseerunud linnak, kuna selle täielik rekonstrueerimine on mõttetu?
Tankitee ehitamine läbi soistunud alade võib neil geovõrkudega lõppkokkuvõttes päris kalliks minna. Miks ei võiks seal lihtsalt buldooseriga sihti sisse lükata ja aherainega ära täita, oleks palju lihtsam ja odavam, tuleb sinna siis lõpuks mõni betoontee?
Kui rääkida sellest, et muudaks siis meie kaitseväe ajateenistuse põhimõtteid selliselt, et hakkaks kas spetsiifiliste oskustega ajateenijad, kehvema tervisega ajateenijaid või asendusteenistuslasi rakendama rahuaegseteks tugiteenusteks nagu ehitamine, remont, toitlustamine vms, siis põhimõtteliselt ei ole eriti mõttekas dubleerida teenuseid, mida erasektor niikuinii juba täna suudab tagasi. Ilmselgelt oleks seejuures mõistlik selleks kasutada ajateenijaid, kellel on juba olemas sellekohane varasem haridus ja kogemused. Nüüd hakkavad tulema esimesed agad – kui keskmine ajateenija on täna 20-21 aastat vana, siis kui palju saab ajateenijate seas üldse olla mehi (ja naisi), kes on selleks ajaks juba oma kutsekooli lõpetanud ja ka erialast praktikat saanud? Kuidas mõjuks selline „selektsioon“ n-ö päris-SA-üksuste mehitamisele ja kvaliteedile.
Kusjuures arvan, et SA üksusi see ei mõjutaks, kuna meil praktiliselt puudub võime/tahe kriitiliste oskustega tegelasi valimist välja noppida (rääkimata juba kutsealuste sihipärasest sõelumisest). See, kas aga kuulipilduriks saab keegi, kelle praktilised tööoskused on omandamata või saab selleks õppind pottsepp, ei oma enam tähtsust. See aga, et me võime telest vaadata, kuidas Unimogi käigukasti ringivahetamiseks sõidutatakse auto SEBE remonditöökotta, on pehmelt öelda NÕRK tulemus. Sellise töö peab suutma iga väeosa ise ära teha, ka välioludes muide. Ehitustegevust ajateenijate peale rajada ma pole soovitanud - lihtsalt viitasin, et mõningatel juhtudel seda on kasutatud. Pigem oli jutt ikka tugiteenustest. Lisaks meenutan, et meil 2/3 saab sisuliselt templi "kõlbmatu", "tugiteenus" võiks tulla aga just sealt (kel tervis riviteenistust ei kanna). See ressurss on meil täna täiesti kasutamata.
Kuigi ma ei näe iseenesest mingit põhjust, miks USA ei võiks nendesamade rahuaegsete tankiteede ehitamiseks ja betooni valamiseks tsiviilkontraktoreid kasutada.
Kui sõda käib, siis pole neid tsiviilkontraktoreid enam kuskilt võtta (näiteks põhjusel, et tsiviiltöötajad on laiali jooksnud), seepärast sõduritega tehaksegi.
Selline lihtne kaalutlus võib jänkidel olla (mitte et ma seda betoonivalu vormis väga heaks kiidaks). Sõjaohu korral, rääkimata sõjast, tekib totaalne kaos (igas sõjas on olnud nii) ja täna näiliselt hästi toimivad tsiviilkäitised homme enam ei tööta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nt selline „militaarspetsiifiline“ ehitis nagu Ämari lennubaasi lennurada oli sedavõrd kehva kvaliteediga, et tuli juba mõnikümmend aastat pärast ehitamist kogu täiega ülesse võtta ja (elukutseliste ehitajate poolt) täies mahus uuesti teha.
Vat seda rumalust peaks lausa eraldi õiendama.
Ämari (ja muud) lennurajad ei saanud EV perioodil üle 10 aasta praktiliselt mingit hooldust.
Hooldus seisneb seal raja aluse drenaaži korrashoius ning rajakatte (pigiga kaetud vuugivahed nt) pidevas parandamises.
Tehakse viimast spetsiaalse pigiga (mis löökidega ei anna kilde).
Kui seda pole tehtud (ja Eesti radadel ei tehtud), siis 10 aastaga viivad külmakerked, veekahjustused jne raja sellisesse seisu, et raskema lennukiga on sinna ohtlik maanduda.
Teiseks ei saa unustada seda, et siin kasutatud lennundustehnika oli raja sileduse suhtes vähenõudlik (üldjuhul oli loodud vajadusel pinnasrajale maandumiseks). Läänes kasutatavad lennumasinad oma kitsa telikurööpme ja pisikeste ratastega on aga märksa kapriissemad.
Seega - Eestis olnud rajad muutusid kõlbmatuks mitte stroipati kvaliteedi, vaid ikka eestlaste enda tegematajätmiste tõttu. Selleks oli mõistagi eri põhjuseid (ja rahapuudus).
Kui tänast Ämari rada ka 10-15 aastat ei hooldataks, siis suure tõenäosusega saab seda peagi uuesti ehitada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Kusjuures arvan, et SA üksusi see ei mõjutaks, kuna meil praktiliselt puudub võime/tahe kriitiliste oskustega tegelasi valimist välja noppida (rääkimata juba kutsealuste sihipärasest sõelumisest).
Aga tee lihtne arvutus ja tõesta meile kuidas tugiteenuseid saaks ajateenijatega ära teha nii, et see SA üksuste jaoks mõeldud kulusid ei mõjuta. Mitu tugiteenistujat sa aastas teenistusse võtaks? Mitu kasarmukohta selleks (juurde) vaja on? Mitu ülemat selleks tarvis on? Kui palju suureneb toiduraha? Kui palju suureneb vormiriietuse kulu? Kui palju suureneb tehnika kulu? Kui palju suurenevad üldhalduse kulud juurde tekkiva pinna pealt jne?
Annad ikka endale selgelt aru taolise arvutuse keerukusest?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Saan ja julgen väita, et need arvutused on ka tehtud ning jõutud järeldusele, et teenuste sisseostmine on odavam kui ajteenijate kasutamine nendeks töödeks, rääkimata sellest, et kaitseväe ülesanne on välja õpetada sõdureid sõjaaja ülesannete jaoks, mitte lukseppi ja pesupesijaid.
Lihtsalt igaks juhuks mainin, et "lukksepad ja pesupesijad" on sõjas vähemalt samatähtsad kui laskurid ja kuulipildurid.
Eriti riigis, kus laiem kriisivalmidus/arusaam on tasemel, kui vallavanemalt küsida, et mis saab siis, kui nädal aega pole elektrit, vastab viimane "aga Kaitseliit teeb meile siis suppi".
Oli üks taoline ütlus lausa, et "while amateurs talk about tactics, professionals discuss about logistics"
Nende arvestuste kohta jään oma arvamuse juurde, olen elus neid teenuse sisseostmise kampaaniad näinud mitmeid, kõik nad on üldiselt olnud kampaania korras "outsourcing on meie tulevik", ilma mingite tõsiseltvõetavate arvutusteta, lihtsalt et oleks popp - ning äraseletamata on vastavad eelarveread ka asunud kiiresti kasvama - näiteks selle võrra, et pole suudetud lepingu tegemisel ette näha kõiki nüansse ja selle lisatöö eest kasseerib lepingupartner armutult raha sisse. Üldiselt ongi reegel, et kui antud funktsiooni täitev inimene pole väga üle makstud ning on normaalselt ja pidevalt koormatud, siis analoogse tegevuse teenusena sisse ostmine tuleb kallim. Meil just kontoris läks koristamisega tegelenud tädi (tegi pensionilisana) tervise pärast ära, asemele võetud koristusfirmade pakkumistest oli aasta peale kõige odavam 3 korda kallim kui tädi palk+maksud+koristusvahendid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
