Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[HeiniR]

Äsja Norrat külastades kõlas ühel päeval Oslo kesklinnas kõva sireen, hiljem kohalikud selgitasid kolleegile,et tegu oli õhuhäire süsteemi testimisega,mida mõni kord aastas läbi viiakse. Kui uurisin,et kuidas inimesed testil ja reaalsel olukorral vahet teevad, siis tuli välja,et antud testimise informatsioon antakse massimeedia vahendusel inimestele varakult teada (kus,mis ja millal?).

[Lemet]

Ja mitte ainult Oslos, see "igand ja arengu eilne päev" toimub ka teistes linnades.

[Martin Peeter]

Selline kompanii varustuse eelpositsioneerimisladu ... on ju sügavalt sümboolne.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/e11026 ... ce1b2c1a1e


Minu meelest oleks selliste sõnumite peale meie poliitilisel juhtkonnal aeg oluliselt isepanustamist suurendada.

[negevng]

Minu meelest oleks selliste sõnumite peale meie poliitilisel juhtkonnal aeg oluliselt isepanustamist suurendada.

Selle valitsuse ega riigikogu koosseisu juhtimisel seda kohe kindlasti ei juhtu. NATO ei paiguta siia suuremaid vägesid sest siin ei ole tagalat ja need on sõja korral väga lihtsalt teistest äralõigatavad ega NATO staapides siis idioodid ei istu. Riigi kaitse on riigi kodanike endi mure, soomlastest tuleks eeskuju võtta, nemad ei jää lootma NATO -le ega kellelegi teisele vaid eelkõige iseendile. Poliitikud, kes räägivad siin rahvale mingist NATO brigaadist või pataljonist ei ole nähtavasti võimelised tajuma tegelikku reaalsust, nii nagu Päts ja Laidoner 1939. Enne oleks võinud ju liitlastega läbi arutada kas selline soov saaks olla üldse reaalne ja siis alles pärast oma ühissoovidega lagedale tulla. Kui Eesti poliitiline eliit riigi kaitset vähekenegi tõsiselt võtaks, peaks need kaitsekulutused olema SKP -st vähemasti 3% või 4%. 2% on mõeldud NATO ees minimaalsete kohustuste täitmiseks ja see näitab väga selgelt, riigi reaalne kaitsevõimekus poliitikuid vähimalgi määral ei huvita, peaasi, et NATO ees oleksid minimaalsed kohustused e. see 2% täidetud. Selline riik saab ajutiselt eksisteerida vaid kellegi teise armust aga puhtalt kellegi armust eksisteeriv riik ei ole iseseisev riik.

[aest]

Küsimus - minu arust - ei ole mitte selles, kui suur on kaitsekulutuste protsent SKP-st, vaid hoopis ses et kuis seda kasutatakse.

[Viiskümmend]

Eesti kliima ei toeta ladustamist, asjad lähevad lihtsalt roostetama.

[Kapten Trumm]

Näiteks Suurbritannia või Hollandi kliima toetab seda veel vähem.
Lisaks pidevale kehvale suusailmale veel rannikualadel meresoola probleem, mida tuul mandrile kannab.

Ameeriklastel pole lihtsalt täna midagi reaalselt Ida-Euroopasse nii lihtsalt paigutada, seepärast räägitaksegi brigaadist kogu kamba peale, sellisel juhul ongi territooriumi suurust arvestades meie mõtteline osa pisike (kompanii või komp+). Kui me pretendeerime pataljonile (nt tankipataljon), siis peaks jaotus olema minimaalselt BCT (brigade combat team) Balti riikidesse ja diviis+ Ida-Euroopasse.

Jään siiski oma juurde, et parim, mida jänkid saaks teha, on toetada meid kriitiliste võimearenduste loomisel (nt keskmaa õhutõrje) tehnika, laskemoona ja väljaõppega. Mehed leida ja baasid-kasarmud ehitada tuleb muidugi meil endil. Kaugelt suurem väärtus kui oma põhiüksusest sadade kilomeetrite taha paigutatud kompanii - igaks juhuks tuletan meelde, et Siilil osalevate meeste koguarv vastas ca 100-le kompaniile ja osales ca 2/3 sõja-aja koosseisust. Küll aga tahavad need kompaniid samamoodi baase ja kasarmuid, siis seda raha võiks kulutada reaalsete uute võimete peale, mitte nt USA 82. õhudessantdiviisi kompanii tarbeks (mis meile midagi erilist sõjaliselt juurde ei anna - kergjalaväekompaniisid meil endalgi, nt tankikompanii või reaktiivmiinipildujate patarei oleks juba teine tera).

[Martin Herem]

Erinevalt strateeg Trummist mina ei arva, et parim mida USA teha saab, on anda meile midagi, mida me täiendavate ressurssidega ülal peame pidama. Ressurss ei ole ainult raha. Ressurss on ka inimesed. Mitu inimest on vaja keskmaa ÕT patarei mehitamiseks? Tankide teema all ma seda juba arvutasin ...
Kas ma sain õigesti aru, et USA toel võiks ladustatud asjade asemel hoopis kasarmuid ehitada ... reservväelastele?

[Kapten Trumm]

Valmistaja claimib, et raketikompleks, mis koosneb juhtimiskeskusest (mitu C-d täpselt ei öelda), oma radaripostist ja kolmest raketimasinast (a' 6 raketti) vajab 22 inimest.
Nendest suurem osa on võimalik mehitada ajateenijate hulgast. Seega, rahuaegseks rutiiniks, 8-tunniste vahetustega, puhtalt kaadriga mehitades on ühele kompleksile tarvis 4,5 vahetust ehk 176 inimest. See on siis antud lähteandmete juures personalivajaduse lagi. Palju see Ämari personalivajadus oligi....

Arvestades, et keskmine palk ei ole seal üle 1500 euro, siis palgakulu koos maksudega tuleb ca 4,3 miljonit eurot.
Palju see täiendava infra rajamise kulu oligi, mis valitsus äsja eraldas, 60 miljonit...?

Probleem on jällegi (peamiselt) selles, et jõuluvana ei anna meile NASAMS II riistasid, väljaõpet ja laotäit rakette nende juurde.
Lihtsalt stardilävendi ajab analoogselt tankidega kõrgeks ikkagi tehnika ülimalt kõrged soetushinnad.
Kogukulud eelarves aga lähevad lõhki vanal heal eeldusel - kui tegevused planeerime ekspansiivselt, täiendavate inimeste võtmisega, täiendavate kasarmute ehitamisega, täiendavate ajateenijate väljaõppesse võtmisega.

[Martin Peeter]

Ma tõesti ei oska sellise eelpositsioneerimislao asja hinnata. Aga millist sõnumit sellest välja võib lugeda? Neid sõnumeid on kusjuures rohkem ja arvestada tuleb mitmeid aspekte. Ütleme nii, et kui ameeriklased on valmis ka mingis hübriidsõjas meile kohe appi tulema, siis on kaks kompaniid kahe tankirühmaga siiski selge jõud. Sõnumi tugevdamiseks võiks tegelikult teha ühe ühisõppuse pealetungilahingu harjutamiseks linnalises keskkonnas, et näidata, et sähedune asi on võimalik. Kas see ka reaalses olukorras nii läheb, julgeksin natuke kahelda. See võib olla sõnumi üks positiivne osa. Sõnum, et Eestit ilma ameeriklastele viga tegemata ei ole võimalik okupeerida, anti juba esimese kompanii Tapale paigutamisega. Täismahus invasiooni tagasilöömiseks aga kindlasti pole 2 kompaniid pluss praegused liitlaste õhujõud liitlaste usutav heidutus. Negatiivne sõnum on siiski ka - et Eestisse ei paigutata jõudusid, mis oleksid adekvaatsed täismahus invasiooni tagasilöömiseks. On selleks põhjuseks siis tahtmatus Venemaad ärritada või strateegiliselt viletsavõitu paiknemiskoht ilma tagala sügavuseta. Igal juhul on enese võimete väljaarendamine antud juhul väga omal kohal.

[tommy]

Täismahus invasiooni tagasilöömiseks aga kindlasti pole 2 kompaniid pluss praegused liitlaste õhujõud liitlaste usutav heidutus. Negatiivne sõnum on siiski ka - et Eestisse ei paigutata jõudusid, mis oleksid adekvaatsed täismahus invasiooni tagasilöömiseks.

Mis on sinu jaoks täismahus invasioon.??
Ja milliste jõududega tuleks sel juhul arvestada.???

[trs]

Küsimus on just nimelt selles, et kas territooriumi okupeerimiseks tuleb USA-ga vähemalt kokku leppida, või saab siit kenasti üle sõita ilma ühelegi USA sõjaväelasele varbale astumata. Meie jaoks on siin ka sümboolses mahus USA sõjaväelaste viibimine tegelikult kaitsegarantii. Ilma eelneva kokkuleppeta ühe USA kompanii maa pealt pühkimine või vangistamine lihtsustab juriidiliselt ja poliitiliselt jne nii USA kui teiste Nato riikide sekkumist konflikti. See on otsene heidutus venelaste jaoks. Ei saa muidugi eitada, et see on samal ajal ka kiusatus nende ideoloogiast vaevatud sibulate jaoks, kel katus täiega sõidab. Samuti ei oma see erilist efekti, kui kääbikud ikkagi plaanivad mingis suitsiidimeeleolus tervet kapitalistlikku maailma tuima näoga vallutama minna. Aga selle vastu ei olegi meil midagi teha, pigem loota, et meie maast ei kujuneks lahingutanner selles tsiviliseeritud maailma ja tiblastani vahelises hullumeelsuses. Kaitselahingud Berliini all mõjuks Euroopale palju tervistavamalt.

[Poti soldat]

Erinevalt strateeg Trummist mina ei arva, et parim mida USA teha saab, on anda meile midagi, mida me täiendavate ressurssidega ülal peame pidama. Ressurss ei ole ainult raha. Ressurss on ka inimesed. Mitu inimest on vaja keskmaa ÕT patarei mehitamiseks? Tankide teema all ma seda juba arvutasin ...
Kas ma sain õigesti aru, et USA toel võiks ladustatud asjade asemel hoopis kasarmuid ehitada ... reservväelastele?

Tõepoolest tehnika andmine muidugi ei ole parim, kuna on olemas veel parem variant kus USA tagabki meie kaitse kogu täiega. Siis pole meil endil vaja ei tehnikat ega mehi. Kulud piirduks USA vägede majutamisega seonduvaga. Aga ma kardan et selline variant on veel ebareaalsem kui USAst tehnika saamine.

[Viiskümmend]

Julgeolekukontekstis on oluline, kas Ameerika vägede ja varustuse paigutamine siia toimub endiselt Vene-NATO 1997 a. lepingus sätestatud põhimõtetest lähtuvalt (selle ümber kuidagi trikitades) või siis enam mitte? Ka meie president on öelnud, et kuna Venemaa on seda lepingut ise väga demonstratiivselt rikkunud siis ei peaks ka NATO seda enam ühepoolselt järgima ja ise kuntslikult elus hoidma, ehk varustuse ja vägede paigutamise poliitilise sõnumi osas size does matter.

Kuna Venemaa agressiivsus ei tule üllatusena siis on liitlaste vägede ja varustuse füüsilise paigutamise peale meie plaanides kindlasti juba varasemalt mõeldud.

[hillart]

Kas ma sain õigesti aru, et USA toel võiks ladustatud asjade asemel hoopis kasarmuid ehitada ... reservväelastele?

Just nimelt kasarmuid. Kuid mitte reservväelastele, vaid neile seni kaitseväkke võtmata poistele-tüdrukutele, milliste ajateenistusse võtmisest keeldumise üks argument on seni olnud kasarmukohtade puudus. Ja muidugi kuluks omajagu raha taristu tarvis üksustele-allüksustele, missugused "geniaalse" RKAK-i tulemusena peavarjuta jäid ning nüüd kuhugile erinevatele kaitseväe- ja rendipindadele kuidagimoodi pressitud on. Nimetatud rendipindade maksumused on juba praegu lihttehetega väljaarvestatult kolossaalsed (kordades ületades maksumuse, kui need pinnad kaitseväele endale ehitataka). Jätkusuutlikkusest ma selle viimase variandi puhul parem ei räägikski.
Jah, me saaks OMA kaitsevõimet tõsta, selmet end taas kord n.ö. võõraste sulgedega ehtida.
Muideks! KÕIK senised ümberstruktueerimised ja uute kasarmukohtade juurdeehitamised viimase 15 aasta jooksul pole seni praktiliselt kasarmukohtade üldarvule mitte midagi juurde andnud (v.a. mõned erandid). Pigem vastupidi. Pinnad on uueks saanud ja euronormidele vastavaks muutunud, aga kitsikus ikka samaks jäänud või isegi hullemaks läinud.