Viktoriin

[Tarmo Männard]

Jah, tõepoolest, nii see on!
See oli tõesti ühe väikese poisi sünnipäevatordi kaunistus. Lisaks veel kaks martsipanist F-1 granaati.
Ja mõned eredavärvilised kommid. Plikadele!

[Kulibin]

Vastaja ei küsi, siis topin oma kärsa vahele ...
Küsimus siis selline:
Mida kasutasid idanaabri kontinentidevahelised raketid navigeerimismajakana ?
Ütlen vihjeks, et tegu ei ole maaise objektiga.

[Lemet]

Tähti...

[Kulibin]

Palun täpsemalt, tähti on palju.

[kirsa710]

Stella Polaris?

[Kulibin]

Peaaegu pihtas aga vastus ei ole õige.

[diesel]

midagi heledat ja hästi leitavat.
vega näiteks?

[Kulibin]

jaaniõlu peaaegu välja teenitud, aga siiski mitte pihtas.

[Walter2]

Ikkagi Põhjanael?

[chac]

Ikkagi Põhjanael?

kui põhjanael siis vist austraaliat ei plaanita pommitada

[Kulibin]

[eeru]

Milchstrasse

[kirsa710]

Lõunapoolkera jaoks siis ilmselt Sigma Octantis (Polaris Australis), kuigi on ka täpsema ekv.otsetõusuga täht (HIP 71348)

[Some]

Tuginedes "Inventing Accuracy: A Historical Sociology of Nuclear Missile Guidance" By Donald A. MacKenzie, leheküljed 330-333:
USA süsteem jälgis ühte tähte, vene oma mitut samaaegselt. Kindlaid tähti ei olnud, pandi vastavalt trassil hästi nähtavad tähed mällu. Põhivaidlus oli teemal, kumb siis täpsem, kas USA ühte tähte kasutav või NSVL-i mitut. Panin ühe lehekülje raamatust pildina kaasa.

[Some]

Formuleerin oma vastuse Kulibinile. NSVL-i ballistilised tuumaraketid kasutasid navigeerimiseks kahte tähte. Milliseid konkreetselt, sõltus raketikandja asukohast (allveelaeva asukoht muutub tihti), aastaajast ja kellaajast. Rakett võib lennu ajal ümber lülituda jälgima uusi, paremini nähtavaid tähti.