Leitud relvad...

[meesmetsast]

Et siis kus olete teie leidnud relvi, vanaisade vms kelle omi näiteks enda maamajadest jne...

Teada on, et mu vanavanaisal oli Luger 08, kuid kui tema suri, siis suri ka teadmine kus see relv asuda võiks, seega olen suht kindel, et see relv veel kuskil maamajas peidetud..Maja asub Lõuna-Eestis. Mis arvate, kuhu see võiks peidetud olla? (Suvel lähen vaatan ja tuhmin topeltlae läbi mis on täidetud peene liivaga)

[suurpomm]

Et siis kus olete teie leidnud relvi, vanaisade vms kelle omi näiteks enda maamajadest jne...

Mis arvate, kuhu see võiks peidetud olla? (Suvel lähen vaatan ja tuhmin topeltlae läbi mis on täidetud peene liivaga)

Sinu vana-vanaisa viis selle tipa-tapa miilitsasse, ja kui ta seda ei teinud tuleb sul seda nüüd ise politseisse viia. Valvas silm on sind nüüd märganud.

[Karuke]

Mina ei oleks relva maija peitnud - sest juhul kui... hakataks seda otsima nimelt sealt.
Ohutum oleks kuhugi hoovi aiaposti alla - kui korralikult konserveerida ei juhtu selle relvaga seal näiteks tavoti, kaltsu, karbi sees midagi.

Aga noh oletame, et majas.
Kuigi ehituskonstruktsioonides on palju metalli - naelad kruvid jms - võiks ikkagi abi olla metalliotsijast.
Või siis loogikaülessane - vaevalt, et su vanaisa tahtis peale relva peitmist siseviimistluse taastamiseks remonti teha?
Seinad-lagi peaks mängust välja jääma.
Põrand?
Oleneb viimistlusest parkett? laudpõrand?
Tõenäolisem on laudpõrand - suur osa laudu jääb(jäi) mööbli alla, neid üles kiskuda oleks suht ebamugav.
Põrandaliistud - kah ebamugav.
Võibolla on mõni laud jätkatud?
Ahju ümbrus?
Relva säilimise kohast ebaotstarbekas.
Kelder?
Suht perspektiivikas koht - saab seinataha saab põranda alla...
Viimistlus on keldriruumides tavaliselt kehvem.
Pööning?
No selle peale tulid ise - vaata aga jälle millist põrandalauda oleks kergem üles sikutada?
Ehk seal ongi.
Inimene kipub minema lihtsama vastupanu teed, selle pilguga vaatagi - kuhu saaks midagi sokutada ilma midagi oluliselt lammutamata lõhkumata?

[Slinky]

mul vanaisa peitis saaremaale ( ka parabellum), enamvähem asukoht teada aga pole aega olnud otsima minna

[propatria]

Kui hoones on küttekolle, siis võiks uurida seda.

Igal juhul ei tasu ahju, pliiti ja truupi päris laiali lõhkuda, sest otsitava eseme väärtus ei kompenseeri nende taastamiseks tehtavaid kulutusi.

Uurida tasub ka kõrvalhooneid.

ProPatria

[Frundsberg]

Hea peidukoht on ka ahjupealne kui majas kõrged, pea laeni ulatuvad ahjud. Eriti ei viitsi keegi sinna üles ronida. Kunagi oli telekas mingi saade ahjumeistrist, kes oma leidudest pajatas.

Ühel tuttaval oli vene ajal isa peitnud oma püstoli näiteks tooli topeltpõhja vahele, miilitsamehed käisid relvi otsimas ja istusid ise samal toolil .

[Slinky]

kui majaümber on kiviaed taskuks need ka läbi vaadata. Päris palju kraami on nendest välja tulnud

[meesmetsast]

Et siis kus olete teie leidnud relvi, vanaisade vms kelle omi näiteks enda maamajadest jne...

Mis arvate, kuhu see võiks peidetud olla? (Suvel lähen vaatan ja tuhmin topeltlae läbi mis on täidetud peene liivaga)

Sinu vana-vanaisa viis selle tipa-tapa miilitsasse, ja kui ta seda ei teinud tuleb sul seda nüüd ise politseisse viia. Valvas silm on sind nüüd märganud.

Ei oi seda mu vanavanaisa küll nüüd ei oleks teinud
Just, aga ma ei viiks politseisse vaid hoopis ajaloo muuseumi selle.. Aus kodanik nagu ma olen.. Eriti sobiks see sinna ju näiteks?
Ma ütlen, mu vanavanaisa oli ikka selline tark mees, et seda naljalt ei leia, isa mul ka raudselt juba kõik "tuntumad" kohad läbi tuhninud..
Ütleks, et maja ehitusest sai eelmine suvi täis 100 aastat, seega , kõrvalhooned, oh jeerum, üks kuur täiesti lagunenud, ei usu, et seal, aga igasugused laut ja puha.. Mu isa oli arvatavasti sama uudisimulik nagu mina ja kõik läbi tuhninud, seda ta vähemalt väitis (Raudselt leidis ülesse ja tegi pauku ja pani tagasi).. Naljakas on, et tema selle vastu üldse huvi enam ei tunne
Karuke tänud, ma võtan selle listi arvesse ja hakkan suvel otsima

[plekkpea]

Mul samuti inff vanast ajast olemas,et kivi aias manti olema ,kuid võta näpust ei halligi mõõte massinad ei näita.A majas veel maru suur ahi vot see küll siuke kahtlane ,et tahab ise lausa juure pealt maha võtmist!
Maja ise nagunii läheb lammutamisele see suvi,aga halb lugu see,et migid "detektoristid" juba läbi astunud.Vahelagi alla tõmmatud,palke läbi saetud,tapeet maha kratsitud ja rehe alune üles kaevatud!

[Shiim]

Maja ise nagunii läheb lammutamisele see suvi...

Kahju...
Ühe vähemaks meil ju rehielamuid jääb.

[hillart]

Vähemalt Lõuna-Eestis oli veel vene ajal vaevalt, et ühtegi majapidamist leida, kus mingit suvalises kaliibris toru poleks kas siis kusagile peitu pandud, või siis lausa haletsusväärses seisus kusagil aida all vedelemas.
Seda võib näha ka praegu nendel vanadel taluasemetel kolades. Vähemalt midagi on ikka isegi veel nüüd (kuigi karja kaupa on igasugu nuuskijaid üle käinud) vedelemas.
Klassivennal näiteks oli majas väga konkreetne asi köögis uksepiida taga peidus. 41.-l venelastelt võetud vintpüss nimelt. Piilusime seda ikka aeg-ajalt läbi prao, kuid puudutada muidugi ei julgenud. Ja ega seda nii märkamatult teha olekski saanud. Oleks pidanud pool ust maha lõhkuma.
Kui uus EV alguse sai, võtsime selle sealt muidugi välja. Kangesti ilus asi oli. Ideaalsed säilitustingimused ikkagi.
Ja ega see polnud selles majapidamises mitte ainuke asi. Aida alt saime veel ühe revolvri, ja küünist kuulipilduja, ning aia tagant maa seest mitu kasti padruneid. Ja muud militaarkraami oli veel jalaga segada.
Ja sama moodi oli peaaegu kõigi tolle ümbruse taludega. Nii tühjade, kui veel elanikega. Eesti mees lihtsalt oli sellise mõtteviisiga, et kui vedeles, siis pidi igal juhul endale kõrvale panema, ja ühes korralikus majapidamises pidi ikka mingi tulenui kaitseks olema. "Minu kodu on minu kindlus".
20 aastat tagasi leidsin EÜE-s olles kolhoosi šeffide majutuseks kasutatava maja pööningult täiesti ideaalses seisundis I MS aegse saksa mot. üksustes kasutusel olnud karabiini. Üllatav, sest see polnud seal pööninguliivas isegi eriti varjatud olekus. Ju siis möödunud aastakümnete jooksul seal pesitsenud erinevad joodikud polnud kordagi pööningu vastu huvi tundnud.

Hoopis teine lugu on Põhja-Eestis, kus mõnes elamises ei suuda sa isegi kõige peenema otsimise peale isegi mitte mundrinööpi või padrunikesta leida. Ju siis kohalikel lihtsalt polnud midagi kokku vedada. Kui ikka pole midagi võtta, siis ei saa ju ka koju tuua, kuid võtta oli vaid sealt, kus vägesid suhteliselt kiiresti liikus ja lahingutegevust toimus, mida aga Põhja-Eesti laiadel aladel polnud.

Olen seda ise kah tähele pannud, et vanadel majadel on reeglina igal pool ahjud väga imelikult ära lõhutud. Ju siis "asjatundjad" on seda suures lootuses midagi leida teinud. Nii palju, kui vanameestega juttu on olnud, polnud ahjulõõr küll mitte see peamine koht, kuhu peita ja see lõhkumise vaev oleks enamasti küll olemata võinud jääda. Peideti sinna reeglina vaid ajutiselt (kui seda üldse tehti). Ja tegelikult oleks seda lõhutud kohta saanud kontrollida ka mitte nii robustselt kallal käies taskulambi ja peegliga, sest mis mingist august lõõri pandi, seda oldi plaanitud selle kaudu ka välja võtta. Kuid sellise lõhkumise ja läbisaagimise tulemusena jääb tavaliselt järele üks väga rõve pilt ning nii mõnigi maja, mis muidu oleks terve katusega veel mitukümmend aastat püsti seisnud, vajub nüüd vägagi kiiresti kokku.

[hugo1]

Olen seda ise kah tähele pannud, et vanadel majadel on reeglina igal pool ahjud väga imelikult ära lõhutud.

Eesti aja alguses käisin kesk Eestis mahajäetud majades nuuskimas.
Eestis on külade kaupa mahajäetud maju, omanikud said tuusiku Siberisse ja ei naasnud sealt kunagi.
No ise ka imestasin, et osades majades isegi mööbel alles, aga ei ole ahjusid, ega pliite.
Arutasin asja oma vanaisaga, see rääkis, et kui külad jäid tühjaks, siis paljud käisid endale ehitusmaterjale toomas. Ahjukibe, pliidiraudasid jne...
Siseuksed, isegi katused ja aknad ine...

[hillart]

Ei, ei! Ma ei pidanud silmas mitte ahjude täielikku mahalõhkumist, vaid, et lõhutud on maha just truubi nurgad ja sellised kohad, kus parasjagu lõõride ristmikud jne. Ning väljakistud kivid ikka seal samas pilla-palla.
Ka lihtsalt mootorsaega risti läbi lastud uste tugipostid ja mõnes kohas ka olulised kandekonstruktsioonid. Kole pilt igatahes, ja ei mingit ilu. Mõnel pool on veel suurelt seinale kommentaar kontrollimise kohta tehtud. Paistab, et mõned on asja ikka päris tööstuslikus vormis ette võtnud.
Ei meeldi mulle selline lammutamine kohe mitte.

[Ogre]

Mul isa leidis kusagil 80-ndatel ühest vanast turbaküünist, Inglise vindi, mis oli arvatavasti vene okupatsiooni algul sinna kellegi poolt ära peidetud. Ainuke viga oli see, et lööknõel või midagi taolist oli ennem välja võetud peitja poolt, et keegi seda niisama kasutada ei saaks. Võimalik et oli isegi samas kohas aga kuhugi mujale peidetud. Asi oli ideaalses korras, rauas polnud roostekübetki, ainuke viga oli see, et pauku ei saanud teha. Isegi padruneid oli paarkümmend tükki vindiga kaasas. Vanamees polnud ainult loogilise mõtlemisega ja deaktiveeris relva omaarust ideaalselt ära. Saagis rauasaega lihtsalt vintraua maha ja otsa jättis ca 10 cm pikkuse jupi koos kirbuga et asi ikka ehtne välja paistaks.

[Arnold]

Need lõhutud ahjud teevad jah nõutuks Paljudel juhtudel on tegu siiski vist lihtlabase vandaalitsemisega. Hea näide on minu viimane mahajäetud talus ringivaatamine, kus ka kõvasti oli ahju lõhutud, aga sõjaaegsed Laguja algkooli paberid vedelesid puutumatult põrandal Ka tänapäevased otsimisvahendid võivad vingerpussi mängida - 90-te alul läksime metallidetektoriga sõbra mõisasse, mille ta paari tuhande rubla eest ostnud oli. Pööningu pinnastäitest tuli igasugust huvitavat kraami ja lausa rootsiaegset. Otsustasime siis ka 18. saj. ahju "ära detektida". Suur oli meie üllatus, kui ilma metalldetailideta kahhelahi hakkas ilusaid värvilise metalli helisid andma. Õnneks ei löönud "kullapalavik" meid jalust ja kaks ahjupotti tulid ka niiskunud savi tõttu ilma vigastamata oma kohalt ära. Õige pea oli selge, et heli tekkis ahjus olevate lõõride ehk siis tühikute kohal. Sama aparaadiga kogesin sarnast efekti metsas näriliste käikudele sattudes. Kirjeldatud väärtuslik ahi on nüüdseks restaureeritud ja annab ka sooja