Uued relvasüsteemid EKV-le

[Ezy]

Ah soo.... see on minule natukene ootamatu. Kas Norral on tõesti siis soov osad CV90 ära müüa? Osad osteti just nende poolt juurde ja teised uuendati.

[ruger]

Brittide lahingumasina hanke võitis Saksa Rheinmetall koostöös Lockheed Martin UK'ga. Masina mudel siis Scout SV TSWM , mis on suht sarnane liikur CV90-le. 130 miljoni euro eest saadakse 245 masinat.

This morning Rheinmetall informed COMBAT & SURVIVAL Magazine that Lockheed Martin UK has contracted with Rheinmetall’s Defence arm to manufacture the turret structures for the British Army’s new Scout SV (Specialist Vehicle) Reconnaissance vehicle. The order, issued in London, is worth a total of €130 million and covers production of up to 245 units. Rheinmetall also participated significantly in the preceeding technical demonstration phase.

According to the company's Head of Public Relations, once again the Düsseldorf-based Group is "playing a pivotal role in a highly significant army technology programme in Europe, underscoring its comprehensive competence and ability to act in partnership with two international defence giants – General Dynamics and Lockheed Martin".

The Scout Specialist Vehicle (SV) is a medium-weight armoured reconnaissance vehicle. It will replace the British Army's Combat Vehicle Reconnaissance (Tracked) or CVR(T) family of vehicles, which have been in service since the 1970s, and is intended for use in all current and future scenarios, ranging from peace enforcement and peacekeeping missions to high-intensity combat operations. The Scout SV programme, which General Dynamics UK is responsible for design, engineering and manufacturing in its capacity as prime contractor, with the technology leading turret solution of Lockheed Martin UK and Rheinmetall will deliver significant improvements in combat capability, survivability and operational effectiveness for the British Army's infantry. Rheinmetall has extensive, longstanding experience in developing and manufacturing turret systems, making it the ideal cooperation partner for Lockheed Martin UK in the Scout Specialist Vehicle programme. Rheinmetall’s expertise, paired with Lockheed Martin’s experience in reconnaissance sensor systems, fire control units and guidance technology, make the team one of the market leader in turret technology.

The Scout SV Base Turret System is a major success story in European defence cooperation. A member of the Scout SV team since 2010, in its capacity as subcontractor Rheinmetall has been in charge first of design and engineering, and now of producing, the turret structure and weapon mount (TSWM) for the Scout SV Base Turret System, a state-of-the-art 40mm medium-calibre turret solution. The first production unit is scheduled for July 2016.

The contract award for the supply of 245 Scout SV TSWM units will mainly benefit to Rheinmetall Defence Group’s Kassel plant, where fabrication as well as final assembly will take place. It is also excellent news for the Rheinmetall’s German supply chain.

http://www.combatandsurvival.com/news/i ... amme-order

[Ezy]

Selle 130m eest nad saavad ainult torni struktuurid nendele 245 sõidukile. Scout SV põhitootja ja disainer on General Dynamics UK. Lockheed Martin UK ja Rheinmetall toodavad ainult torni struktuure.

Lockheed Martin UK has contracted with Rheinmetall’s Defence arm to manufacture the turret structures

Kui ma õigesti olen aru saanud siis selle raha sees pole isegi peakahurit vaid see tuleb firmalt CTA International.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..et panete ise ka tähele, kolleegid - kui palju eksitavat infomüra on juba ainuüksi sellel teema viimasel leheküljel siin

Kord hämab asjade sisust mitte essugi taipav meedia, siis ruttab mõni foorumlane oma tõlgendustega.....

Aga issanda (ja foorumi) abiga saame me lõpuks kõik need asjad joonele

[Xender]

Need ostetavad Hollandi 44 masinat on puhtalt lahingmasinad ehk siis kõik ülejäänud side, juhtimine, meditsiin, miinipildujad, ÕT jne peab ka olema roomikplatvormil + sellest lähtuvalt peab ka brigaadi masinapark olema veidi teiste võimetega. Kui kõik kokku panna võib 90 masinat ära küll tulla.

Kuid eks me mingi aeg kuule täpsemalt.

[Viiskümmend]

Norra CV-de moderniseerimine tähendas muuhulgas ka nende kerede vahetust suuremate vastu ehk seal jäi üle suuremal hulgal vanemaid Mark I keresid ja palju muud, mida uuele kerele üle ei tõstetud ehk need CV-d on küll "poolvalmis" olekus?!

[Kapten Trumm]

Väga raske on uskuda, et täna tehasest tulev Stinger on sama, mis 1981.

[erick]

Praegu kasutuses olev rakett anti teenistusse aastal 1995. Peamine uuendus on parem tarkvara ja rollover sensor, mis raketi lennuomadusi märgatavalt parandasid. Aga näib, et sensorpakett on püsinud muutumatuna alates aastast 1981.

Eelmisel aastal alustati Stinger rakettide "elupikendusprotsessi", eesmärgiks hoida need raketid veel 10 aastat kasutuskõlblikud. Sisuliselt vahetatakse välja komponendid mille eluiga hakkab läbi saama ja lisatakse proximity-fuse. Aga... sensorpaketti ei uuendata.

Ehk siis lätlased ostsid endale aegunud tehnoloogiaga raketi, mis tõenäoliselt kümne aasta pärast teenistusest maha kantakse.

[Kilo Tango]

Praegu kasutuses olev rakett anti teenistusse aastal 1995. Peamine uuendus on parem tarkvara ja rollover sensor, mis raketi lennuomadusi märgatavalt parandasid. Aga näib, et sensorpakett on püsinud muutumatuna alates aastast 1981.

Eelmisel aastal alustati Stinger rakettide "elupikendusprotsessi", eesmärgiks hoida need raketid veel 10 aastat kasutuskõlblikud. Sisuliselt vahetatakse välja komponendid mille eluiga hakkab läbi saama ja lisatakse proximity-fuse. Aga... sensorpaketti ei uuendata.

Ehk siis lätlased ostsid endale aegunud tehnoloogiaga raketi, mis tõenäoliselt kümne aasta pärast teenistusest maha kantakse.

Sensoripaketis olulist midagi uuendada polegi, sest enamasti piisab tarkvara uuendamisest. Oli plaanis mingi hetk AIM-X raketi peast sensor Stingeri pähe tõsta aga see on edasi lükatud.

Ma selle pärast väga ei põeks. Polnud venelastel 80-datel õiget rohtu varasema sensoripaketiga Stingerite vastu, ei ole neil ka praegu rohtu selle 90-datel Block I sensorpaketi ja uuendatud tarkvara vastu. Niikuinii on lühimaaraketiga laskmine tõenäosuslik projekt.

[Kapten Trumm]

Tõepoolest, Stinger on üks mahajäänud rämps, miks muidu seda rumalad ja stagneerunud soomlased ostsid.
Ka aastatest paistab see välja, väljatöötamine ja kasutuselevõtt algas Mistralil tervelt 7 aastat hiljem.
Selle ajaga jõuab kohe mitu põlvkonda tehnoloogiat läbi käia.

[erick]

Artikleid läbi lapates jäi meelde, et Stinger kasutab 4x4 infrapunasensorite grid'i, samas kui moodsad raketid kasutavad 128x128 või enamgi. Parem resolutsioon võimaldab lennumasina infrapunasignatuuri paremini tuvastada, vältida decoysid ja tagab parema trackingu. Moodsatest sensorpakettidest on Stingeri oma seega vähemalt 32x maas juba.

Keegi ei proovi väita, et Stinger on kasutu lahendus - lihtsalt oma kasutusaja lõpusirgel olev. Miks sellisesse asja investeerida, millel enam tulevikku pole, jääb segaseks.

Ma selle pärast väga ei põeks. Polnud venelastel 80-datel õiget rohtu varasema sensoripaketiga Stingerite vastu, ei ole neil ka praegu rohtu selle 90-datel Block I sensorpaketi ja uuendatud tarkvara vastu. Niikuinii on lühimaaraketiga laskmine tõenäosuslik projekt.

Ma nii kindel poleks. Armatal näiteks on selgelt ette nähtud aktiivkaitse Javelini ja teiste sarnaste top-down rünnakuvektoriga tankitõrjerakettide vastu. Ei saa ikkagi eeldada, et 30 aasta jooksul keegi ei mõtle selliste asjade peale.

[Kilo Tango]

Artikleid läbi lapates jäi meelde, et Stinger kasutab 4x4 infrapunasensorite grid'i, samas kui moodsad raketid kasutavad 128x128 või enamgi. Parem resolutsioon võimaldab lennumasina infrapunasignatuuri paremini tuvastada, vältida decoysid ja tagab parema trackingu. Moodsatest sensorpakettidest on Stingeri oma seega vähemalt 32x maas juba.

Keegi ei proovi väita, et Stinger on kasutu lahendus - lihtsalt oma kasutusaja lõpusirgel olev. Miks sellisesse asja investeerida, millel enam tulevikku pole, jääb segaseks.

Tuleb uus sensorpakett, vahetad selle välja ja elu läheb edasi. Ma ei saa aru, kus sa seda probleemi näed.

[erick]

Uut sensorpaketti ei tule. 2002 pidi tulema, aga rahapuudusel lükati edasi. Eespool panin viite ka. Raketi arendamine on lõpetatud tänase seisuga, peab oma 10a veel teenistuses vastu ja ongi kõik.

Sensorpaketi muutmine tooks Stingeri puhul kaasa nii palju lisakulusid (uus tarkvara, uus riistvara, uued akud, rääkimata võimalikest mõjudest raketi aerodünaamikale kui tasakaalukese ja kaal oluliselt muutuma peaksid), et keegi ei hakka sellega vaeva nägema mingi vaevu 10a teenistuseaja nimel. Lihtsam ja efektiivsem on uus rakett välja töötada.

[Kilo Tango]

Uut sensorpaketti ei tule. 2002 pidi tulema, aga rahapuudusel lükati edasi. Eespool panin viite ka. Raketi arendamine on lõpetatud tänase seisuga, peab oma 10a veel teenistuses vastu ja ongi kõik.

Sensorpaketi muutmine tooks Stingeri puhul kaasa nii palju lisakulusid (uus tarkvara, uus riistvara, uued akud, rääkimata võimalikest mõjudest raketi aerodünaamikale kui tasakaalukese ja kaal oluliselt muutuma peaksid), et keegi ei hakka sellega vaeva nägema mingi vaevu 10a teenistuseaja nimel. Lihtsam ja efektiivsem on uus rakett välja töötada.

Kust sa seda võtad. Sensorpakett töötati välja ja prototüübiti ja testiti. Lihtsalt tootmisesse seda ei viidud, kuna ei peetud vajalikuks sel hetkel selle peale raha kulutada.. Ei ole tegemist uue riistvaraga - on tegemist AIM-X sensoriga. Tarkvara samuti ilmselt analoogne.

Stingeri sensoripaketti on korduvalt välja vahetatud ja see ei too tingimata kaasa kõiki neid järelmeid, millest sa siin räägid.

[Kapten Trumm]

Ja kuidas sai siis juhtuda, et soomlased, kellel on taolise relvastuse omamisest ja tarvitamisest aastakümnetepikkune kogemuste pagas, tegid sellise vale valiku?
Või on jälle siin tegemist kadakaeesti eksimatuse sündroomiga?